Hando Runnel (esitlus) (1)

Hando Runnel
Luuleanalüüs
Koostaja:
Juhendaja:
Kuressaare Gümnaasium
12B
ELU
Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal
Järvamaal Liutsalu külas.
Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide
koolides.
Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse
Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
1971. aastast vabakutseline kirjanik.
ELU
Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis.
Oli Eesti Kongressi liige.
Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab
,,Eesti mõtteloo" sarja.
Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on
uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike
loomingut.
Iseloomustused
"Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta
pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu)
"Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka
Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas)
"Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi
ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem
ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse
ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja
kõmavat paatost." (P. Beier)
Temaatika
Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule.
Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli
varjatult(mõnikord ka avalikult)
nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on
viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu
luulekogu lastele.
Keele- ja vormikasutus
Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja
kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei
kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab
laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi.
Luulekogud
Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud
tüdrukuga"(1967).
Uusperiood :
"Avalikud laulud" (1970),
"Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"
(1972),
"Mõru ning mööduja" (1976),
"Kodu-käija" (1978),
"Punaste õhtute purpur" (1982)
Luulekogud
Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel
Luulekogud:
· "Kiikajon ja kaalepuu" (1991)
· "Üle Alpide" (1997)
· "Mõistatused " (2000)
Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu"
Põhiteema
Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad,
kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on
kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli
võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu
ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel", ,,Uno
Lahe luule ässitusel" jne.
Luuletused põhinevad väga erinevate isikute
ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni
filosoofide ja teadlasteni.
Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti
vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud
inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud.
NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi)
EESTI TÜÜBID
Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI,
Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI;
Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI,
Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS;
...."
Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi
gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda
elusloodusega.
Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole
luulekogul ühtset läbivat mõtet.
Sõnakasutus
,,Kiikajon ja kaalepuus"
Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta
väga palju kõnekujundeid oma luules.
Kõnekujundid:
Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse.
Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks
Pasunapuhuja)
,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" ,
,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel)
,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss)
Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus
olevatest epiteetidest.
Võrdlused:
Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete.
Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest)
,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim
pojake."(Uurimus)
,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib)
,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu
paadid)
Metafoorid:
Veidi suuremal määral kasutab metafoore.
Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all)
,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!)
,,Üks lammas ütles ­ mää!
Kõik lambad kooris ­ mää!"(Lambad)
Hüperbool:
Tema luulest võib leida ka hüperboole.
Näiteks: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks
pasunapuhuja)
Kordused:
Runnel kasutab hulgaliselt kordusi.
Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses
,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides.
Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub
fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses
,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates
vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed
kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..."
Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi
kordusi.
Kõlakujundid:
Alliteratsioon ja assonants:
Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum
tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks,
mingil viisil kasutanud häälikute kordusi.
Näited:
,,Mükoloog müttas laanes ja luhas,
Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu)
,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus,
Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus)
Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist
luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab
iga rida ,,M" tähega.
Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea
lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus ,,Sisendus", kus
esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli
d-ga
Luuletuse analüüs
,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad"
Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas
raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb
tuuleveskitega.
Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam
tähendus kui lihsalt Cervantesega seostamine.
Arvestades, et luulekogu oli väljaantud 1991 aastal võib
tuuleveski endast kujutada Nõukogude Liitu.
,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tiivad kujutavad
endast riike, kes olid NSVLiga ühendatud.
,,kui see torm võib minna tugevaks;
on siis süüdi tuuleveski tiivad,"
Väljendab hirmu selle ees, kuidas see lagunemine võib
välja näha.
,,parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-"
Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi
sõjalise konflikti tekitada.
,,nutsid kaks, kes mulle vahel armsad,
Jüri Üdi & Mati Unt."
Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi
tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega.
Kasutatud materjalid
Kasutatud allikad:
1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW]
http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW]
http://hando-runnel.weebly.com/index.html
3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW]
http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829
4.ETV. Runneli pilt [WWW]
http://www.etv.ee/failid/14983.jpg
5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW]
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661
6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW]
http://www.student.ee/loengud/failid/Kirjandus-%20ja%20teatritead
Tänan kuulamast!