kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa maades jagunes mesoliitikum Azil´ ja Tardenois kultuuriks. Nimetused tulevad Prantsusmaa leiukohtadest. Asulakihad olid suhteliselt nõrgad, leide suhteliselt vähe asustus oli liikuv, kasutati ajutisi peatuspaiku. Asulakohad olid ka mõõtmeilt väiksemad. Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel.
Ornamentikat nende juures eriti ei kasutatud. Nende väärtust näitab aga see, et nende külgedelt on leitud auke ja arheoloogid oletavad, et kui need katki hakkasid minema, üritati neid parandada. Neoliitikumi ja mesoliitikumi üleminekut arvestatigi meil varem savinõude ilmumise järgi, kuid Põhjamaades tehakse seda üleminekuga viljelevale majandusele. Eesti otsustas ühtlustuda. Selle tõttu on neoliitikumi arvatavaks alguseks umbes 4200 eKr. Neoliitikumi nimetatakse ka Narva kultuuriks. 4200 eKr 3000 eKr oli kammkeraamika aeg. Tegumood ei muutunud eriliselt, kuid lisandusid kaunistused. Nimi tuleneb sellest, et kaunistused arvatakse tehtud olevat mingitsorti kammi abil. Lisaks ka lohud, mida tehti kas näpuga või puupulga otsaga. Eksperimentaalarheoloogia raames on tõestatud, et sedasi on täiesti võimalik korralikke savinõusid teha. Kasutati samuti maahaudasid, inimene maeti selili ja väljasirutatult, kuid nüüd hakati panema
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
on mõjutanud isegi kaasaegset iluideaali. Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5
kiviplaadist söögilaudu trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks. Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes. Kristudel jätkati arhidektuuristiilide kaunistusi. Ka kirstude kaaned olid kumerad, laemdad või viilaktusega nagu arhidektuuriski. 1.7. Etruski kultuur Levis 8.-3.sajandil e.kr. Asudes poolsaarel on sellel kultuuril mõjutused nii põllumajandusest kui ka merendusest. Peetakse seda ka ülemineku kultuuriks Kreeka ja Rooma vahel. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu ja ennustasid loomamaksa pealt. Etruski templid avaldasid suurt mõju ka hilisemale rooma ehitusstiilile ning väidetavalt õpetasid etruskid roomlasi kaari kividest laduma. Kuulsaim kunstinäide on kindlasti emahunt, kes imetab Romulust ja Remust. Väga veenev on looma seisak ning valvas pilk. 1.8. Vana-Rooma kultuur Rooma linna algusdaatumiks loetakse 753.a e.kr. olles esialgi linnriik ning tasakesi
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk
eestlastest. 24A-Eesti NSV kultuurielu põhijooni Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Breznevi ja Käbini võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur. Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit, selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. II MS järel jagunes eesti kultuur kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama'' ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1960
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
nöörornament.Nöörkeraamikat kasutati laialdaselt Kesk- ja Põhja-Euroopas 3. aastatuhandel enne meie ajaarvamist või , hilisel kiviajal. Tüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid. Nöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked. Selle keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline
Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur
10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas. Kreeta-Mükeene 1. Kreeta-Mükeene kultuuri nimetatakse Minose ehk minosiliseks kultuuriks. Seda nimetatakse nii valitseja Minose võimsuse järgi. 2. Minotaurus oli inimsõnn, kes elutses labürindis. 3. Knossose palee juures hämmastas mind enim labürint, kus elas minotaurus. 4. Kreetalased kujutasid seinamaalidel traditsioone, lootust, pidu ja pillerkaart. 5. Kreetalased kaunistasid maale loomade, inimeste(sõdalaste) ja muude kummaliste piltidega. 6. Kreeka kultuur hääbus kuna Kreeta alluvuses olnud ahhailased tulid 15. saj
riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed
,,Kuningas", siis võib arvata, et tollaseid pealikke nimetati kuningateks ning oma tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem. Eelrooma rauaaegse asustuse olemasolu üle võime otsustada peamiselt kivikalmete järgi, kuna avaasulaid sellest perioodist praktiliselt kaevatud ei ole. See võib olla tingitud ekstensiivsest põlluharimisest. Kindlustatud asulate uurimine sai alguse Asvast Lõuna-Saaremaalt, mispärast on taoliste asulate kultuuri nimetatud vahel Asva kultuuriks. Kokku on seda muistist läbi kaevatud umbes kuuendik. Leitud on enam kui 32 000 savinõukildu. Mis puutub surnutele kalmesse kaasa antud panustesse, siis mandriga võrreldes ilmnevad Eesti saarte leiumaterjalis teatud erinevus. Üldiselt kalmete leiud sel perioodil suurenevad. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga.
Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade kultuuri. Alates 1960. aastatest muutus taoism koos teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas. Taoismiga on tugevasti seotud või on sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ning viie
ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti
3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas, Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima.
TÖÖ MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus
Mõisates sai alguse teraviljaeksport. Eesti oli hea teraviljakasvatus maa. Peamine vili oli rukis ja oder. Olulisele kohale tõusis 18.sajandil viinapõletamine. Talumaa kuulus mõisnikule, selle kasutamise eest tuli tasuda mõisale koormisi. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigilie makse, mida arvestati adramaade järgi. 2. Kammkeraamika kultuur Kasutusele tulid savinõud, mille välispida oli ilustatud ja seda nim. Kammkeraamika kultuuriks. Selle kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Kammkeraamika kultuuri elanikel olid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused hästi arenenud. Luust ja merevaigust vooliti väikesi loomakesi, linnukesi, madude ja inimeste kujukesi. Seda ajajärku võib nimetada küttide, kalastajate ja korjajate ühiskonna õitsenguks. Pilet nr. 13 1. Vaimuelu vene aja alguses Luteri kirik hakkas tasapisi lähenema rahvale. Hernhuutlased pidasid tähtsaks
· eesmärkide selgus organisatsiooni liikmete jaoks; · koostöövõime organisatsiooni liikmete vahel; · juhtkonna toetus alluvatele; · kontrollsüsteem reeglite ja seaduste hulk, mille abil kontrollitakse ja reguleeritakse; alluvate tööd; · tasustamissüsteem; · konfliktide olemus ja nende lahendamise viis; · ametlik ja mitteametlik kommunikatsioonisüsteem; Organisatsioonikultuuri võib jagada vaadeldavaks kultuuriks ja süvakultuuriks. 6 1.1 Süvakultuur Organisatsioonikultuuri mõistet analüüsides saab välja tuua mitmeid olulisi elemente, millest keskne on organisatsiooni süvakultuur ehk põhiväärtused. Süvakultuur kajastub sageli ettevõtte missioonis ja ütleb, mida ja kuidas organisatsioon teeb: mida ta
Suurim loss -osaliselt säilinud Knossos- koosneb saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud sadadest suure paraadõue ümber koondatud G egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga ruumudest. Nende hulgas on troonisaal, A kreeta-mükeene kultuuriks. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad T sammassalee, vaateterasse, isegi vannitube. ..... kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti E need, mida katavad väga loomulikult
Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr • Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg. • Hellenislike väikeriikide ajajärk • 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr. KREETA MÜKEENE Küklaadid Kreeta saar oli Euroopa tsivilisatsiooni häll. Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia. Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule . Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud
TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks. Mandrikreeka asukad olid siis ahhailased, keda me oma ülevaates ka kreeklasteks nimetame. Inimarengu lähtekohalt toimub kahe eepose tegevus pronksiajal, kui tähtsamad tööriistad ja relvad valmistati pronksist (pronks on vase ja tina vm aine segu). Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal. Kreeta saarel paiknev Knossose palee tänapäeval. Umbes nii võis välja näha ka Trooja. Vanakreeka jumalad sarnanesid paljuski inimestega
tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba. Muster on küll range, kuid huvitav. Kasutati väga laialdaselt. Sellest kultuurist vaase nimetatakse ka Kamarese vaasideks; · Värv täpne koostis pole teada. Nad tundsid glasuuri, kuid kasutasid värvi, glasuuri kasutati veininõude seestpoolt glasuurimiseks; · Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Juhtiv osa oli arhitektuuril, põhiliselt ongi säilinudki ehitised. Nüüd on lossid kindlustatud. Kompositsiooniliselt on sarnased Kreeta lossidega, kuid ümbritsetud paksude müüridega. Kükloobilised müürid müütide kohaselt kükloopide tehtud. o Mükeene lõvivärav o Megaron. · Losside seinu katsid maalid. · Tehti ka reljeefe, kõrgreljeefe, mis saab iseloomulikuks Kreeka kultuurile, nii
aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Kreeta Minose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused olid: lossid (tuntuim on Knossos), mis olid võimu-, usu- ja majanduskeskused, losside ümber kujunenud rahvarohked linnad, kiri (nn lineaarkiri A, seda ei osata kahjuks tänapäeval lugeda), sõjakate joonte puudumine (lossid olid kindlustamata, pole leitud relvi, kunst oli rahumeelne ja elurõõmus). Kreeta kunstis kujutati loodust, eriti härgi, aga ka spordivõistlusi ja usu- pidustusi
Tööhüpoteesi kasutatakse sageli justkui uurimuse küsimuseasetusena. Aineline kultuur Aineline kultuur on kõik inimeste poolt valmistatu. Iga materiaalse kultuuri objektiga seostub killuke vaimset kultuuri, ilma milleta ese poleks tekkinudki. Mineviku ainelise kultuuri uurimine pole üksnes eseme kui sellise uurimine, vaid eseme valmistamiseks ja kasutamiseks vajaliku vaimse kultuuri väljaselgitamine ja tänapäeva inimese jaoks mõtestamine. Aineliseks kultuuriks loetakse seda osa, mis on inimese poolt valmistatud teadlikult. Suurem eesmärk on lahti mõtestada ning rekonstreerida aineline kultuur, mis eseme taga on. Eseme all peetakse silmas igasugust inimese poolt valmistatud objekti, olenemata selle suurusest. Ainelise kultuuri valdkonda võib kuuluda ka osa elusloodusest (viljasordid, koeratõud, tänapäevased geneetiliselt muundatud organismid). Ainelisi objekte on võimelised looma ka muud elusorganismid ja loodus üldisemalt
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
.. Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see ainulaadseim, mis ülepea olemas on. 10 Kuna tõde on oleva ilmsus ja teadmine suutlikkus selles ilmsuses seista siis on metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi muude küsimuste eelküsimus, mille kaudu saab aluste aluse kätte ja mille pidev uuestiküsimine tagab oleku, kus fundamentaalset enam silmist ei lasta.11 Mulle on veel mõistetav ka see, kui Heidegger ründab vaimse maailma muutumist kultuuriks, kus tootmise ja tarbimise jaoks kehtivaid mõõdupuid nimetatakse väärtusteks.12 Kultuuriväärtuse mõistes on tõepoolest midagi vastikult nihilistlikku. Kuid siin minu kaasaelamine ka lõpeb. Heideggeri jaoks on kõige koledam asi see, et kultuuri alad muutuvad vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky
olevad hõimud). religiooni põhisisu- Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan, kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite kogukonnaks on umma. Kogu kultuuri, mida ühendab islam ja araabia keel, nimetataksegi kokku araabia kultuuriks. Sümboliks on täht ja noorkuu. Teiseks tähtsaks islami sümboliks on sahada ehk islami usutunnistus. Islamiusulised palvetavad mosees. levimine ja jagunemine- Islami usk levis kiiresti, sest araablased olid sõjaliselt tugevad ning vastased nõrgad ja killustunud. Rahvad, kes võtsid islami usu vastu vabatahtlikult, olid vabastatud maksude maksmisest. Islam on lõhenenud kaheks: 1) Sunniidid- umbes 90% moslemitest, kes järgivad Koraani (püharaamat
Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud.
Savi Erinev eelmistest primitiivsete savinõudega. nõu kuju oli enam-vähem meetoditest. Sai nimetuse Savinõusid valmistati ilmselt sama. Nime said nad jällegi nõude järgi, sest seal pikkadest savist ribadest. kaunistuste järgi. olid triibud peal. Lameda Ribadest keerutati nõud põhjaga. Nimetatakse ka kokku.Kuju oli selline venekirveste kultuuriks. koonuse kujuline. Savi oli ebakvaliteetne. Kaunistused olid ebakorrapärased. Ühetgi potti pole tervikuna säilinud. Jätkuvalt elati siseveekogude Asustus kaugeneb suurtest veekogudest. Inimesed hakkasid ääres ning rannikul elama üksik taludes. Tegevused korilus, küttimine, Korilus, küttimine, kalapüük. Peamiseks elatus alaks sai kalapüük Arvatkse, et mingil määral karjakasvatus ning selle
metsloomi. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormie tükid näitavad, et pronksi oli
kaubandusele lõunapoolsete aladega, kust kardetavasti tulid ka nisu ning odra seemned. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asulaterritooriumil, tegemist oli maasse kaevatud haudadega, laipmatustega. Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid.
Mijikenda on Keenias elutsev hõim, mis koosneb üheksast all-hõimust. Enda identiteeti väljendavad Mijikendalased läbi suuliste traditsioonide ja kunstide, mis on seotud nende püha metsaga, millest on samuti pärit neile vajalikud ravimtaimed. Selle rahva traditsioonid ja kombed põhinevad kindlal eetikakootdl ning sisaldavad palvusi, vandeid, matmisrituaale, kroonimisi, abiellumisi jne. Kaya'd on aga kindlustatud asulad, mille kultuuriruumid on asendamatud jõustumaks elavaks kultuuriks. mia rõhutavad identiteeti, järjepidevust ja sidusust Mijikenda kogukondades. (Traditions and...: 2009) Turisti jaoks on hõimu elus vaadata nii mõndagi. Näiteks on igal allhõimul oma keel, mis kattub teistega 70% ulatuses. Osa on võimalik saada ka erinevatest rituaalidest, näiteks palvusest hea tervise üle (Sadaka ya Mudzi) või palvetest, et põua või nälja ajal tuleks vihma (Kulomba vula). (The sacred...:2008) Just Keenia rannaäärne ala on turistide seas populaarne
luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus Mõnikord peetakse taoismi tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismil on kaks peamist vormi: filosoofiline taoism (daoija) ja religioosne Taoism (daojiao). Algupärane
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
nende peale toetuv kolmnurkne kiviplaat, sammastele toetuvad 2 kõrgreljeefiks tahutud elukat. Paleede sisekujundus toretsev rikkalikud luksuslikud friisid, freskod,sambad kaetud sõjasaagiks saadud kullaga. Maalidel leitud sarnasust Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Sama stiil ka kreeta eeskujudel. Ka kunstnikke kutsuti Kreetalt. Olemus aga totaalselt kreeta kunstist erinev. Periodiseering: Kreeta-Mükeene e Egeuse mere saarte kultuur Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuuriks nimetatakse kõrgelt arenenud pronksiaja kultuuri tänapäeva Kreeka territooriumil (Küklaadid, Kreeta saar, Mandri-Kreeka). Kolm pronksiaja perioodi langevad teatud määral kokku Vana, Keskmise ja Uue Riigiga Egiptuses. Daatumid leitud egüptoloogidele toetudes. Esimene kõrgelt arenenud kultuur Euroopa pinnal, loetakse Euroopa tsivivilisatsiooni alguseks. Minose kultuur 3000 1100 e..Kr 3000 aasta paiku hakkab Vahemere saartel ja
Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit
Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel, kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridziidid, sunniitid, siiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa
kohustuslike müüginorme, tõsteti põllumajandussaaduse tootmisele. varumishindu ja vähendati isiklikult abimajapidamiselt võetavaid makse. Abimajapidamiselt kaotati Loodi abimajandeid. kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapargi müümine. Eesti Põllumajandus Akadeemia. Halvasti mõjusid eksperimendid 43. Kultuurielu põhijooned Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks, kuid hoolimata pagulaste suurest hulgast, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad
USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. 43. Kultuurielu põhijooned Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti erakondade taastamise, juurde loodi ka uusi poliitilisi ühendusi. Oli kaks leeri: need, kes Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks, kuid hoolimata pagulaste pooldasid väga selget rahvusühtsust, ja need, kes vajasid poliitilist mitmekesisust suurest hulgast, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. paguluses. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL
peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit – nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis
Vanimad Eestist leitud pronksseseme leiud jäävad i u 1800 aastasse ekr. *Pronks oli harv ja kallis, mistõttu kogu pronksaja vältel valmistati ja kasutati ka kiviriistu. *U 1000 a eKr algasid suure muutused. Hakati rajama kindlusatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama. *Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg
algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi.
eri osadest; · kultuuriliste kokkupõrgete tallermaa; · Linn kui moodsa tehnikaühiskonna vaimu kandja: uudne keskkond: tehnika ja teaduse saavutuste kontsentratsioon; kõrge spetsialistide kontsentratsioon, kõrge(im) innovatiivsuse aste; · muutused rahvastikus, multikultuurilisus, keelterohkus; mitm. poliitilised liikumised; · intelligentsi kui klassi väljakujunemine; · Modernistliku elu keerukus, pinged ja kontrastid; "Linn on muutunud kultuuriks, või siis ehk kaoseks, mis sellele järgneb" (R. Bradbury, 1975, 96) = soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.; · põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet; Linn kirjanduses perioodide kaupa: · Realism: `humaniseerimine' (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas);
nõude sees maha. Terramaare kultuur arenes peamiselt Põhja-Itaalias, kuid avaldas mõju ka Itaalia teiste piirkondade asukaile, eriti Laatsiumi omadele. Võib-olla, terramare kultuuri esindajateks olid itaalikud. X sajandil eKr ilmuvad Põhja-Itaaliasse uued ümberasujad, kes toovad Itaaliasse omapärase kultuuri, mida Villanova (Bologna lähedal Põhja-Itaalias) asulast saadud arheoloogiliste leidude järgi kutsutakse villanoova kultuuriks. Selle kultuuri asulad levisid ka Kesk-Itaalias. Raudesemed etendavad villanoova tüüpi asulates suuremat osa kui teistes piirkondades. Pronks-ja savinõud on kaunistatud keerulise geomeetrilise ornamendiga. Ka villanova kultuuri kandjatele on iseloomustav põletusmatus: tuhk koguti erilistesse kaksikkoonilistesse nõudesse ja maeti nn sahthaudadesse. Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri
Saksa okupatsiooni ajal oli just Boriss Vilde see, kes pakkus Prantsusmaa fasismivastasele liikumisele nimeks 'Vastupanu' (Résistance), milles ta ka ise aktiivselt osales. Boriss Vilde arreteeriti gestaapo poolt ning lasti maha Pariisi Etnograafia Muuseumi tagahoovis. Postuumselt anti talle kõrgeimad Prantsusmaa ordenid. Nõukogude okupatsiooni mõjud Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati nii siinset vene kui ka eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks. Selle eesmärgi täitmiseks suunati kõik nõukogude propaganda jõud. Vene keelest kujunes mitte üksnes ühe kultuuri keel, vaid venestamise vahend. Kurb saatus ootas ka neid haritlasi, kes elades Eestis pühendasid oma talendi ja jõu vene kultuuri säilitamisele. Nõukogude võimu saabudes arreteeriti ning saadeti neist suurem osa välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene
Madala kontekstiga kultuurides info verbaliseeritakse ehk asjast räägitakse otse. Seetõttu on jutu tähendus nii omadele kui ka võõrastele kergemini mõistetav. Samas võib kõrge kontekstiga kultuuri esindaja sellist suhtlemist ebaviisakaks pidada. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Madala kontekstiga on näiteks Sveits, Skandinaaviamaad, USA. Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks. Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond).
- C. Laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides. 47. Mida kujuta endast propaganda? - Poliitilise komunikatsiooni võtet, mille põhivahendiks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine. 48. Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel koondab endas: - Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? 49. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmsite, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: - Poliitiliseks kultuuriks 50. Ideoloogia võib avalduda - Erakonna programmis - Keeles - Tänukõnes - Poliitilises kultuuris 51. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes - Avalduvad erakonnaperekondades 52. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiru püüab" viitab - Ideoloogia ebaolulisusele 53. Ideoloogia ülesandeks on: - Anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele - Õigustada poliitilisi otsuseid - Lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
