mis oli taondatud ja kohrutatud. Keskel on Jälle väike sarvedega loomake, kõige üleval on naissugu tähistav märk. Kahju, et selliseid nõusid müügil ei ole, nendest oleks tore süüa. Kokkuvõttes oli päris huvitav näitus. Arvan, et Adamson-Eric oli andekas ja eesti kunstile väga väärtuslik mees, ning mäletamist väärt. 7 Kasutatud kirjandus ,,Adamson-Ericu Muuseum", Ülle Kruus. Trükikoda ,,Vaba Maa" 8
V:Lääne- ja Keks-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked. Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks. 25. Kuidas moodustub põhjavesi? V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid, nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue. 26. Mis on allikas? V:Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 27. Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi? V:100-700 m sõgavusel. 28. Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala? V:Et puhast põhjavett säilitada. 29. Milleks kasutatakse põhjavett? V:Joogiveeks, vanni- ja basseiniveena. 30. Mis on soo? Iseloomusta soode paiknemist Eestis.
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
krge kuumataluvusega katusekatted. 6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5..
Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates koobastes asus palju jääjärvi (sulamisel oli ju palju vett). Jääjärvedesse settisid sulamisvete kantud veeristik, kruus, liiv ja kui ümbritsev jää lõpuks ära sulas, muutusid endised järved kõrgendikeks mida nimetatakse mõhnadeks. Mida rohkem settis jääjärves setteid, seda kogukamad on mõhnad. Jääpankde asemele aga jäid nõod, mis said jäätumisjärgsel ajal järvenõgudeks. Nüüdiseks on nendest 80 % kinni kasvanud, tekkinud väikesed madalsood. Maastikurajoonid: I Kuhjekõrgustikud: 1. Haanja 2. Otepää
3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19. sajandi keskel. Kuidas ja millistel tingimustel see alguse sai? Selle üle on tänapäeva ajaloolased palju pead murdnud, tuginedes siis valdavalt "Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele. "Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele tugines ärkamisaja uurimisel üks Eesti esimesi professioonaalseid ajaloolasi Hans Kruus, leiab: "Rahvus on temasse kuuluvate isikute suur sotsiaalne "meie", mille põhisidemeks on nn. "meie" hingeelu, mida viljastab eriti oma, põlvest-põlve edasipärandatav, kuid ühtlasi alaliselt uuestisündiv ja täienev kultuur (Kruus Ajalooline ajakiri, 3/1939)."" Paljud ajaloolased on seisukohal, et tõuke rahvuslikeks püüeteks andis pärisorjuse kaotamine. Sellele võlgneme suure tänu eelkõige Läti ja Saksa haritlastele, tänu kelle
rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele.
ühendada toitetorud segamisfreesiga, kontrollida, et operaatoril oleks kõik sideaine kulunormi andmed, tee tähsitus peaks olema ähtav kogu tee ulatuses. ·Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted). ·Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik,
Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid paigaldatavuse parandamiseks, kivistumise kiirendamiseks, külmumise vältimiseks jne. Betoon on üks tähtsamaid ja enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Kõige rohkem kasutatakse tavalist (rasket) betooni, mille sideaineks on liiv ja killustik või kruus. Tavalise temperatuuri juures liiv, kruus ja killustik ei võta osa sideaine kivistumisest, vaid jäävad inertseks, seepärast nimetataksegi neid inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140] Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja
Täitematerjal võib olla uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekatte või kruusatee pealiskihi kobestamisel saadud materjal või vana must- ja asfaltkatte freespuru. 194. Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru. 195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel. 196. Katend- mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, ja dreenkihist. 197
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi
edasiviiva mõtteviisi toetamise eesti näitelaval. Sellistena oli neil väljapaistev osa möödunud sajandi lõpul ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. [4 2008;06.03] 5 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koidula_maili.htm/ 2008, 06.03. 2. Nirk,E. Eesti kirjanduse ajalugu(II).Tallinn:EESTI RAAMAT,1966 3. Kruus,O. Eesti kirjarahva leksikon.Tallinn:EESTI RAAMAT,1995 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/koidula_anne- liiskaerma.htm/ 2008,06.03. 6
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni. Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist, küll aga muudavad mulla produktiivsemaks. Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline ( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on
Geländer das - käsipuu Gerüst das -e telling Gips der x kips Heizwärme die x küttesoojus Hochbäude das - kõrghoone Holzart die -en puutüüp Hüllfläche die -n välipind Innenausstattung die -en sisekujundus Kalkstein der -e lubjakivi Kamin der -e kamin Kies der x kruus Leiter die -n redel Leuchte die -n lamp Massivbau der -ten massiivehitus Material das -e materjal Mauer die -n müür Mietwohnung die -en üürikorter Nagel der -'' nael Ofen der -'' ahi Parkplatz der -''e (liiklusvahenditele) parkla Planung die -en planeerimine Querbalken der -'' ristpalk
rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli "Kalevipoeg" kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut. "Kalevipoeg" sai järgnevalt ka noore eesti kirjanduse esimeseks tähtsamaks tutvustajaks teistele rahvastele tõlgete ja ümberjutustuste kaudu. 6 Kasutatud kirjandus "Eesti kirjanike leksikon" (Oskar Kruus, 2000) http://kreutzwald.kul.ee/?koht=2&ID=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedrich_reinhold_kreutzwald http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_%28eepos%29 7
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. lk. 12 Maapinna aines (mulla lõimis) niiskusrežiim savi liivsavi saviliiv liiv kruus veeristik (s) (ls) (sl) (l) (kr) (v/v0) Infiltrat- sioon -- + - -+ + + + Niiskus ++ + + - - - soostumine põuakartlikus gleistumine Lõpptulemus oleneb veel: • maapinna kaldest • ümbritsevate alade kõrgusest Maastike hierarhia: Paik on väikseim geokompleks (e -süsteem), mille piires kõik
,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid;
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Etanooli potentsiaal biokütusena Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus: ,,Kõige käegakatsutavam võimalus meie autosid naftasõltuvusest tasapisi võõrutama hakata, on õpetada nad viina jooma. Isegi mitte viina vaid puhast piiritust" (Arko Olesk). Juba mõnda aega on maailma eri paikades kasutatud alternatiivse biokütusena bioetanooli. Kütuseks vajalik piiritus saadakse põhiliselt maisist, erinevatest teraviljadest ja enamjaolt suhkruroost. Teisejärguliselt toodetakse bioetanooli ka orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli näol on küll tegu igati keskkonnasõbraliku ja efektiivse kütusega, kuid siiski kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse...
Esimest sünnipäeva tähistav Värske Rõhk õnneks lõhub neid mustreid. Idee luua kirjanduslike ambitsioonidega noortele paberväljaanne, mille kaudu nad saaksid oma teoseid tutvustada, sündis Värske Rõhu praegusel peatoimetajal Priit Kruusil Eesti kirjanduse seltsi kvartaliajakirja Vihik kümnendat, 2005. aasta noortele autoritele pühendatud numbrit toimetades. "Märkasin, et tekkinud oli hästi palju noori autoreid, tekste tuli ikka meeletult," meenutab Kruus. "Haistsin, et midagi on toimumas. Kuna Vihik on kontseptsioonilt avangardne ja alternatiivne ajakiri, siis tuli mõte luua keskvoolu noorsookirjanduse jaoks uus väljaanne." Uut ajakirja aitasid Kruusil rajada kirjanduse seltsi allorganisatsiooni Noor-EKS liikmed Triinu Ojalo ja Kairi Korts.'' (Kaljuvee.2006.3.12.2014) Ajakiri Värske Rõhk on jõudnud lühikese aja jooksul paljude südametesse, on andnud võimaluse noortele debütantidele ning on iseseisev oma jalgade peal
http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_06 sügavusse. Jõudnud tuumani, a.jpg annavad nad sellele ära osa oma rauda, kuumenevad, muutuvad Tardkivimite tüübid tekke järgi: Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton
1.45 t/m3. Täiteliiva kasutatakse ehitustel territooriumite planeerimisel, mullete rajamisel ja vundamendisüvendite, kommunikatsiooni- ja teiste trasside ning kraavide tagasitäitmiseks vastavalt ehitusnormidele. Ehitusliiv AS Silikaat Männiku karjääris kasutatav selektiivne kuiv- ja hüdrokaevandamise kombinatsioon võimaldab saada erineva jämeduse ja kvaliteediga liivasid. Liiv ammutatakse ujuvpinnasepumbaga ja juhitakse hüdropuistangusse. Tehnoloogilise protsessi käigus eraldatakse kruus ja kivid ning uhutakse välja ülipeened tolmu- ja saviosised. Liiv ei tohi olla risustatud kivide, savitükkide ja muude võõrkehadega. Radiomeetrilise analüüsi tulemuste kohaselt võib liiva kasutada elamuehituses. Liiva kiire laadimise tagab 2,5 m3 kopamahuga ekskavaator. Liiva väljastatakse kahes vahetuses autotranspordiga. Liiv kaalutakse 60 tonnise autokaaluga. Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6)
> Suure tugevusega (40, 60 ja 100) > Vastupidavad hapetele > Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement
Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad. PÕHJAVESI maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele) KÜLLASTUSVÖÖND Maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega ja on kujunenud kindel põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt ol...
Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid :
Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad ...
kontrollib, et kõike tehtaks reeglite kohaselt. 21.Mis kaal on sinu vanuserühma kuulil ja odal. Naiste kuul kaasub 4 kilogrammi ja oda 600 grammi. 22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August
ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel", ,,Uno Lahe luule ässitusel" jne. Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI, Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI; Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI, Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS; ...." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules.
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil 4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahend...
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
toetav sild 7500 / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirust 4.2. Haagise rehvid rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirusT 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=q*V Leian veetava vajava kuusa kogukaalu: m = 150 * 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3*3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu:
aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4
olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt. 2) Vahata autot vähemalt kaks korda aastas. 3) Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega, unustamata akende sisepindu. 4) Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale. 5) Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid. Maantee tolm, liiv, kruus ja pori kulutavad värvipinda mehaaniliselt. Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita.
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
*Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillu...
km/h Haarde - Teekatte olukord tegur 20 40 50 70 90 100 Jää 0,1 21 73 110 210 335 415 Sula lumi või pori 0,3 11 32 46 82 130 155 Märg tee 0,5 8.7 23 33 57 87 105 Kuiv kruus või asfalt 0,7 7,8 20 28 46 70 83 Haardeteguri väärtus oleneb : teekattest, kuid lisaks mõjutavad seda rehvide ehitus (diagonaal;radiaal),rehvide · materjal, sise rõhk , turvisemustri tüüp , turvisemustri kuluvus ja auto sõidukiirus . 185/70 R13 Q - rehvi tähistus . Turvisemustri jääksügavused : Sõiduautod (B - kat.) - 1,6 mm suve rehv
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: 2011 Näitajad Variant 2ja 7 Betooni tugevusklass - C 12/15 Kasutav sideaine port. tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritav...
kooskõlas inimkätega valmistatule. Igal elemendil on oma sümboolne tähendus. Kivid, mida aedades asetatakse kesksele kohale, ei ole juhuslikud. Need on omamoodi erilised ning enamasti püütakse asetada nii, et vaatlejale tekib ettekujutus mõnest teatud lemmikuks kujunenud sümbolist. Aedades kasutatavad elemendid tulenevad mütoloogiast, kus kilpkonn tähistab tarkust ning pikaelisust, kurg head õnne jne. Suured kivid tähistavad mägesid, kruus ning liiv tiigikesi ja jõgesid. Traditsiooniliselt jäljendab jaapani aed loodust, kus näiliselt tundub taimestik kasvavat metsikult, kuid tegelikult on tegu kontrollitud minimaailmaga, kus kõik on hoolikalt planeeritud ning taimede kokkusobitamisel ja trimmimisel jälgitakse eheduse säilitamist. Kuigi jaapanlased väärtustavad oma eraldatust ning kultuuri puhtust, on vältimatu, et läänemaailm neid mõjutaks. 20.sajandi algusel hoogu kogunud modernism jõudis paratamatult
Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid.
*korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid. a)Paleogeen, E 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N 35,5-1,75miljonit aastat tagasi loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud, koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased.
fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.mereliivadega seotud pvkiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasut. üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.limnoglatsiaalne pvkiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. fluvioglatsiaalsete setete pvkiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60 meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 a), alumistes kihtides jääaegne. glatsiaalsete setetega seotud pvkiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike
17. Metsatööstuse mõju keskkonnale järjest suureneb ja kütab kirgi, enamasti negatiivne. See häirib paljude liikide asukohti ja võib neid isegi hävitada, veekogude ja õhu reostumine tselluloosi tootmise käigus. 18. Keemiatööstuse mõju keskkonnale – meil vähe, kuid happevihmade tekkimine, osoonikihi hõrenemine, freoon ja kasvuhoonegaasid. 19. Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale- eestis seotud põlevkivi, lubjakivi, liiv, kruus, savi ja nende kaevandamine; tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi, pliid, arseeni, kuid Eestis pole neid täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 20. Energeetika mõju keskkonnale- põlevkivi ja sellel tööstusharul on suur mõju keskkonnale; looduslikese veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine, väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 21
Vedelik ainult võimendab vürtsikust suus. Selle asemel tuleks süüa riisi, mis imab endasse kibeda maitse. Mereannid on väga levinud rannikul ja Bangkokis, konserveeritud köögiviljad ja erinevad riisitoidud, tihti segatuna kookospähkli ja võimalusel kanaga, rohkem sisemaal. Enamikku toitu võib veel vürtsikamaks muuta soolase kalakastmega. Joogid Oma jooki ei tohi kunagi ise kallata, peab terve söögiaja olema valvel, et jälgida, kas teie naabri kruus või klaas vajab täitmist. Kui selles on sees vähem kui pool, tuleb juurde kallata. Kui naaber teile juua ei kalla, ei tohi ise ka kallata, sest see häbistaks naabrit. Selle asemel tuleks anda soovist märku, kallates oma naabri klaasi veel natuke jooki, isegi kui seda tegelikult vaja pole. Kõikjal Tais tuleks hoiduda kraanivee joomisest, sest seal liiguvad ohtlikud pisikud. Samuti tuleks hoiduda värskete puu- ja juurviljade söömist. Kõige levinum alkohol on õlu. Lauakombed
luuletused kurvameelsed. Tema tunded väljendavad nukrameelsust ja selles luulekogus positiivseid mõtteid eriti ei ole. Arvan, et eesti kirjanduses on ta tähtis, aga on kindlasti ka palju olulisemaid luuletajaid. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/raud.htm ENEKE nr 3 Oskar Kruus ,,Eesti kirjarahva leksikon" 8
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei Upkin, Athos Jegor Zdor, Porthos Aleksandr Prigorovski, Aramis Andrei Mihnevits, Constance Eve Andre, Leedi Winter Marika Muiste, Kuninganna Anna Nanae Maruyama ja paljud teised. "Kolm musketäri" sümboliseerib ustavust ning truudust. Müsketäride deviisina on tuntuks saanud ,,üks kõigi ja kõik ühe eest", mis lihtsalt rõkkab sõpruse ning vendluse järele. 16. - 18. sajandi Pr...
kiirust, millel rehv on võimeline kandma koormusindeksile vastavat massi(Määrus nr42; Kood 506.)[4] 4.2. HAAGISE REHVID Rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 (vastab ühe rehvi maksimum kandevõimele 4500kg), kiirusindeks-K(vastab piirkiirusele 110km/h) 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=qxV Leian veetava vajava kruusa kogukaalu: m = 150 x 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3x3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu: 44 000 5650 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 985 kg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
