Minimaailm (0)

Maastik ei ole midagi muud, kui looduse looming, mis on ristunud inimkultuuriga ning inimese poolt ümber kujundatud või loodud. Parkide ja aedade rajamisel on enamasti lähtutud looduse sobitamisest tehiskeksonda, püüdes ümber kujundada või asendada metsikut looduskeskkonda, luua teatud korda. Läänes on läbi aegade pargid ja aiad olnud pigem planeeritud olema seoses kokkukuuluvate hoonetega, harva on näha aedu, kus inimkäsi on vähe tajutav. Minnes mõtetes aasia poole, meenuvad pigem metsiku muljega aiakesed, kus ebasümmeetrilise ruumi mõõtmeid on keeruline tajuda, elemendid on paika pandud suure hoolikusega ning kujundatud aiad on harmoonilised ja mõjuvad loomulike keskondadena, mõningate inimeste poolt lisatud elementidega. Jaapani aedades on keeruline aimata, kui vana on aed, kuna aia kujundamine on kinni teatud kommetes ja kaanonites. Siingi on kujundamisel väga oluline kokkusobivus ja harmoonia hoonete ja aia suhtes, nende omavaheline sõltuvus ja üksteise täiendamine.
Jaapani kultuurilugu on väga pikk ning maastikke kujundamisel on traditsioonide ning reeglite järgimine eriliselt oluline. Muudatusi on aastasadade jooksul tulnud ette palju kuid nendesse on suhtutud pigem ettevaatlikult, et mitte kaotada austust looduse ja jumalate vastu.
Tundub loogiline, et kui tegemist on iidse Jaapani pühamuga, tuleb selle taasloomisel tagasi minna kultuuri esimese religioosse ilmingu juurde ning võtta inspiratsiooni sellest, mis kuju sellele esialgselt anti.
Zen aiad ehk kuiv-aiad on tuntud oma tähelepanuväärsete Karesansui stiilis loodud karmide kivi- ja liivamaastike poolest, mida meie, nii öelda lääneinimesed näeme kui meditatsiooni, keskendumise ja valgustatuse paigana. Jaapanlastele on väga oluline maastiku loomulikkus ja seda kujundatakse ettevaatlikult ja hoolikalt planeeritult. Inimesed sõltuvad loodusest, seetõttu on keskkonna kujundamisel oluline säilitada universumi ühtsust, luua loodusliku täiuslik miniversioon kooskõlas inimkätega valmistatule.
Igal elemendil on oma sümboolne tähendus. Kivid , mida aedades asetatakse kesksele kohale, ei ole juhuslikud. Need on omamoodi erilised ning enamasti püütakse asetada nii, et vaatlejale tekib ettekujutus mõnest teatud lemmikuks kujunenud sümbolist. Aedades kasutatavad elemendid tulenevad mütoloogiast, kus kilpkonn tähistab tarkust ning pikaelisust, kurg head õnne jne. Suured kivid tähistavad mägesid , kruus ning liiv tiigikesi ja jõgesid. Traditsiooniliselt jäljendab jaapani aed loodust, kus näiliselt tundub taimestik kasvavat metsikult , kuid tegelikult on tegu kontrollitud minimaailmaga, kus kõik on hoolikalt planeeritud ning taimede kokkusobitamisel ja trimmimisel jälgitakse eheduse säilitamist.
Kuigi jaapanlased väärtustavad oma eraldatust ning kultuuri puhtust, on vältimatu , et läänemaailm neid mõjutaks. 20.sajandi algusel hoogu kogunud modernism jõudis paratamatult peaaegu igasse maailmanurka.
Mirei Shigemori (1896–1975 ) on vast tuntuim jaapani maastikuarhidekt, keda kirjeldatakse kui jaapani aia moderniseerijat, kaasajastajat. Jaapanlastele omase pühendumusega õppis ning uuris ta aedade loomist eelnevalt aastakümneid, enne kui kujundas ühe oma esimesi, ning kõige kuulsama aia Töfuku-ji templile. Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole kaotanud oma aia kujundamisel traditsiooniliselt loomise printsiipe , kuid mis oli väga ebatavaline lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes . Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal , trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise osa suunas viib pilgu eemal asuvatele vahtratele. Samamoodi on ebatavaliselt ranget geomeetriat kasutatud põõsaste trimmimisel.
