India kunst (5)

India kunst
Indose jõe orus hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo- Daro . India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja džainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism .
India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi – nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana – Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast.
Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm.

Arhitektuur
Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Ašoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid.
Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid – poolkerakujulise kupliga kaetud massivseid ehitisi Buddha mälestuseks. Tuntuim on Sarnathi stambha. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged . Stuupaansambleis
Jaya stambha avaldub kunstide süntees: neid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jakšade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali .
Ašoka ajast pärineb rohkesti paleesid, Andhra ja Šunga riigi ajast kaljusse raiutud koobastempleid tšaitjasid ja kloostreid vihaarasid. Templite ja kloostrite kaunistused matkivad puuarhitektuuri.
Templid – peamised vana kunsti mälestusmärgid – meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, kuid seevastu India pühakodade välisseinad näivad
koosnevat lausa skulptuuride massist. Khajuraho tempel
India islami kultuuri õitseng oli Suurmongolite ajal. Ehitati ruudukujulisel platvormil asetsevaid kuppelmausoleume. Neist on kõige omapärasem Taj Mahal – haudehitis Põhja-Indias, mille India suurmogul Džahan lasi ehitada oma abikaasa mälestuseks, kes suri neljateistkümnenda lapse sünnitamisel.
Tadž Mahal
Skulptuur

India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus , painduvad kehad. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. Väidetavalt viib jumaluste kujutamine taevasse , vastupidiselt inimese kujutamisele. Ei peeta kinni maistest proportsioonidest ega ka anatoomiast . Esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks.
India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel.
Maalikunst
Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant — küttimine, tantsimine , hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine , keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid . Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga.
Tarbeesemed
Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati igapäevaselt, samuti kivist tööriistu. Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades.
Käsitöö kaunimateks näideteks on erinevad ehted, mida kandsid nii mehed kui naised. Need aastatuhanded tagasi valmistatud esemed näitavad tolleaegse tsivilisatsiooni kõrget arengut ning ka inimeste ilumeelt. Tähtsad isikud kandsid vandlist, kullast ja hõbedast kaelakeesid, lihtrahvas aga keraamilistest helmestest keesid, mis tihti imiteerisid hinnalisi, mõlemast otsast ahenevate vääriskivihelmetega ehteid. Tihti riputati kaela mitu materjali ja kuju poolest erinevat keed .
Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani dešifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust.
Terava põhjaga peekrid. Reljeefsed ringid võivad olla dekoratiivsed aga ka lihtsalt praktilisuse pärast — paremini haaratav. Selliseid on leitud ainult suurematest linnadest. Neid tasse/ kruuse näib olevat kasutatud vaid kord ja see järel ära visatud. Mõnedel neist on pitsati jälg, kas omaniku jaoks või mõne kindla rituaali tarvis.
Matmisanumad Toiduvalmistamise potid Taldrik
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi ükski eelpool väljatoodud esemetest ei ole tehtud kunstilistel eesmärkidel, on Induse tsivilisatsiooni käsitöö siiski imetlusväärne. Ja seda mitte ainult tehnoloogilise poole pealt vaid ka tulemust silmaspidades.
Alates Maurja ajast arenes India kunst järgneva 4-5 aastasajaga märgatavalt ja läbi otsingute ja katsetuste perioodi jõuti lõpuks Gupta perioodi alguseks väljakujunenud stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse. Oli loodud alus, et India kunst saaks jõuda oma klassikalise perioodini. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub.
Kasutatud kirjandus:
ENE 3 lk 598, 600
http://www.harappa.com/indus/indus2.html
http://kalah.zzz.ee/index.php/India
http://www.miksike.com/docs/india_kunst_leilalille.ht m
http://images.google.ee/imghp?hl=et
http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/t.html
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India.ref.ht m