Organisatsioonid, eksamiks (0)

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO ) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen , kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004–2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28.
Liikmesriigid liitumisaastati:

• 1949 ( asutajad ): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland , Island , Itaalia, Kanada, Luksemburg , Norra, Portugal , Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani
  
• 1952: Kreeka ja Türgi
  
• 1955: Saksamaa LV
  
• 1982: Hispaania
  
• 1990: laienemine endise Saksa DV alale
  
• 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari
  
• 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia , Slovakkia ja Sloveenia
  
• 2009: Albaania ja Horvaatia
  

1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse.
Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu.
2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF).
2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force , NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varasemalt välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30 päevases valmisolekus olevad väeüksused
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise Organization for Security and Co- operation in Europe ) on organisatsioon , mis asutati 1975 NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt ühiselt.
Eesmärgid – püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele.
Eesti – aastal 1990 – jälgida venekeelse vähemuse olukorda pärast riikide taasiseseisvumist ning Eesti ja Läti kodakondsuse taastamist.
Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil.
Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. aastal.
WTO peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.Eesti keeles on juurdunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja vastavalt ÜRO, ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad . Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik “organisatsiooni”- lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee."
ÜRO struktuur
Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan , mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast.
ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone ( UNICEF , UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.).
ÜRO peakorter
Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusieri visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga Peaassamblee hoonega. Valmides peeti lõplikku lahendust üheks modernsemaks arhitektuuri näiteks Manhattanil. Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned.ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza , New York , NY 10017, USA.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga.
Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari.
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.