Kreeta, Kreeka, Etruskite ja Rooma kunst (0)

Egeuse kultuuri keskused
Knoosos ja Mükeene
Kreeta Kreeka mander
Kreeta kunst

• Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr
  
• Merendus
  
• Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid
  
• Lossid on kogukonnakeskused
  

• Labürinditaolised
  
• Suured trepid
  
• Rohkelt sambaed (alt kitsad , ülalt laiad )
  
• Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid)
  
• Puudusid välisseinad
  
• Valgustatud avausest laes
  
• Seintel freskod
  
• -5 “korrust”
  
• kindlustamata, rahumeelne elanikkond
  
• 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad
  
• 1450 saarel vulkaanipurse , lossid hävinesid taas
  

• Kirja ( lineaarkiri A) ei osati lugeda
  
• Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi
  
• Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900)
  
• Knossose pale
  

• Kümnest lossist suurim
  
• Ruumid liigendatud sammastega
  
• Ruumid erinevatel tasapindadel
  
• Minotaurus ( härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed)
  

• Minotaurus
  

• Minose (kuninga) poeg
  
• Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda
  
• Kangelane Thesues tappis Minotauruse
  

• Keraamika
  

• Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad )
  

MÜKEENE

• Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid
  
• Lineaarkiri B
  
• Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs
  
• Seinamaalid
  

• Lossid kaetud seest Sarnane Kreetaga
  
• Kujutati egiptuse poosis
  
• Kontrastsed värvid, vastandtoonid Erinev Kreetaga
  
• Pole pidustusi, sõda
  

• Tarbekunst
  

• Keraamika (mereteema)
  
• Kullassepa kunst ( kullast surimask, agamenmoni)
  

VANA-KREEKA

• Jaguneb 3 perioodi:
  

Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr) – Poseidoni temple, dooria stiilis
Klassikaline ehk õitseaeg (480- 323 eKr) - akropol Atheenas
Hellenistlik ehk hiline (lõppes 30 pKr) – Mosolose hauakamber Halikarnossoses

• Arhidektuur
  

• Loogiline, matemaatiline
  
• Sambad :*2+1 (nt lühemal küljel 8 sammast, pikemal 8*2+1=17)
  
• Sammaste arv kindel
  
• 4-nurkne põhiplaan
  
• 3 stiili orderid :
  
  • Dooria stiil Kapiteeli vahe
    
  • Joonia stiil
    
  • Korintuse stiil
    

Dooria stiil - Dooria stiili kasutati kuni 5.eKr. Dooria stiili puhul tuleks silmas pidada raskepärasust, jõulisust ja lihtsust . Sambad on madlad ja jässakad. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult 2 kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline

• Zeusi ja Hera tempel Olümpias
  
• Ateena Partheon
  

Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.

• Nike tempel akropolises
  
• Hera tempel Samose saarel
  

Korintose stiil - Oli kõige rohkem levinud hellenismiajal. Korintose stiil sarnaneb Joonia stiiliga. Erinevus seisneb põhiliselt sambakapiteelides.  Korintose stiili puhul kaunistab sambaid lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui Dooria ja Joonia kapiteelid.

• Zeusi tempel Olümpias
  
• Rooma /Pariisi pantheon
  

• Skulptuur
  

• Materjalideks marmor ja pronks
  

Nõrk, kahjustunud saab ümber valada

• Jaguneb kolme perioodi:
  

• Arhailine periood
  

• Vanimad kahel jalal seisvad kujud
  
• Alasti meeskujud – kourused (iluideaaliks atleetlikus) - eeskuju Egiptusest, sirge ja jäik, üks jalg ees, skemaatiline, üldistatud.
  
• Riides naisfiguurid – kore - seisab sirgelt , veidi kohmakas , jäiga näoilmega.
  
• On tajutav Egiptuse kunsti mõju Erinevused
  

Egiptuses oli seotud materjaliga
Eraldi seisev vabafiguur

• Vanim säilinud pronksskulptuur: Poseidon Artemisioni
  

• Klassikaline periood
  

• Poosid keerukad
  
• Looduslähedus
  
• Skulptuur saavutab tipu
  
• Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”)
  

“Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene

• Grimass kaob, rahu
  
• Proportsiooniks 1:7
  
• Staatilisus kaob
  
• Kujutati liikumist, pole stabiilne
  
• Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias
  

• Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu
  
• Meeleolud mitmekesistuvad
  
• Emotsionaalsus, dramaatilisus
  
• Rõhutatakse inimlikkust
  
• Naised paljad
  
• Pikemad , õõtsuvamad
  
• Rohkem liikumist
  
• Mõistuspärasus kadunud
  

• Hellenismlik periood
  

• Valmistatakse palju koopiaid
  
• Kunsti kogumine
  
• Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele.
  
• Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine
  
• Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil
  
• LuksusÜldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.
  
