Litosfäär (0)

Litosfäär
Alajaotus
Ulatus
Tihedus
Kivimid
Temp.
Olek
Maakoor
Mandriline
5-80km
2.7
Basalt, graniit , settekivimid
0-600 C
Tahke
Ookeaniline
5-10km
3
Basalt, graniit, settekivimid
0-600 C
Tahke
Vahevöö
Ülemine
-350km
5.5
Räni
1300 C
Poolvedel
Alumine
350-2900km
5.5
Räni
1200-2500 C
Vedel
Tuum
Välimine
2900 -5140km
10
Raud, Nikkel
3000 C
Vedel
Sisemine
5140-6370km
13.3
Raud, Nikkel
6000 C
Tahke
Mineraal – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on loomulik kristallstruktuur
Kivim – Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Maak – Majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal.
Tardkivimid
Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite sulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel (graniit) või vulkaani tagajärjel maale purskanud laavast (basalt).
Moondekivimid
Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid ümber uuteks kivimiteks – moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit .
Settekivimid
Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi , lubjakivi .
Laamatektoonika
Joonised TV lk 20, 21.
Laamade lahknemisega kaasneb :

• Maakoore teke
  
• Maavärinad
  
• Vulkaanipursked
  
• Kurdmäestike teke
  
• Vulkaaniliste saarte teke
  

*Lahknemist esineb nt Vaikse- ja India ookeani keskahelikes

Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke :
Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad