Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mõisted muldade kohta (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted muldade kohta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loooore Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Pedosfäär

Hästi lahustuvad mineraalid on Na, Ca ja K soolad. Leostumine ­ lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast, Eestis nt. karstumine. Keemiline murenemine toimub hüdratatsiooni, hüdrolüüsi ja oksüdeerumise käigus. -Bioloogiline murenemine ­ algab vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. *Lähtekivim ­ kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet, mis sisaldab C, N, S ja hoiab ka vett. -Mineraliseerumine ­ orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks.

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt

Geograafia
thumbnail
10
docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid

Geograafia
thumbnail
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1

Geograafia
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe) · toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse · hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim ­ annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3

Geograafia



Lisainfo

Geograafia spikker

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun