India kunst (0)

India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi . India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud – küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest.
Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo- Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid.
Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religiooni teenistuses ka Indias ja isegi eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku . Jumalad, deemonid , suurte eepostekangelased – need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt .
III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Ašoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid – poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed , milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali . Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega.
Egitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud , kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid .
Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente . Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid .
Tuntumaid varasemaid šiva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal. Tähelepanuväärseid Lõuna-India varased templid on püramiidjas Mamallapurampi tempel ja mitu ratha tüüpi templit. Põhja- Indias egitati rikkalikult dekoreeritud torniga nagarošikhara tüüpi templid. Neist tuntuim on Kandarija Mohadeo Khajurahas. Islami tungimine Põhja- Indiasse tõrjus traditsioonilise templiarhitektuuri maa lõunasse.
India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, mis sageli läheneb küll väga ümarplastikale, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav põhiliselt ühest küljest. Reljeef vastab kõige paremini jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid stseene. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.Samuti on tavaline muinasjutu, legendi ja ajaloo sehunemine. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, peen joonetaju ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus . Inimesed esinevad mitme pea ja paljude kätega, esinevad inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjaliks on põhiliselt kibi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi.
Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst . Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radžputi koolkond: esimene viljelus iraani kunsti mõjul õhkkonna elu kujutavaid maale, teine kujutas usulis – mütoloogilisi süšeid, tuginedes ajaloolisele seinamaalile ja rahvapildile. Kasutati akvarellvärve, peamiselt rohelisi ja oranže toone. Esimese koolkonna suurim meister oli Basawan, teised tähtsamad autorid olid Manak ja Ramlol.
Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku ornamentikaga pronksi-, vask- ja terasnõusid, sageli bidritehnikas.Valmistati kuld - ja hõbeniidiga tikitud siidbrokaatkangaid, mitmesuguseid vaipu ja mägikitsevillast õhulisi kašmiiri salle.
Pärast 18. – 19. Sajandi langusaegaalgas 20.sajandil india kunsti taassünd. Pärast I iseseisvumist ehitustegevuslaiemas. Tähelepanuväärne onPandžabi osariigi uue pealinna Chandigarhi arhitektuur.
Nüüdisajamaalikunsti on mõjutanud rühmitus „ Bengali Renessanss “, kes püüdis luua euroopaliku ja indialiku kunsti sünteesi: rühmitusest küünivad esile A. Ja G. Tagore , N. Bose jt. Bengali rahvakunst on mõjutanud J. Roy, Ajanta freskad ja Euroopa 20. Sajandi modernistlikud kunstivoolud. Tänapäeva tuntuimad kunstnikud on maalija M.F. Husain ja skulptor Sh. Chowdhuri.
Kasutatud kirjandus:

J. Kangilaski „Üldine kunstiajalugu “ kirjastus „Kunst“ 1997. a.

ENE nr. 3 1971