India
kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus
elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri
keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool
tuhat aastat tagasi eksisteeris
Indias kõrgetasemeline
tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja
arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli
kunst sellel
tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja
mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja
koolkondi . India
on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud –
küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest.
Induse
jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna
üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade
Harappa ja
Mohenjo-
Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate,
veevarustuse ja
põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid
tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid.
Nagu
kõikide vanade kultuuride phul on
kunst olnud religiooni teenistuses
ka Indias ja isegi eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat
iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst
on
ainestiku . Jumalad,
deemonid , suurte eepostekangelased – need on
olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India
skulptuur on nagu
kivistatud
muinasjutt .
III
saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Ašoko,
kes levitas budismi. Ta
laskis budismi pühadesse paikadesse
püstitada monoliitsed kivisambad, mille
tipus on lõvifiguuridega
kapiteelid. Umbes samal ajal hakati
Kõik kommentaarid