Mõisted muldade kohta (0)

TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld .mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit, tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuristamist ja krobeliseks muutumist keem mur käigus nim korrosiooniks .*toimub palavas kliimas, sest kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium ,kaalium ja kaltsiumi soolad *lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine .BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide (vetikad, samblikud ) kinnitumisega kivimi pinnale.MULLA TEKE-mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lahunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks,nt CO2, veeks , ammoniaagiks. Humifitseerumine -on mullapinnal ja mullas toimuv org jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks,nn huumuseks.MULLA TEKE-lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keem om.(mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse)reljeef-raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümber jaot. Kõrgemalt madalamale-mõjutab muldade niiskust, kuna päikesekiired,mis maapinda soojendavad ei pääse igalepoole võrdselt,vastavalt ilmakaarele*tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul relj. Sp. Künklike piirkondade muldkate on märgatavamalt mitmekesisem kui tasandikel aeg-muld muutub ja saavutab arengu käigus küps.seisundi. looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet,mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu.*mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitaiinevarud aastatuhandete vältel ammenduvad,sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.*soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toitelemente ning vett*mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda.*organismide eritised toimivad mullas kleepainetena,mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.Inimtegevus-inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetisannuseid*kui mulla puhverdamisvõime(vastupanuv välismõjutustele) ületatakse,võib see viia mullaviljakuse taandarenguni-selle lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks-kõrbestumine-ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine .see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID -A huumushorisont , B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim , E väljauhtehorisont, G gleihorisont , AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veerežiim-*sademet ületavad aurumise *mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine *paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veerežiim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad * rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veerežiim-*auramine ületab sademed* aurustumine *kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veerežiim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest- leetumine -areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad * kamardumine -huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-* mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta, kusjuures kliima pole muut oluliselt, muld ulatub kuni 6 m kohati 10mj süg., so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineraalisatsiooni ja keemilist murenemist.*muldade huumussisaldus peaaegu sama madal kui okasmetsavööndis*intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi,mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks. MULDADE EROSIOON-kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu-paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele,selle tulemusena kantakse mulla pindmised,viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.KÕRBESTUMINE-mullaprotsess,kus puudub huumuse horisont,aurustumine on suurem sademetest.*põhjus võib olla erinev-1)liigne kuivus kus maapind muutub tolmuseks 2)inimene,kes häirib mulda saastumise ja kuivendamisega*tuleb lõpetada liigraie,kus hävitatakse mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE -sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE -mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed (sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega, ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*