Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss küsimused/vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ja millal algas?
  • Mida tehti renessansi ajal Eestis?
  • Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada?
  • Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu?
  • Kes on kenotaaf ja näide?

RENESSANSS


  • Kus ja millal algas?
    Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni . Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss.
  • Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd.
    1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi ( 1445 -1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik . Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk “ Primavera ”.on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid .
    ”Primavera”
    ”Veenuse sünd”
    2) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475 –1564) oli Itaalia maalikunstnik, skulptor , poeet ja arhitekt . Kuulsamad tööd: “Viimne kohtupäev”, “Taavet”, “Pieta”, “ Mooses
    “Viimne kohtupäev”
    “Taavet”
    3)Leonardo da Vinci ( 1452 -1519) – insener, arhitekt , kunstnik. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas
    õpipoisina.
    Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475).
    "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498 . See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale.
    1506 asus Leonardo Milanosse, kus lõpetas ta ka ühe maailma tuntuima maali " Mona Lisa" ( 1508 ), mis praegu asub Louvre 'is Pariisis.
  • Saksa renessansi meister ja tema tööd.
    Albrecht Dürer ( 1471 -1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik , renessansskunsti, suurmeister . Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika . Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige " Melanhoolia "). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tuntumad teosed: “Rüütel,surm ja kurat”, “ Aadam ja Eeva ”, “Autoportree”
  • Hollandi renessansi omapära ja meistrid.
    Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi raekoja hoonetele. Eesti raekojad – Narvas ja Tartus, on ehitatud nn. Campeni stiilis (omane just väikese kupliga torn).
    Kui hollandi arhitektuur jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, siis hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Üllatav selle omapära ja iseseisvuse juures on ühtlasi hollandi maalijate väga suur produktiivsus.
    Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli olulise tähtsusega asjaolu, et enamik hollandlasi olid kalvinistid . Kalvinism suhtub vaenulikult kirikute kaunistamisse, seetõttu ei arenenud siin usuline maal (altaripildid); vähesed usulistel ainetel maalitud pildid olid formaadilt väikesed ja määratud eluruumide seintele asetamiseks. Ka mütoloogiline, allegooriline ja ajaloomaal oli Hollandis võrd Ka mütoloogiline, allegooriline ja ajaloomaal oli Hollandis võrdlemisi tähtsusetu. Hollandi kodanlust huvitas eelkõige teda ümbritsev elu kogu selle mitmekesisuses ja ka loodus oli oluliseks teemaks. Tänu sellele asjaolule arenesid Hollandis kõrgel tasemel välja žanrimaal, maastik , natüürmort, meremaal , portree. Neid maalikunsti harusid viljeldi Hollandis kõige järjekindlama loomutruudusega. Neid maalikunsti harusid viljeldi Hollandis kõige järjekindlama loomutruudusega, hollandi kunst 17. sajandil on läbinisti realistlik . 17. sajandi 70. aastatel algab hollandi maalis langus. Kunsti tegemine ei jää küll päris soiku, kuid loodu on vähese väärtusega ja väheoriginaalne.
    * FRANS HALS vanem (1580- 1666 ). Elas ja tegutses Haarlemis. Hals on hollandi portreekunsti looja. Halsi huvitas inimene kui füüsiline olend, siis kui isiksus ja hollandlane .
    * REMBRANDT HARMENSZ van RIJN (1606- 1669 ) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.
    " Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632
    Õli lõuendil
    * VERMEER van DELFT (1632- 1675 )
    Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.
  • Mida tehti renessansi ajal Eestis?
    Renessanss jõudis Eestisse hilinemisega. 1520 .-30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levima gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.
    1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga.
  • Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada?
    Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531 . aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 1531–1532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. 90-ndate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus nende taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja suuremahuline ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.
    Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal .
    1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest . Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist.
  • Ehitusmeister ja kiviraidur , mis aastal?
    Ehitusmeistriks ja kiviraiduriks oli Arent Passer(u 1608a), kes oli hollandi pärituoluga. 1531. aastal ostsid Mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 1531–1532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone.
  • Kirjelda hoone kaunistusi.
    Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana.. Portaalis asuv värvikas uks pärineb 1640. aastatest. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori (milledest vanimad on 1575. aastast pärinevad etikukivid ) - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku - jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil , ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640.
  • Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu?
    Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana.
  • Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal?
    Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid.
  • Kes on kenotaaf ja näide?
    Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kaupmees Hans Pawelsi hauatähise sümbolitele sobib rohkem kristlik tõlgendus. Kenotaaf on kujundatud kivialtarina, mille ülaosas on kaheksa üsna realistlikult teostatud reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust Jeruusalemma ja lõpetades ristikandmisega. Reljeefide vahel asuvas tühjas orvas paiknes arvatavasti Lunastaja kuju, kannatavana või ristilööduna.
  • Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on?
    Tallinnast on pärit üks Põhja – Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow ’i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade uuendusliku kunstiga oli teda õpetanud süvenema inimeste nii välisesse kui sisemisse omapärasse. Portreeline ilme on isegi tema maalitud madonnadel ja pühakutel, kuid suurima tunnustuse võitis ta esinduslike portreedega oma aja Euroopa valitsejatest. Sittow teoseid võib näha mitmetes kuulsates kunstimuuseumides – Washingtonis , New Yorgis , Pariisis, Berliinis, Madriidis jne.
    Eestis on selle suure kunstniku teoseid väga vähe. Talle on siin omistatud mõne skulptuuri loomist või kavandamist, näit. arst Johannes Ballivi hauakivi Niguliste kiriku seinal . Sittow loominguga on seotud ka Püha Antoniuse altari väliskülgede figuure , mis on ühe teise kunstniku tööle peale maalitud.
  • Vasakule Paremale
    Renessanss küsimused vastused #1 Renessanss küsimused vastused #2 Renessanss küsimused vastused #3 Renessanss küsimused vastused #4 Renessanss küsimused vastused #5 Renessanss küsimused vastused #6 Renessanss küsimused vastused #7 Renessanss küsimused vastused #8 Renessanss küsimused vastused #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rennu93 Õppematerjali autor
    Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd.
    Saksa renessansi meister ja tema tööd
    Hollandi renessansi omapära ja meistrid.
    Mida tehti renessansi ajal Eestis?
    Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada?
    Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal?
    Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on?
    Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu?
    Kes on kenotaaf ja näide?
    Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on?

    Sarnased õppematerjalid

    RENESSANSS
    7
    docx

    RENESSANSS

    RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha

    Kunst
    Kunsti mõisted - renessanss
    9
    pdf

    Kunsti mõisted - renessanss

    Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci ­ "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kiriku söögis

    Kunsti ajalugu
    Renessansi test 11 klass
    3
    doc

    Renessansi test 11.klass

    Renessanss TEST 11.klassile 1. Kus ja millal algas ?Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Selle sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 2. Eestisse jõudis... Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16-ndal, sajandil mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. 3. Nimeta 3 kõrgrenessansi suurmeistrit ! Itaalia kolm suurt meistrit on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. 4. Nende kuulsaimad tööd on (à 3-4 tööd) Leonardo da Vinci ­ "Püha õhtusöömaaeg", " Mona Lisa" , "Madonna lapsega" Michelangelo- "Viimne kohtupäev", "Aadama loomine", "Püha perekond"

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu keskkooli konspekt
    6
    doc

    Kunstiajalugu keskkooli konspekt

    Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas

    Kunstiajalugu
    Mustpeade maja
    3
    docx

    Mustpeade maja

    MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimises

    Giiditöö alused
    SUURGILDI HOONE
    4
    docx

    SUURGILDI HOONE

    SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aja kohta esinduslik 16.8 m laiun

    Ajalugu
    Mustpeade maja
    1
    doc

    Mustpeade maja

    Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o.

    Kunstiajalugu
    Renesanssi kunst
    6
    doc

    Renesanssi kunst

    Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed

    Kunsti ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun