Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil
4 ja 9 variant
Leida:
1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord ,
2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord ,
3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi
Arvutuse lähteandmed on järgmised:
1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) – C 25/30
2) Kasutatav sideaine – portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus
R = 42.5 N/mm², tihedus γot = 1,30 ja erimass γt = 3,15.
3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa γol =1,6,
erimassiga γl =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5%
4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega γok =1,50, erimassiga
γk =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4%
5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm
6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l
7) Betoonisegu väljaandvustegur β= 0,67
8) Liiva ülehulga tegur on 1,15
Ülesande lahendus:
1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist:
B = A x R (T/V – 0,5 ), millest
V/T = 1/C/(A*R)+0,5
V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59
A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse
järgmiselt:
- kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega
liiv, tugev tsement – 52,5) A = 0,65
- keskmised materjalid ( paekillustik , keskmise kvaliteediga liiv, keskmine
tsement – 42,5) A = 0,60
- madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement – 32,5)
A = 0,55
Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60.
2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1).
Kasutame graafiku joont – c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda
vertikaaljoont – 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni – c ja sealt vasakule
(portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l.
3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta
T = 198 / 0,59 = 335,59 kg
Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine:
T / γt = 335,59 / 3,15 = 106,54 l
4) Määrame täitematerjalide hulgad.
Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on:
1000 – ( V + T ) = 1000 – ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l
Killustiku tühiklikkus on:
p= (γk- γok)/ γk = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41%
Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks
liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on

Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil- #1 Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil- #2 Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil- #3 Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ramos Õppematerjali autor
4 ja 9 variant

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Betooni koostise määramine - variant 4 ja 9

Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass ­ t 3,15 Tsemendi tihedus ­ 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65

Ehitusmaterjalid
thumbnail
8
docx

Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil.

1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus ­ 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus ­ Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga ­ l 2,6 Tihedusega ­ 0k 1,55 Niiskusega ­ Wk 4 Nõutav koonuse vajumine ­ 8 cm h Segistri trumli maht ­ V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) ­ C 12/15 2) Kasutatav sideaine ­ portland-tsement, mille garanteeritud tugevus R = 32,5 N/mm², tihedus ot= 1,20 ja erimass 1= 3,10 3) Peentäitematerjaliks on peenliiv (Ø kuni 1,2 mm), tihedusega ol= 1,55 ,

Ehitusmaterjalid
thumbnail
40
odt

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

edasisele töötlemisele.Valatav teras jag. keevteraseks ja rahulikuks teraseks.Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veeleraldub(teras keeb) ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud.Toodetakse veel vahepealset-poolrahulikku terast. Terase omadused määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on:tõmbekatse,paindekatse,kõvaduse ja löögitugevuse määramine. 11.METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE TERASE OMADUSED; Määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on: 1.Tõmbekatseseisneb selles,etpulgakujuline katsekeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks.Tõmbekatsegamääratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir , tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on selle deformatsioon algul proportsionaalne jõu suurenemisele,siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus.Seda nimet.terase

Ehitusmaterjalid
thumbnail
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus: Tiheduse järgi: - raskebetoon 2600 kg/m3 - normaalne ehk harilik ehk tavabetoon 2100-2600 kg/m 3 ­ tsemendi ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik) - kergbetoon 800-2100 kg/m3 ­ väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi:

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus

Ehitusmaterjalid
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11

Ehitus
thumbnail
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun