Liiklusohutus (0)

Liiklusohutus
Auto liikumist mõjutavad tegurid
Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto 
liikuma . Veojõu allikaks on mootor .
Veojõudu saab reguleerida juht:
Ø
Muutes mootori pöördemomenti ( gaasipedaali  vajutamisega) .
Ø
Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega).
Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu 
-ja tõusutakistus , inerts
Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste 
ja teepinna vahelist haardejõudu .
Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist.
Haardetegur  - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See 
näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga .
Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused .
Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul.
Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. 
väärtused
Auto  peatumisteekond  m-s  1-sek. reageerimisaja jooksul
Kiirus  pidurdamise  alguses 
km/h
Haarde -
Teekatte olukord
tegur
20
40
50
70
90
100
Jää
0,1
21
73
110
210
335
415
Sula lumi või  pori
0,3
11
32
46
82
130
155
Märg tee
0,5
8.7
23
33
57
87
105
Kuiv kruus või
asfalt
0,7
7,8
20
28
46
70
83
Haardeteguri väärtus oleneb : teekattest, kuid lisaks mõjutavad seda rehvide ehitus ( diagonaal ; radiaal ),rehvide 
• materjal, sise rõhk , turvisemustri tüüp , turvisemustri  kuluvus  ja auto sõidukiirus .        185/70 R13 Q - rehvi tähistus .     
                   Turvisemustri jääksügavused :
                                                                      Sõiduautod (B - kat.)        - 1,6 mm suve  rehv   
                                                                                                                   - 3 mm   talve rehv 
                                                                       Veoautod  (C - kat.)           -1,6 mm
                                                                       Bussid  ;  trollid  (D - kat.)  - 3,0 mm
                                                                Mootorrattad (A-kat.)     - 0,8 mm
Radiaal  ja    diagonnaal  rehvil    sisehõõrdumise vahe u. 25 % .
• Mõnedel rehvidel on pöörlemis suuna märgis . Keskmine rehvirõhk 2,0 kG/cm piires .
•  Rehvid  , mis on taastatud ja puudub taastaja firma märk on lubatud kasutada kuni 50 km/h.
• Ühel  teljel  peavad olema ühtemoodi  rehvid  (erinevus võib ol a esi -ja taga telje vahel).
• Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05.
• Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega  pidurdamine  , esiratastel 
• valed seadenurgad ( kokkujooks  ; külgkal e) .
Veeretakistus - sõltub rehvide ja teekatte vahelisest deformatsioonist. See on vähim kõva  kattega  teel (asfalt) ja 
• suurim pehmel pinnasel ( liivas ) , samuti auto massist ja auto kiirusest.
Õhutakistus - sõltub auto voolujoonelisusest ja sõidukiirusest. Õhutakistus suureneb võrdeliselt ki  ruse   ruuduga  .
•
Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine
Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust  liikuda  teel juhi poolt 
määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta .
Pikipüsivuse kaotamine tähendab ümberminekut üle esi - või  tagaosa  .
Külgpüsivuse kaotamine on külglibisemine või küljelipaiskumine ümber külje .
Külglibisemise ohtu võivad tekitada :
Ø
vale kiirusevalik  kurvis  sõitmisel.
Ø
valesti reguleeritud piduri mehanismid .
Ø
järsk vajutus pidurupedaalile .
Ø
järsk rooli pööramine .
Ø
pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) .
Ø
haardeteguri vähenemine (märg-, libe-,  lumine -.  porine - jne. tee)
•   Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub  kurvi   
raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist.
•   Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu  suurusest  ja 
raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses . 
Ümberpaiskumise võimalus kasvab järsuslt, kui külje suunas libisev liiklusvahend põrkub 
vastu teepinnal olevat takistust (äärekivi vms.).
•   Raskuskese on ettekujutatav  punk  kuhu on koondundud auto mass . Mida madalamal see 
on , seda paremini püsib auto teel ( jonnipunn  ; sportautod) .
•   Auto juhitavus on võime liikuda vastavalt esirataste asendile . See sõltub rehvi rõhust; 
veose  paigutusest; rehvi tüübist (radiaal, diagonaal). Juhitavust halvendavad : rooliratta suur 
vabakäik ; roolivõimendi  rike  ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : 
roolihoovastiku liigendite  kulumine  .
                               
