Betooni
koostise määramine absoluutmahtude meetodil
4
ja 9 variant
Leida:
1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord ,
2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord ,
3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi
Arvutuse lähteandmed on järgmised:
1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) – C
25/30
2) Kasutatav sideaine – portlandtsement 42,5, mille
garanteeritud tugevus
R = 42.5 N/mm², tihedus γot = 1,30 ja erimass γt = 3,15.
3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm),
tihedusegaa γol =1,6,
erimassiga γl =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5%
4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega γok
=1,50, erimassiga
γk =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4%
5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm
6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l
7) Betoonisegu väljaandvustegur β= 0,67
8) Liiva ülehulga tegur on 1,15
Ülesande lahendus:
1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist:
B = A x R (T/V – 0,5 ), millest
V/T = 1/C/(A*R)+0,5
V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59
A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide
kvaliteeti ja valitakse
järgmiselt:
- kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik,
optimaalse lõimisega
liiv, tugev tsement – 52,5) A = 0,65
- keskmised materjalid ( paekillustik , keskmise kvaliteediga liiv,
keskmine
tsement – 42,5) A = 0,60
- madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement
– 32,5)
A = 0,55
Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60.
2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni
kohta (lisa nr 1).
Kasutame graafiku joont – c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme
mööda
vertikaaljoont – 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni – c ja
sealt vasakule
(portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l.
3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta
T = 198 / 0,59 = 335,59 kg
Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine:
T / γt = 335,59 / 3,15 = 106,54 l
4) Määrame täitematerjalide hulgad.
Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on:
1000 – ( V + T ) = 1000 – ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l
Killustiku tühiklikkus on:
p= (γk- γok)/ γk = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41%
Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised
tühemed oleks
liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65
1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15 2) Kasutatav sideaine portland-tsement, mille garanteeritud tugevus R = 32,5 N/mm², tihedus ot= 1,20 ja erimass 1= 3,10 3) Peentäitematerjaliks on peenliiv (Ø kuni 1,2 mm), tihedusega ol= 1,55 ,
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
edasisele töötlemisele.Valatav teras jag. keevteraseks ja rahulikuks teraseks.Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veeleraldub(teras keeb) ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud.Toodetakse veel vahepealset-poolrahulikku terast. Terase omadused määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on:tõmbekatse,paindekatse,kõvaduse ja löögitugevuse määramine. 11.METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE TERASE OMADUSED; Määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on: 1.Tõmbekatseseisneb selles,etpulgakujuline katsekeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks.Tõmbekatsegamääratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir , tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on selle deformatsioon algul proportsionaalne jõu suurenemisele,siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus.Seda nimet.terase
paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus: Tiheduse järgi: - raskebetoon 2600 kg/m3 - normaalne ehk harilik ehk tavabetoon 2100-2600 kg/m 3 tsemendi ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik) - kergbetoon 800-2100 kg/m3 väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi:
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus
7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11
7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11
Kõik kommentaarid