Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus Värskele Rõhule (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Muusikakeskkool
Sissejuhatus Värskele Rõhule
Tallinn 2014
Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi.
Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud , et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid
Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse autorite ringi võimalikult laiendada ja jütta ruumi debütantidele.
''Värske Rõhu suunitlus on teiste kirjandusajakirjadega põhiliselt sarnane: avaldada uut kõrgetasemelist algupärast luulet, proosat ja kirjanduskriitikat. Värske Rõhk on foorum neile, kes alustavad kirjutamist, kelle hääl on alles kujunemas, aga ka veidi küpsematele autoritele, kes endale kirjanduses teed rajavad. Aga väga oluliseks pean seda, et ajakiri ei ole mingi kitsa ringi asi ja see asjaolu ongi Rõhu hoidnud elujõulise ja pidevalt uuenevana.'' (Pihelgas. 2013.27.11)
Triin Ploom , luule-ja keeletoimetaja : ''Luulerubriigis valitseb regulaarne kaastöödeküllus, ent tõenäoliselt kehtib sellesarnane tendents ka teiste kirjandusajakirjade puhul, et luuleossa laekub enamasti kõige rohkem materjali. Seega jääb suurem osa avaldamata, ühte numbrisse mahub neli-viis, maksimaalselt kuus luuleautorit ja nii neli korda aastas, enamikele tuleb ära öelda.
Loomulikult püüan noorautoritele individuaalselt läheneda, selgitamaks sisulisemate tekstiparanduste (-kohenduste) vajalikkust , kuid mõnevõrra leidub ka niisuguseid kaastöid, kuhu pole vaja sekkuda. Süvendatum suhtlus on heas mõttes paratamatu, ühtlasi rõhutaksin, et kolme luuletoimetajana töötatud aasta jooksul on mul rubriiki kokku pannes õnnestunud tutvuda üsna mitmete inspireerivate noorautoritega, kes on ühtlasi osutunud äärmiselt toredateks inimesteks. Tekkiv sünergia ongi vast kõige suurem boonus selle ajakirjatöö puhul.'' (Postimees. 1.12.2014)
Lauri Eesmaa , peatoimetaja : ''Ajakiri Värske Rõhk koosneb kolmest suuremast osast – luule-, proosa- ja kriitikarubriik, alati on ajakirjas ka intervjuu noore autoriga ning vahel ka esseed .
Ajakirja valmimine võtab kokku umbes-täpselt viis kuud. Esimesed kolm kuud kuluvad tekstide väljasõelumisele, tellimisele ja toimetamisele, millele järgnevad küljendus, kujundus, keeletoimetus ja trükk.
Ajakirja toimetajad vastavad kõigile autoreile ja nõustavad neid vastavalt vajadusele. See töö ei paista ajakirja lugejale küll silma, kuid on äärmiselt oluline ning võtab põhilise osa ajakirja luule- ja proosatoimetaja tööajast. Lõpuks toimetatakse ajakirja minevad tekstid. Tekstid käivad enne ajakirja ilmumist mitu korda autorite käest läbi ning saavad lihvi koostöös nendega.
Kriitikarubriik kujuneb teistest rubriikidest mõnevõrra erinevalt, sest valdav enamus arvustusi tuleb tellida ja ilmumata jäävad vaid vähesed tekstid. Valdavalt on autoriteks olnud Tartu Ülikooli kirjandustudengid ja tase on meeldivalt kõrge, Tallinna Ülikooli tudengid on tunduvalt vähem huvi tundnud.
Paistab selgelt silma, et välja hakkab kujunema uus tugevate arvustajate põlvkond, kes ise ilukirjandust ei kirjuta, mis võimaldab neil arvustatavatele teostele läheneda tunduvalt vabamalt.
Arvustused võivad küll olla üsna kriitilised , aga ma tajun enamuse juures väga selget mõistmispüüdu ning teravate vastandumiste asemel on vähemalt siiani valitud tunduvalt mitmekesisemaid sõnastusvõimalusi. Kuid viimasel pooleteisel aastal on kriitikat hakanud kirjutama ka mõned noored luuletajad- prosaistid ja nendegi sulest on Rõhu veergudel ilmunud nii mõnigi põnev arvustus .
Järgmisel aastal lisandub aga ka tõlkerubriik, mille ettevalmistustööd praegu käivad. Selle eesmärgiks on anda avaldamiskogemus noortele ilukirjanduse tõlkijatele ning tuua lugejani ka muuilma noorte autorite põnevaid tekste . Esimest korda sai see välja hõigatud paari nädala eest ning juba praegu on tulnud noortelt tõlkijatelt palju küsimusi , mõned huvitavad ettepanekud ja elavat vastukaja, nii et usun, et sellest saab lugejale ajakirja juures kindlasti põnev täiendus.'' (Postimees.1.12.2014)
''Uuringud näitavad, et lugemine on sirguva sugupõlve seas järjest ebapopulaarsem harrastus . Esimest sünnipäeva tähistav Värske Rõhk õnneks lõhub neid mustreid.
Idee luua kirjanduslike ambitsioonidega noortele paberväljaanne, mille kaudu nad saaksid oma teoseid tutvustada, sündis Värske Rõhu praegusel peatoimetajal Priit Kruusil Eesti kirjanduse seltsi kvartaliajakirja Vihik kümnendat, 2005. aasta noortele autoritele pühendatud numbrit toimetades.
“Märkasin, et tekkinud oli hästi palju noori autoreid , tekste tuli ikka meeletult,” meenutab Kruus. “Haistsin, et midagi on toimumas. Kuna Vihik on kontseptsioonilt avangardne ja alternatiivne ajakiri, siis tuli mõte luua keskvoolu noorsookirjanduse jaoks uus väljaanne.” Uut ajakirja aitasid Kruusil rajada kirjanduse seltsi allorganisatsiooni Noor-EKS liikmed Triinu Ojalo ja Kairi Korts.'' ( Kaljuvee .2006.3.12.2014)
Ajakiri Värske Rõhk on jõudnud lühikese aja jooksul paljude südametesse, on andnud võimaluse noortele debütantidele ning on iseseisev oma jalgade peal. Väljaanne on väärt üle vaatamist ja kindlasti jõuab veel edasistel aastatel kaugele.
Kasutatud kirjandus
Eesmaa, Lauri. Kuidas valmib Värsek Rõhk
http://tartu.postimees.ee/328238/kuidas-valmib-varske-rohk (3.12.2014)
Kaljuvee, Ardo. Noorte autorite püüne Värske Rõhk juba aastane
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/noorte-autorite-puune-varske-rohk-juba-aastane?id=51054729 (3.12.2014)
Pihelgas, Carolina. Värske Rõhk on oma põlvkonna nägu
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/carolina-pihelgas-ajakiri-varske-rohk-on-oma-polvkonna-nagu?id=66636323 (3.12.2014)
Ploom, Tiin. Kuidas valmib Värske Rõhk
http://tartu.postimees.ee/328238/kuidas-valmib-varske-rohk (3.12.2014)
Sissejuhatus Värskele Rõhule #1 Sissejuhatus Värskele Rõhule #2 Sissejuhatus Värskele Rõhule #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Yagami1 Õppematerjali autor
Referaadi koostamine. Ajakiri Värske Rõhk

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST
7
docx

CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST

Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunn

Kirjandus
Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö
11
doc

Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö

..3 1.2 Funktsioonid....................................................................................................3 1.3 Kasutajad.........................................................................................................3 1.4 Reeglid.............................................................................................................4 2.Testimine................................................................................................................5 2.1 Sissejuhatus.....................................................................................................5 2.2 Omadused........................................................................................................5 2.3 Esimese realisatsiooni testide projekteerimine................................................5 2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused.....................................................7 2.5 Teise realisatsiooni testide projekteerimine.....................

Ekspertsüsteemid



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun