Betoonisegu (0)

Ehitussegud
Üldist

• Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks.
  
• Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks.
  
• Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi).
  

Betoonisegud :

• Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel.
  
• Koostisosade segu nim. betoonisegudeks.
  

Beetooni liigitatakse tiheduse järgi:

• -raske üle 2600 kg/m3
  
• -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m3
  
• -kerge 800-2100 kg/m3
  

Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on:

• sideaine , tavaliselt tsement
  
• peentäitematerjal(harilik kvartsliiv )
  
• jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit -või paekivikillustik )
  
• vesi
  
• lisandid
  

Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks :

• Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad.
  
• Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid.
  
• Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid.
  
• Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.
  

Täitematerjalid

• Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis :
  
• täitematerjalid moodustavad skeleti,mille ümber kujuneb tsemendist -veest sideainekivi.
  
• Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis:
  
• Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni.
  

Liiv(täitematerjal)

• Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu.
  

Jämetäitematerjal. Killustik

• Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit ).
  
• Killustikku doseeritakse fraktsioonidena.
  

Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks:

• Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust;
  
• Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid;
  
• Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse;
  
• Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes.
  
• Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid- võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi.
  
• Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temparatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada ;
  
• Tardumist aeglustavad lisandid - ksautatakse betooni transpordil pikkade vahemaad taha ja kuuma ilmaga.
  

Betoonisegu koostamisel ja valmistamisel lähtutakse:

• soovitavast betooni klassist (vastavuses konstruktsioonile esitatud tugevustingimustega)
  
• Töödeldavusest(vastavalt betoonisegu paigaldamise meetoditele ja konstruktsiooni tüübile)
  
• Lähtematerjalide omadustest (tsemendi liik ja klass,täitematerjalide liik ja omdused )
  
• Määratakse seguvahekord mida väljendatakse kas massi-või mahtude suhtena,kus üheks on võetud tsemendi hulk 1:AL:AK, ja tuuakse välja ka vesitsementsuhe V/T (s.o seguvee hulga suhe tsemendi hulka).
  
• See järel koostatakse segu.
  
• Betoonisegu segamise aeg:masinatega segamisel saavauatakse segu homegeensuse 1,5 m minutiga,segamisaja pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti.
  
• Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass. Eemaldatakse segamise ,paigaldamise ja tarnspordi ajal sinna kaasatud liigne õhk.
  
• Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks , korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks.
  

Omadused:

Töödeldavus ja paigaldatavus, veehoidvus .Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolvateks. Töödeldavaust määratakse koonuse vajumisega , voolavusega.

Veehoidvus on näitaja , mida iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldusmisega värske segu peale.

Tihedus on näitaja , mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid.

Survetegevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav .Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevuse 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel.
Mördid

• Kasutatakse materjalide ühendamisel monoloodiks,pindade tasandamisel,pragude täitmisel jne.
  
• Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest,peenest täitematerjalist ja seguveest , mõnel juhul kasutatakse ka pingmente.
  
• Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid.
  

Klassifitseeritakse

tiheduse järgi
- tavaline raskemört >1500....2200 kg/m3 (kvartsliiv)
- kerge ehitusmört perliit jt. kerged täitematerjalid.)
2.otstarbe järgi
-müüri.
-pinnakatte
- eriotstarbelised ( akustilised ,veetihedad,röntgenikiirgust takasitavad jms.)
3. sideainete järgi
- tsement- , lubi - ,kips-,savi-, kukersiit - jms mördid.
Mördile esitatavad nõuded:

hea tööteldavus

veehoidvus(lubimörtide veehoiduv on parem kui tsementmörtidel)

ei tohi kihistuda

hea raske aluspinnaga

• Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid.
  

Mördid jaotatakse

• müürimördid
  
• pinnakattemördid
  
• värvilised dekotartiivmördid
  
• eriotstarbelised mördid(näit. hürdrosisolatsioonimördid ,akustilised jne).
  

Mördi omadused

• Müürimörtide puhul on oluline müürtitse matrejalide veeimavus.
  
• Kui kivide veeimavus on suur , siis imavad kivid endasse mördi leiduva vee ja kivinemiseprotsess peatub.
  
• Kui aga kivide veeimavus on väge väike ,siis ei saavutata head naked,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse.
  

Sise-ja väliskrohvid.
Krohve kasutatakse sise-ja väliskrohvimisel :

• ehitisi välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu
  
• tulepüsivuse tõstmiseks
  
• esteetilise välimuse andmiseks
  
• tasandamiseks selleks ,et järgnevalt viimistleda
  
• erijuhtudel(radiatsioonikaitse jms)
  

Krohvie liigid ja jagunemine
Krohvide liigid:

• aluskorhv
  
• jämekrohv
  
• pinna - e viimistuluskrohv
  

iga väliskorhvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekorhvi mitte vastupidi.
Krohvid jagunevad:

• mineraalseteks
  
• polümeerseteks
  

Mineraalseid korhve jaotakase:

• Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid.
  
• Lubikrohvi. Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikorhvide omadused.Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituse puhul.
  
• Tsementkrohvid.Sideaine-portlandtsement.Kõrge tugevus ja veeaurutihedus , vettimavad.
  
• Silikaatkrohvi.
  

Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide hulka.
Kuivsegud :

• Kuivsegud nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi.
  
• Turustatakse pakandites ,millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk .Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga.
  
• Kuivsegud koosnevad sideainest täitematerjalist ja lisanditest.
  

Kuivsegude tähtsamad alaliigid:

• müürimördid
  
• krohvmördid
  
• pahtelsegud
  
• plaatimissegud
  
• vuugisegud
  
• peeneteralised betoonid
  

Küsimused:

Mida nim. sideainetaignaks?

Mida nim mördiks?

Mis on betoon?

Kudias liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3)

Mida näitab betooni klass?

Normaalne-betooni koostisosad?

Betooni lisandid?

Täitematerjalide ülesanne?

Milleks on vaja plastifikaatoreid=

Mis on tihendamise eesmärgiks =

Milleks kasutatakse mörte ?

Kuidas jaotatakse mörte ostarbe järgi?

Mördile esitatavad nõuded?

Krohvi eesmärgid?

Kuidas jaotuvad krohvi sideaine järgi ?