Antiikkultuur (0)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
Mööblirestaureerimine MR11
Janika Orav
ANTIIKKULTUUR
Uurimus
Juhendaja : Kaia Kullamaa
Uuemõisa 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade 4
1.1.Neoliitiline kultuur. 4
1.2.Vana- Mesopotaamia kultuur 4
1.3.Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur 4
1.4.Vana-Egiptuse kultuur 5
1.5. Egeuse e. Kreeta -Mükeene kultuur 5
1.6.Vanakreeka kultuur 6
1.7. Etruski kultuur 7
1.8.Vana- Rooma kultuur 7
2.Antiikkultuuri mõjutused 8
2.1.Ornamendid 8
2.2. kaared , kuplid ja võlvid 9
2.3.Sambad 9
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Järgnevas töös olen püüdnud anda ülevaate antiitkkultuuri olemusest ning selle tähtsusest kunstiajaloos ja mõjutusi kultuurile , eeskätt kunsti vallas.
Sõna „Antiik“ tuleneb Ladina keelsest sõnast antiquus - vana, muistne, endine, see, mis oli enne. Antiigikultuur on tänapäeval mõistena eeskätt klassikaliseks hinnatud kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele.
Sõnal „kultuur“ on veelgi laiem kasutus ning tihtipeale mõistetakse „kultuuri“ all kõike, mis on inimeste poolt loodud. Kultuur on laiem mõiste kui vaid tehiskeskkond, sest kultuur tähistab, mitte ainult tehisobjekte, vaid ka mõtteid, tundeid ja inimestevahelisi suhteid.
Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen selle mõjutustesi järgnenud kunsti- ja kultuurivoogudele.

Antiikkultuuri ajastute ülevaade

Neoliitiline kultuur.

Neoliitikumi algust seostatakse VII aastatuhandel Lähis-Idas põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. Usutakse vaime ja loodusnähtusi ning tihtipeale seostatakse end loomadega . Austatakse esivanemaid läbi erinevate riituste ja tseremooniate. Sellest ka kujud ning maskid, mida kasutati rituaalidel. Loodusjõudude seaduspärasustest inspiratsiooni saades sündisid ornamendid (pärit ld.k. „ornare“-kaunistama), mida loodusrahvad sidusid maagiaga pigem kui kaunistamisega. Vähe on säilinud rajatisi, millest peamised on megaliitsed ehitised, mis olid usulised hooned. Näiteid neist võib leida Inglismaalt – Stonehenge’is ( kromlehh ), Prantsusmaalt – Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid).

Vana-Mesopotaamia kultuur

Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud . Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja . Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega.
Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks.

Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur

Selle ajastu algust hinnatakse II aastatuhande esimeseks pooleks e.kr. kui inimestel oli juba väljakujunenud linnad ning võimivahekorrad. Kujutuavas kunstis domineeris kuninga ja jõu ülistamine. Kaunistustena kujutati jahi- ja sõjaretki ning detailides figureerisid mütoloogilised olendid, mis olid segud erinevatest loomadest ja inimestest. Kahtlemata on kõige kuulsamaks selle ajastu saavutuseks Marduki templi tsikuraat ehk Paabeli torn, olles umbes 90 meetrit pikk ja 90 meetrit kõrge ning Babüloonia linna ümbritsenud müüri peavärav, mis pühendati jumalanna Ištarile.

Vana-Egiptuse kultuur

Vana-Egiptuse kultuur tekkis tänu inimeste niiskuse juhtimise ja kogumise oskustega, kuna asetses suhteliselt kuival maaalal põllumajanduse jaoks. Kuna elanike arv oli etniliselt püsivam kui mesopotaamias ja asukoht suhteliselt piiratud jõgede poolt siis oli elu-olu rahulikum sõjalises mõttes.
Kiilkirjast innustust saades kujunes oma hierglüüfidest koosnev kiri. Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised . Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste püramiidide kuju ( Kairo lähedal Giza väljakul Cheopsi , Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Püramiidi asuvad väljaspool üleujutuste piirkondi kõrbes.
Hilisemast ajast on säilinud ka haudehitistest eraldi seisvaid templeid, mis olid nelinurksed, kõrge müüriga, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtised ehitised. Egiptuse reljeefikunstist kujunes omaette vahesamm skulptuuri ja maalikunsti vahel. Maalikunstis olid kujud suht liikumatud, kuid tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele. Nn. Egiptuse poosi kasutamine inimeste kujutamisel on tingitud soovist rõhutada kujutava väärtuste ulatumist üle aegade, vastupidiselt arvamusele nende oskuste puudumisest inimese kujutamisel, kuna orje ja vähemväärtuslikke inimesi kujutati anatoomiliselt palju õigematena, kuna nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
Egiptuse aja lõpu poole muutus korraks usk mitmesse jumalasse vaarao pere kummardamiseks, kuid see taastus kuningas Tutanhamoni ajal, kuid jättis siiski inimliku loomulikkuse jäljed.

Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuur

I kaheksajala vaas u.1500 e.kr
II aastatuhande lõpuks e.kr. oli väljakujunenud mereline kõrgkultuur, mis oli erinev jõeäärsetest suurriikidest. Inimestele olid oluliseks merega seotud elualad nagu kalandus , kaubandus ja ka mere piraatlus. Ei rajatud linnuseid ega kindluseid ja tõenäoliselt oli religiooni keskseks viljakuse kultus. Suurejooneliselt kaunistati seinu värvide, figuuride ja ornamentidega ning domineeris elav ja mänglev maalilaad. Kõige hiilgavamks kunstiosaks peetakse keraamikat, millele on samuti omane dekoratiivsus ja värvirõõm, ning kullasepatöid. Kunsti järgi võib tunnetada nende inimeste pulbitsevat elurõõmu, muretut kergust, loodusetunnetust, meelelise ilu taotlust .

Vanakreeka kultuur

S Akropol
elle ajastu alguseks loetakse III aastatuhande lõppu kui esimesed kreeka hõimud rändasid Kreekasse . Vanakreeka algusaegu iseloomustab sõjakus ning killustatus, kuid ometi ühendasid neid ühtne keel, religioon ja kultuurielu . Erinevalt varasematest olid kreeklaste jumalad inimeselaadsed ning neid ei kummardatud pimesi vaid pigem austati kui esivanemaid. Peeti lugu nii keha kui hinge harimisest ning oluliseks peeti harmooniat. Sellesta jastust on pärit ka tänapäevalgi peetavad Olümpia mängud ülistades keha ja vaimu ponnistusi.
Mõttetegevuse arendusena tekkisid demokraatia ning filosoofia. Mütoloogiast arenes välja teatrikunst ja kirjandus. Seoses teatrikunstiga valmistati savist teatrimakse ning tekkis uusehitisena amphiteater. Visuaalne kunst, mis oli siiani olnud religiooni toetavaks teguriks hakkas kujunema nüüd omaette väärtuseks. Arenesid edasi ka olulised Kreeka ehituskonstruktsioonid, näiteks sambad. Tänapäeval eristatakse kolme liiki Kreeka sambaid: Dooria , Joonia ja Korintose sammas. Väga suure arengu tegid ka skulptuurid muutudes esialgu staatilistest kujudest väga dünaamilisteks ja keerukateks. Ilmselt olid kreeklased ka üpris edevad, kuna enese jäädvustamise soovi tulemusena tekksi portreekunst.
Eraldi vajab märkimist Kreeka vaasimaal . Vanemad vaasid on ornamentidega kaetud (muna ja muud vöödid), järgnesid musta figuuriga punasel taustal kujutised, hiljem lisandusid ka muud värvid nagu valge, ning peale seda tuli mustal taustal punased figuurid võimaldades peene pinstliga figuuridele detaile juurde joonistada.
Vana-Kreeka mööbli materjalideks olid: puit-pähkel, tamm, küpress, seeder ja oliivipuu. Kehvem mööbel kaeti tihti väärtuslikuma puidu vineeriga, metalli või luuga. Kõige odavam oli lihtsalt värvitud. Kaunistustehnikatest kasutati nikerdust, inkrustatsiooni ja intarsiat , viimastes kasutati hõbedat, eriveid puuliike ja elevandiluud ja kilpkonnaluud. Oli arenenud ka oskus puitu painutada.
VOODI – kline kasutati ka kushetina puhke ja söögidiivanina, kuna kreeklased sõid pool lebades. Voodi oli raamkonstuktsioooniga, sirgete allapoole ahenevate postjalgadega, mis ühe otsas moodustasidka kõrgema peatsi. Jalad kordasid samba vorme. Kline juurde kuulus kindlasti ka jalapink. Söömise ajaks tõsteti peatsipoolele nelinurkne väike laud. Voodi põhi oli punutud , küljelaudade ja sügava põhja vaheline ruum täideti heina, lehtede, villa vms materjaliga või viimastega täidetud madratsiga.
Istemööbel oli mitmekesine , kõige levinum oli neljale väljapoole kaarduvate jalale toetuva isteplaadiga järi. Kastutati ka kastistet, mille küljed võisid olla maalitud ja ristjalgadega. Leentool – klismos oli sibrikujuliste jalgade ja kumera seljatoega, mis oli umbes õlgade kõrgune. Tähtsate isikute tarvis olid ka troonid, mis sarnanesid egiptuse troonistmele, mille juurde kuulus ka jalapink, et jalad ei puutuks kokku kivipõrandaga. Laudadest on võimalik eristada kolmel või neljal jalal asuval kiviplaadist söögilaudu – trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks. Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes. Kristudel jätkati arhidektuuristiilide kaunistusi. Ka kirstude kaaned olid kumerad, laemdad või viilaktusega nagu arhidektuuriski.

Etruski kultuur

Levis 8.-3.sajandil e.kr. Asudes poolsaarel on sellel kultuuril mõjutused nii põllumajandusest kui ka merendusest. Peetakse seda ka ülemineku kultuuriks Kreeka ja Rooma vahel. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu ja ennustasid loomamaksa pealt. Etruski templid avaldasid suurt mõju ka hilisemale rooma ehitusstiilile ning väidetavalt õpetasid etruskid roomlasi kaari kividest laduma. Kuulsaim kunstinäide on kindlasti emahunt, kes imetab Romulust ja Remust. Väga veenev on looma seisak ning valvas pilk.

Vana-Rooma kultuur

Rooma linna algusdaatumiks loetakse 753.a e.kr. olles esialgi linnriik ning tasakesi valgudes aina suuremaks alistades ümbruskaudseid rahvaid. Üle võtei enamik Kreeka jumalaid, kergete kohendustega ning ka kunstistiile.Oluliseks uuenduseks R Colosseum Roomas
ooma ajastul sai arhidektuuris lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas endisest suuremaid ehitis ning uusi kostruktsioone – kaari, võlvi ja kupleid kasutada, millele olid roomlased andnud uue tehnilise taseme ja tähtsuse. E hitusmaterjalidest lisandusid nüüd kibile ka betoon , mida valmistati vulkaanitujast ja lubimördist ning killustikust või tellistepurust. Roomlastele omapäraseks ehitiseks võib nimetada ka triuphikaari, foorumeid ja mitmekorruselisi elamuid. Skulptuuriosas roomlased peaaegu ei kujutanud üldse jumalaid vaid pigem iseendid ning portreed olid kreeklastega võrreldes isikupärasemad tabades vaimsust ja eripärasid. Maalikunstis jäljendati eriti loodust ja looduse mustreid ning populaarsed olid ka illusioonid.

Antiikkultuuri mõjutused

Teadlik antiigisuunitlus tekkis koos renessansiga. Itaalias rajati ehitisi ja loodi kunstiteoseid, milles ei kasutatud ainult üksikuid antiikmotiive, vaid võeti eeskujuks antiigi kunstivormid ja püüti neid täiesti teadlikult elustada. Kreeka ja Rooma mütoloogia ning ajaloo teemasid kasutati ka järgmistel kunsti arenemisjärkudel, kusjuures neid kohandati valitseva maitsega. Euroopa klassitsism taotles sümmeetriat, rahu ja selgust; selle mõjul rajati eriti Prantsusmaal roomapäraseid ehitisi ( ampiir ).

Ornamendid

Igal ajastul on omapärased kaunistusornamendid, mis sündisid neoliitikumi ajastul. Ornamente on kasutatud esemete ja ehitiste kaunistamiseks ning visuaalse terviku loomiseks.

kaared, kuplid ja võlvid

Esialgu Mesopotaamia ajastul leiutatud kaari ja võlve kasutati keldrite ja väravate ehitamisel. Antiikaja lõpuks täiustusid ehitusmaterjalid ning teadmised, mis võimaldasid püsivamaid kivist kaari laduda nii akendele kui ustele. Hiljem tulid kasutusele ka lagede ehituses.

Sambad

Sambaid hakati kasutama rühtsa talastiku ehitusvõttena Egiptuses. Edasi muutusid nad erinevatel ajastustel juba ka kaunistuselementideks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttena võib öelda, et Antiikultuuri arengut mõjutasid kõige enam religioon ning teadvuse areng. Elustiile oli erinevaid pillavast lõbutsemisest kuni range ning vaga isikukultuseni.
Antiikkultuuri mõjutused ümbritsevad meid tänapäevalgi igal sammul ning sellist tõetruusust kunsti eri vormides on võimalik vaid vähestel kunstnikel saavutada.

Kasutatud kirjandus

• http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreeka1.ht m
  
• Kunsti ja kultuuri ajalugu 10.klassile, Jaak Kangilaski
  
• Mööbli- ja interjööri ajalugu konspekt, Janika Orav (juhendaja Kaia Kullamaa)