India kunst (5)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Vana india kunst

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004  Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate

Kunstiajalugu

6

docx

India arhitektuur

India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu

35

docx

Egiptusest Futurismini

tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama  võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli

Kunst

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

kaheteistkümnenda olümpiavõiduni 152 aastal eKr, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr).

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (5)