• Idamaise müstika mõju
  

Maalikunst

• Pole säilinud arhailise ja klassikalise perioodi originaalteoseid (Rooma koopiad)
  
• Säilinud vaasimaal
  
• Otsitakse iluideaali
  

• Geomeetrilised
  
• Aja jooksul muutusid looduslähedasemaks
  
• mustafiguuriline stiil
  

• Kujutis katab kogu vaasi
  
• Maalitud pintsli ja musta lakiga
  
• Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks
  
• Veidi kohmakas
  
• Nõelaga kraabiti detaile
  

• Punasefiguuriline stiil
  

• Must lakk taustaks
  
• Täpsemad
  
• Detailsemad
  
• Keerukamad poosid
  
• Hakatakse kujutama igapäevaelu
  

ETRUSKITE KUNST

• Pronksi valmistajad
  
• 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj)
  
• osavad kullassepad- ehted
  
• mereline teema
  
• looduslähedus
  
• terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju)
  
• Kunsti mõjutasid Kreeklased , sealt kandus edasi Rooma
  
• Hauakambrid :
  

Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole
Maa-alused
Kaljuhauad

• Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed
  
• Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi
  
• Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad
  
• Seinamaal oli helge ja väljapeetud
  
• Proovisid psühholoogilisust juurde anda
  
• Proovisid reaalset olukorda endasi anda
  
• Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine, emotsionaalsus (vastanduvud Kreekale )
  
• Surnud tuhastati, urnidesse, kaane peale surnu portree
  
• Skulptuuri lemmikmaterjalike terrakota
  
• Pole kartust surma ees
  
• Templeid säilinud ei ole
  
• Rooma arhideks Vitruvius -> kirjutas raamatuid, kirjeldas Etruskite templeid
  
• Templid:
  

• Pigem ruudukujuline põhiplaan
  
• Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud
  
• Eeskoja taga pühamu
  
• Madal viilkatus
  
• Enamasti puidust
  
• Viilu harjal on terrakotaskulptuurid
  
• Pühendatud 1-3 jumalale
  

• Skulptuur:
  

• Terrakota
  
• Riides
  
• Näol irve
  
• Loomi kujutatakse inimestest paremini
  
• Pronks
  
• Staatilisem (pole hoogsust)
  
• On tunda ka idamaade mõjutusi
  
• Kullasepatöö (kinnistuspandlad, mõõgad, ehted)
  

• Arhidektuur
  

• Templid – pole üleni sammastega piiratud, katusel olid terrakota kujud
  

ROOMA

• Skulptuure toodi Kreekast
  
• Ehitamiseks kasutasid lubimörti
  
• Kopeeriti
  
• Marcus Aureliuse ratsamonument
  
• Loodi 2 iseseisvat ja kõrgtasemelist ala rooma skulptuuri:
  

• Portreed – realistlik portree oli oluline
  
• ajaloolsed relieefid
  

• Esivanemate portreed
  
• Skulptuurid realistlikud , loomulikud (Kreekas idealiseeritud)
  
• Realistlikumaks tegemiseks võeti surimaske
  
• Portree, kui võimu tunnus
  

• Psüholoogiline
  
• Isikupärane
  
• Oluline
  
• 
  

• Maalikunst:
  

• Vähem säilinud
  
• Elumajade esinduslikumad ruumid täideti maalingutega
  
• Elutruu
  
• Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega
  
• Värvid looduslähedasemad
  
• Taotleti ka silmapetet
  
• Tahvelmaal
  
• Portreemaal
  
• Silmad maaliti suurimalt – ilmekad
  
• Lihtsad, realistliku
  

• Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri)
  
  • Kreeka sambad
    
  • Kasutati poolsammast ja pilastrit
    
• Ehitati:
  
  • Foorumeid – sammaskäikudega väljakud
    
  • Võidu- ehk triumfikaari
    
  • Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid
    
  • Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne
    
  • Adveduktid
    

• Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud
  

ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev)

• Kunst oli seotud kirikuga
  
• Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik
  
• Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi
  
• Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik
  

• Romaani triil sai nime Rooma järgi
  Arhidektuur
  

• Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar
  
• Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma)
  
• Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega
  

• Basiilika – ehitustüüp
  
  • Apsiid – altari ruum
    
  • Krüpt – kiriku alune haudade koht
    
• Kirikuruum koosneb 3-st osast. Kesklöör ja külgedel külglöör. Kesklöör kõige suurem/kõrgem. Kesklööris asub Valgmik , ainuke kiriku valgusallikas.
  
• Kirik ehitatakse idast-läände (läänest tõuseb päike)
  
• Kabel – mingi pühamu jaoks
  

Mingi rikkam mees võis lasta ehitada kabeli endale või enda pühakule

• Kodakirik (2. Kiriku tüüp)
  

• valgmik puudub
  
• skulptuurid kuuluvad ehitiste juurde
  
• eelistati relieefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega
  
• sissekäigud ehk portaalid kaunistati kõige rohkem
  
• Skulptuuridel oli ka maalinguid
  

• Prantsusmaa
  

• 10 erinevat koolkonda
  
• Suurim romaani kirik – Uuny klooster
  
• Transet – Põikhoone
  

• Itaalia
  

• Sai mõjutusi bütsantsist