Samblaaed on tuntud kui moderniseeritud variant kontrollitud jaapani aiast . Võib ütelda, et see on muutunud tähenduslikuks sümboliks maastikukujundamise maailmas. Shigemori looming tekitas tugevaid negatiivseid emotsioone (ja siiani vastuolulisi tundeid) kohalike seas. Arvati, et kunstnik on rikkunud reegleid ning ei austa esivanemate traditsioone, segades läänemaailma kohaliku kultuuriga.
Kuna Shigemoril oli maalikunstniku taust, on eeldatav , et ta suhtus aiakujundamise kunsti teisiti, kui meistrid enne teda. Ta nägi Karesansui stiilis suurt potensiaali ja võimalust traditsioonidega piiratud jaapani aia moderniseerimises. Ta korduvalt katsetas uute materjalidega ning isegi värvidega kuid siiski ei võõrandunud algsetest motiividest, vaid tõlgendas need kaasaegsematesse vormidesse. Ta jäi kindlaks arvamusele, et aia väärtus seisneb selle elementide lihtsuses ja lihtsustatuses. Tema kõige modernsemad aiad ongi pigem lihtsad ning motiivid on selged.
Mitmetes aedades mängib ta kujunuduselementide nurkadega , viies vaataja pilgu kord dramaatiliselt ja ähvardavalt paigutatud kivimürakatega taevasse, kord rangelt trimmitud põõsastega kaugemale horisondile. Ta kasutab tavapäraste loomulikemana mõjuvate kivide asemel abstraktsemaid vorme. Ümarad korrektsed sambad ja ruudukujulised kivid on tema aedades tihti kasutatavad elemendid.
Mirei Shigemori aiad on tuntud kui lääneliku lähenemisega maastikud , kus lääne modernism on segatud traditsioonide ja sümbolismiga.
Shigemori sai inspiratsiooni siiski igapäevastest nähtustest, sündmustest ja jaapani traditsioonidest, muutes need kaasaegseteks selgeteks ja lihtsateks sümboliteks. Malelaua (ichimatsu) muster on tuletatud tema sõnul Shokin-tei teemaja seintelt , mis on ehitatud 17. sajandil.
Kasuga Jinga pargis on kasutatud numbrite 7-5-3 seost, kus suured kivid on süsteemselt gruppidena paigutatud, moodustades harmoonilised tähised maastikul . Numbritel on eriline tähendus Jaapani kultuuris ning neid seostatakse paljude kommetega. Näiteks iga aasta 15. november (7+5+3=15) vastavas vanuses olevaid lapsed läbivad teatud pühitsemise rituaalid ning loevad palveid, et saada erilist kaitset.
Shigemori poolt palju kasutatud gohei sümbol, mis esmapilgul tundub olevat abstraktne vee tõlgendamine ning läänelikult moodne lähenemine tüüpilisele veekogu sümbolile, on tuletatud väga igapäevasest nähtusest jaapani tänavatel. Sik-sakis tõmmatud jooned kiviklibule sümboliseerivad riisipaberist valmistatud lipukesi.
Sarnaseid näiteid saab tuua väga palju, kus läänest tulnud modernism on seotud ida sümbolitega ning kannab tihedat seost ümbritseva loodusega ning uskumustega .
Shigemori on ütelnud, et ei pidanud end kaasaegseks kunstnikuks, kuid ta tahtis teha aedasid, mis oleksid kaasaegsed, millel oleks seos selle maailmaga ja keskonnaga, milles ning mil ajal aed paiknes.
Tema eesmärk ei olnud julgustada inimesi aedade loomisel kaotada seost traditsioonidega ning looduse jäljendamisega ega neid täielikult moderniseerida. Ta kasutas aiamaastikku kui iga muud kunstivormi, kus tuleks rohkem mängida ja katsetada ning end vabamalt väljendada. Ta ei kaotanud ära aia suhet loodusega ning siiski võttis kujundamist kui miniatuurse maastiku taasloomist. Kuna maastikke iseloom oli ajaga muutunud, oli ainult loogiline, et muutuma peaks ka aed.
Kasutatud materjalid:
Christian Andre Tschumi Mirei Shigemori 1896-1975. Modernizing the japanese garden . Harvard University 2004
http://housecraft.ca/recommended-reading-mirei-shigemori-modernizing-the-japanese-garden-by-christian-tschumi/
http://japanesegardens.jp/
http://www.japan-guide.com/e/e2099_elements.html