                              Pv
Pidurdamistehnika.Peatumisteekond.
       Li klusvahendi pidurdamine sõiduajal võib ol a järsk või  sujuv . Järsul  pidurdamisel  
on vaja saavutada lühim  pidurdusteekond  . Kõige efekti vseem pidurdus  saavutatakse  
siis , kui  rattad  on veeremise ja libisemise  piiril . Järsul pidurdusel võib tekkida 
kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel 
vajutab juht  piduripedaalile  pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu 
vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja  mootoriga  pidurdamisega . Mootoriga 
pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel . Mootoriga pidurdamisel vabastatakse 
gaasipedaal  ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul 
tugevasti, sõiduki ruse vähenemisel nõrgendatakse jala  survet .   (massi ja kiiruse 
tunnetus)
Soovitavalt pidurdatakse  sujuvalt  nähes ette olukorda , kui on vaja jääda seisma . Hea 
juht kasutab sõidupidurit suhteliselt vähe .
Pidurdusteekond pikeneb :
Ø
langul (mäest al a) sõidul
Ø
haagisega sõites
Ø
libeda teekatte korral (märg , lumine , jäine tee)
      Pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda.
       Sõiduauto suurim lubatud pidurdusteekond ki rusega 40 km/h on 13 ...14,5 m.
Peatumisteekond
Peatumisteekond - ohu märkamisest seiskumiseni
Pidurdusteekond - pedaali vajutusest seiskumiseni
Aeglustusteekond - aeglustuse tekkimisest 
seiskumiseni
Auto kiiruse ja pidurdustee vahel on ruutsõltuvus .
Keskmine reageerimisaeg  normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek.
Kui kiirus on 50 km/h läbib auto sellise reageerimiseaja jooksul umbes 13,5 . . . 14,5 meetrit.
 
 50
        60    = 0,83 km/h = 830 m/min
     
      830
60    =13,8 m/sek
(S.A.) Pidurite ehitus
Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse 
pidurivõimendiga.
Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb :
piduripedaalist; pidurivõimendist; peasilindrist; piduritorudest; pidurivoolikutest; töösiliiidritest; 
piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: 
          -  trummelpidurid
          -  ketaspidurid
Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid .
Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS- pidurid  . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on 
eriti efektiivne libeda teekatte korral.  Kontroll:  10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad 
blokeeruma .
Pidurite  ootamatu  rikke korral tuleks kasutada järgmist tegevusjärjekorda :
Piduripedaali mitmekordne vajutamine .
Käikudega pidurdamine .
Seisupiduri kasutamine .
Pidurite efektiivsus määratakse : 
Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmisega .
Pidurdusjõu mõõtmisega katsestendil .
Vähima aeglustuse mõõtmisega .
Auto juhtimine eriolukordades
Tugeva vihmasaju ja suure ki ruse korral tekib rehvide ja teepinna vahele nn. veeki l, 
mil e tulemusena rehvid võivad kaotada  haardumise  teepinnaga ja hakkavad libisema 
nagu jääl - tekib vesiliug .
Ülilibeda tee ehk kiilasjää olemasolu kaudseteks tunnusteks võib ol a :
Ø
Rooli on kergem pöörata
Ø
Tee läigib
Ø
Teised sõidukid sõidavad aeglasemalt
Ø
Õhutemperatuur on 0* C lähedane
Ø
Auto on teel ebapüsiv
Sel ine teelõik tuleb ületada sama kiirusega ilma järsu rooli pööramiseta ja järsu 
pidurduseta .
Madalalt paistev päike pimestab vastu päikest sõitjaid . Kuid samas ta on hästi nähtav 
al a päikest sõitjale .
Udu korral hinnatakse vastutuleva auto kaugust tegelikust kaugemaks .
Valgest pimedasse sõitmisel on silma kohanemisvõime pikem , kui pimedast valgesse 
minekul.

Document Outline

• Liiklusohutus
• Auto liikumist mõjutavad tegurid
• Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused
• Slide 4
• Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine
• Slide 6
• Pidurdamistehnika.Peatumisteekond.
• Peatumisteekond
• (S.A.) Pidurite ehitus
• Auto juhtimine eriolukordades