Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heakorratööd (0)

1 Hindamata
Punktid
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Teedeehitus
Rauno Lepp
SILLUTISE EHITAMINE
Referaat
Juhendaja : Villo Vuks
Paide 2010 Sisukord
Drenaazi ja aluspõhja rajamine...................................................................................lk3
Aluskihi ehitus....................................................................................................................lk3
Äärepiirded..........................................................................................................................lk3
Liivapadja rajamine ja tasandamine .........................................................................lk4
Planeerimine ........................................................................................................................lk4
Algusjoone valimine..........................................................................................................lk5
Ladumise mustri valimine..............................................................................................lk5
Ladumine ...............................................................................................................................lk5
Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine.........................................................lk5
Liivapadja tihendamine ....................................................................................................lk5
Lõplik vuukide täitmine...................................................................................................lk6
Sillutise avamine liikluseks.............................................................................................lk6
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk7
2 1. Drenaazi ja aluspõhja rajamine
Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada.
Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga /tsemendiga segatud pinnasekihte.
2. Aluskihi ehitus
Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus.
Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada:
1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4. Kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis. 5. Liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm. 6. Kohtades, kus on raskendatud aluskihi tihendamine (seinte lähedal, kaevude ümber jne.) on soovitav kasutada tsemendiga seotud aluskihi materjali. 7. Enne liivapadja rajamist tuleb teha põhjalik aluskihi ülevaatus. Pinnad, mis vajuvad tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada.
3. Äärepiirded
Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt 5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile.
3 4. Liivapadja rajamine ja tasandamine
Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli sillutise lõplikus väljanägemises. Liivapatjade rajamiseks kasutatav liiv tuleb kuhjata väikestesse hunnikutesse üle kogu sillutatava ala. Liivahunnikuid peab kaitsma liigse märgumise ja kuivamise eest. Liiv peab olema ühtlase tihedusega.
Liivapadi tasandatakse kas käsitsi (tasanduslauaga) või mehaniseeritud tasandajatega. Ühtlase paksusega liivakihi saamiseks võib orientiiridena kasutada:
1. Tasandusrööpaid. 2. Pingutatud nööri või jõhvi. 3. Läheduses asuva sillutise äärepiiret.
Liivapadi tuleb tasandada ettenähtud projektkõrguseni nii, et tihendamise järel saavutatakse ühtlane tihendatud kiht paksusega 20 - 30 mm. Liivapadja paksus ei tohiks peale tihendamist ületada 30 mm.
Liivapadjale jäänud madalamad kohad tuleb liivaga veelkord täita ja tasanduslaua abil tasandada. Tuleb jälgida, et liiv täidaks kogu ulatuses ka äärepiirete lähedased alad. Tööpäeva lõppedes ei ole soovitav jätta sillutiskividega katmata liivapatja looduse meelevalda, samuti võib mõni inimene või loom seda kahjustada.
5. Planeerimine
Sillutiskivide ladumise jõudlust ja ökonoomsust parandavad:
1. sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale 2. ladumine laia tööfrondiga
4 6. Algusjoone valimine
Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvesse võtta:
1. äärepiirde kulgemist 2. ladumise mustrit ja sillutiskivide nõutavat orientatsiooni 3. künklikul maa-alal tuleb ladumist alustada alt üles, et vältida kivide allalibisemist.
6.1. Ladumise mustri valimine
Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Sillutiskivid tuleb asetada algusjoonele õige nurga all, et saavutada lõplikku mustri orientatsiooni. Kumera kujuga äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 - 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine ). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi.
6.2. Ladumine
Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse ( vuugi ). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 - 4 mm.
6.3. Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine
Sillutiskivide lõikamine ja äärepiirde ning esimese kivirea vaheliste tühimike täitmine tuleb jätta ajaks, kui enamus sillutisest on juba laotud, kuna see on suhteliselt aeganõudev töö. Kivide lõikamiseks võib kasutada mehaanilist giljotiinlõikurit või elektrisaagi. Sillutiskivi tükke, mis on alla 25% originaalkivi suurusest , ei ole soovitav tühimike täitmiseks kasutada, sest need võivad kergesti kohalt ära nihkuda. Sellised tühikud tuleks täita betooniseguga.
7. Liivapadja tihendamine
Peale sillutiskivide paigaldamist tuleb liivapadi korralikult tihendada. Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema tulemuse saavutamiseks on siiski soovitav kasutada spetsiaalset vibraatorit.
Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.
5 8. Lõplik vuukide täitmine
Peale liivapadja tihendamist tuleb sillutiskivide vahelised vuugid täita spetsiaalse liivaga. Liivapadjaks kasutatud liiv tavaliselt ei sobi, vuugitäite liiv peab olema sorteeritud ning fraktsiooniga alla 0,63 mm. Tsemendi kasutamist vuugitäiteliivas ei soovitata .
Täiteliiv ja sillutiskivid peavad vuukide täitmisel olema täielikult kuivad. Liiv tuleb vuukidesse hõõruda luua või harja abil. Tagamaks vuukide täielikku täitumist, tuleb sillutisest vibreeriva tihendajaga veelkord kergelt üle käia. Üleliigne vuugitäiteliiv tuleb sillutiselt eemaldada.
9. Sillutise avamine liikluseks
Enne tööde lõpetamist tuleb sillutisel vältida ülearust liiklemist. Kui vuukide täitmine on lõpetatud ja järelejäänud liiv kõrvaldatud, võib sillutise liikluseks avada. Võimalike vigade avastamiseks ja kõrvaldamiseks on soovitav sillutis peale valmimistv vähemalt kord kuus põhjalikult üle vaadata.
6 Kasutatud kirjandus:
1. http://www.columbia-kivi.ee/?peaID=5&subID=69&art=83
7
Vasakule Paremale
Heakorratööd #1 Heakorratööd #2 Heakorratööd #3 Heakorratööd #4 Heakorratööd #5 Heakorratööd #6 Heakorratööd #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Lepp Õppematerjali autor
Sillutise ehitamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

Hooned
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

Ehitus
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun