Vana-Rooma arhitektuur (0)

Vana- Rooma arhitektuur
Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks:

• Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr
  
• Vabariigi aeg 510-31 e.Kr
  
• Keisririigi aeg 31. a. e.Kr – 476. a p.Kr
  

Basiilika
Ehitiste tüübid
Templid, basiilikad, amfiteatrid , kuppelehitused, termid , akveduktid , triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus .
Lukukiviga kaar
Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika
Savi, lubja- ja liivakivi , travertiin, tuff , marmor, tellis , rooma betoon .
Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem.
Ehitustehnika
Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit.
Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüris e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija.
Rooma betoon
Koosnes lubjast, kivipurust, veest ja lähedalasuva Pozzuoli vulkaanilisest pinnasest.
Segu kallati vormidesse kõvastuma ja saadud detaile kasutati ehituses.
Arhitektuuriteooria
Keisririigi algaastail ilmavalgust näinud Marcus Vitruvius Polliuse traktaat “Kümme raamatut arhitektuurist” andis ülevaate kõikidest nendest aladest , mida arhitekt pidi tundma.
Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi.
Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid .
Etruski kultuurist on vähe säilinud.
Sellest võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku põhjal.
Tumulus
Etruskide hauad
Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad: šahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad ehk tumulused, mida kroonis koonusekujuline valevõlv.
Etruskide templid
Tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule.
Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse.
Sambad meenutasid väliselt dooriasambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta.
Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi.
Talastik oli puidust.
Aknaid ei olnud.
Etruskide templi põhiplaan
Etruskide templi rekonstruktsioon
Etruskide templi rekonstruktsioon
Fortuna Virilise tempel
Etruskide elamud
Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist – aatriumist – ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest.
Aatriumis paiknes kolle.
Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid.
Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski).
Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer).
Sambad

Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid.
Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt.
Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid.
Komposiit kapiteel
Komposiit kapiteel Rooma foorumil tänapäeval
Komposiit kapiteel
Et korintose kapiteeli veelgi toretsevamaks muuta, arendati välja komposiitkapiteel , millel oli akantuselehtede pärja kohal veel ka rikkalikult kaunistatud voluut .
Pilaster
Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni
Laialt olid levinud ümartemplid.
Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega.
Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone.
Rooma Panteon
Vaade küljelt
Sisevaade
Vaade ülevalt
Laeava
Eest vaade
Kuppelehitis, kus tähtsaim ei olnud mitte välis-, vaid sisevaade.
Panteoni ringikujulise siseruumi läbimõõt on 43,5 ja sama kõrgusega kupli laes on 9-meetrise läbimõõduga ava ruumi valgustamiseks.
Välisseinad on liigendamata, sissekäiku ilmestab sügav sammasportikus.
Algidee pärines samuti Kreekast .
Roomas saavutas see oma täiuslikkuse.
Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust).
Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus.
Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju.
Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned.
Portikus ja apsiid
Apsiid
Portikus
Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread.
Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge.
Colosseum
Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m.
48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi.
Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad .
Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid.
Colosseum püstitati 65-80 aastal.
Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid .
Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava.
Colosseumi eeskujul ehitati keisririigi ajastul amfiteatreid väga paljudesse Rooma impeeriumi linnadesse.
Tänapäeval
Sisevaade tänapäeval
Rekonstruktsioon
Teravmeelne astmeline süsteem, mis meenutab tänapäeva staadione, võimaldas kiire pääsu kõigile istmeridadele.
Etendused olid tasuta ja igal ühiskonnaklassil on auditooriumis oma positsioonile vastav koht.
Caracalla term tänapäeval
Termid olid avalikud saunad , mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu.
Nende sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale.
Termide kesküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha.
Suured termid mahutasid korraga ligi 3000 inimest.
Näiteks Caracalla termide kogupindala oli 12 ha.
Caracalla termid
Ehitati 206-216 aastail.
Sauna peahoone mõõtmed olid 216x112.
Ruumid olid võlvitud.
Ehitusmaterjaliks tellis.
Viimistlusmaterjalina kasutati marmorit ja kullatud pronksi.
Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki.
Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist).
Rekonstruktsioon
Põhiplaan
Tänapäeval
Tänapäeval
Oli lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak, mis ei puudunud üheski linnas.
Üheks keerukama kompositsiooniga foorumiks antiikses Roomas oli Trajanuse Foorum.
Trajanuse Foorum
Kujutas endast avarat väljakut (100x120m), mille mõlemad küljel olid poolringikujulised laiendid .
Foorumit piiras müür, sissepääs oli kujundatud triumfikaaretaolise väravana.
Müüri siseküljed olid palistatud sammastereaga.
Tituse triumfikaar
Ehitati aastail 78-81.
Kõrgus on 15,4m ja ava laius 5,3m.
Triumfikaart ilmestavad neli poolsammast, mille kapiteelides liituvad korintose ja joonia stiili elemendid.
Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus.
Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede.
Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga.
Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.
Akveduktid
Pont du Gard Nimesis
Kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit.
Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse.
Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid.
Elumaja põhiplaan
Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi.
Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar .
Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse.
Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati.