Etruski kunst (1)

kool
ETRUSKI KUNST
referaat
nimi
klass
Tallinn 2011
Sisukord
Lk 1 - Etruski kultuur
Lk 2,3,4 – Etruski kunst
Lk 4 - Kokkuvõte
Lk 5 – Kasutatud kirjandus
ETRUSKID
Me ei tea siiani, kas etruskid on Euroopa päritoluga rahvas, või mitte. Etruskide etniline päritolu, keel, sotsiaalne kord, nende ilmumise aeg, osa Itaalia varajasemas ajaloos jne. — need on küsimused, mis kuuluvad kõige komplitseeritumate ning vassitumate küsimuste hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga.
Arheoloogid väidavad, et etruskide jäljed olid olemas Itaalias juba 10. sajandil eKr. Nende tekkimiseks on välja toodud põhiliselt kolm teooriat: esimene - etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid. Teine — nad tulid Itaaliasse Alpide tagant (Kesk-Euroopast?). Kolmas, kõige levinum teooria: etruskid jõudsid Itaaliasse idast. Täpsemalt — Väike-Aasiast; nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed ja asusid elama Türreeni mere kaldale. Aga ei ole selge, kas Foiniikiast või Väike- Aasia Egeuse mere rannikust . Herodotes kirjutas, et nad tulid Lüüdiast. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga . Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja, millest vanimad pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikk tekst - “Agrami muumia lõuendsidemed”- koosneb rohkem kui 1500 sõnast. Kuigi on olemas palju materjali, sealhulgas lühikesi ladina-etruski kakskeelseid tekste , ja etruski kirja (tekkinud läänekreeka alfabeedist) osatakse ka lugeda, on siiski kaheldav, kas etruski keelt peale mõne (või mõnekõne) sõna võib pidada dešifreerituks. Ebaselged on ka etruski keele sugulussuhted teiste keeltega.
Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel ajal olid Etruurias käibel joonia mündid; hiljem vermivad ka etruski linnad ise münte kreeka eeskujude järgi.
Etruski kunsti varajased mälestusmärgid kuuluvad 7.-6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr. Hiljem tugevnevad üha rohkem hellenistlikud jooned.
1
ETRUSKI KUNST
Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga.
Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Peruigias) ning mõned müürijupid. Etruski linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega, neil olid ka templid, teed ning veesüsteemid. Enamik ehitisi , kaasa arvatud templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele.
Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustab asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel , hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetud hõredalt paigutatud sammastele. Neil olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikset pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist. Stiililiselt meenutasid sambad dooria sambaid, kui vastupidiselt neile oli etruski templite sammastel baas. Samuti ei olnud puudust arvukatest keraamilistest kaunistustest.
2
Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt).
Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid ; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid ; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide , skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad.
Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud. Tähtsamatel isikutel oli savist või kivist sarkofaagid , mille kaanel oli skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis.
3
Etruski skulptuuridel on „arhailine naeratus“ aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore . Ta keha on väga kohmakas ja massiivne . Figuur ei seisa paigal vaid tammub.
Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral. Eelkõige tuginetakse vaid roolaste meenutustele, seega on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad.
4
Kasutatud kirjandus

• http://www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%20Erle%20konspekt %2010E/Etruskide%20kunst%20(Erle).doc
  

• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/etrusk.ht m
  

• http://et.wikipedikia.org/wiki/Etruskid
  

5