Auto hooldamine (0)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Referaat
Auto hooldamine
Koostaja : Tõnis Soa
Juhendaja : Ago Mõttus
Viljandi 2013
Autode pesemine
Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud . Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu. Terve ja hästi hoitud värvipind on eelduseks hea pesutulemuse saamiseks. Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda.

Autohoolduse põhitõed

Pese autot korrapäraselt.

Vahata autot vähemalt kaks korda aastas.

Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega , unustamata akende sisepindu.

Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale.

Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid.
Maantee tolm, liiv, kruus ja pori kulutavad värvipinda mehaaniliselt. Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita. Hästi vahatatud ja pestud pinnalt eraldub mustus kergelt. Hoolikas loputus ja kuivatus kindlustab lõpptulemuse. Autovälispindade-pind pesu. Kui auto on eriti must, tuleks alustada leotus pesust. Auto keemiaga mis eemaldavad tõhusalt rasva, oli, soola ja muud plekid auto pinnalt. Pesta tuleks autol just nii suur ala korraga kui suudad kontrollida soovitatavaid protsesse (Keemia kuivamine, lubatud mõjumisaeg) Ja loputa. Rohke veega loputus takistab laikude tekkimist. Leotus aine kanda kuivale pinnale alt ülesse, lasta natuke imenduda ja loputada veega suure surve all. Eriti mustades kohtades ( Veljed ) võib leotus aine imendumist tõhustada harjaga või käsnaga hõõrudes. Tulemus nõrgeneb, kui pesuaine enne loputamist kuivab enne pestavale pinnale. Liiga sage leotus pesu nõrgendab auto värvi ja vahapinda, siis kasutatakse seda vaid kõvasti pinnale jäänud mustuse korral. Bituumen plekkide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit.

• Pihustada ainet eelnevalt muust kergemini eemalduvast puhastatud bituumeni plekkidele ( Kuival pinnal on mõju efektiivsem).
  
• Lasta mõjuda vähemalt 5 minutit
  
• Vältida aine kuivamist pinnal.
  
• Pesta pind nii: A) kanda töödeldud pindadele leotuspesuvahendit, eemaldamaks efektiivsemalt lahti sulatatud bituumenit. B) peale mõneminutilist ooteaega eemaldada surveveega autolt leotusained. C) Seejärel pesta auto harja või švammiga ja auto šampooniga. D) Loputada. E) kuivatada. F) vahatada.
  

Alusta pesemist katusest. Normaalpesu on hea teha ülevalt katusest põhja suunas, nii väldid kriimustava mustuse kandumist nähtavamatele osadele. Kriimustuste tekke minimeerimiseks auto käsitsi pesul tegutse nii:

• Eemalda surveveega autolt mustus, eelnevalt võib kasutada ka eel-leotusvahendit.
  
• Kasuta auto pesuks puhast, pehmete harjastega harja või švammi.
  
• Kasuta abrasiivosakestest puhast vett.
  
• Vee määrdumisel vaheta vesi ja loputa hari jooksva veejoa all.
  

Alusta pesu ülemistest pindadest, esiteks katus ja klaasid , teiseks kapott ja pagasiluuk, kolmandaks küljed ülalpool liiste, neljandaks küljed allpool liiste, viiendaks küljekarbi alumised ääred ja kuuendaks rattad. Kuivatamisel kasuta selle tarbeks mõeldud vahendeid (kaabits ja kuivatuslapp). Kui ilmneb et autot harjaga pestes ei kao seal mõni plekk sama lihtsalt nagu muu mustus ei tohi seda kohta eriliselt hõõruda, pese kõiki pindu ühtlase tugevusega , selliste plekkide eemaldamiseks kasuta sobivat keemiat või keemia puudumisel lasta plekkidel jääda. Harilik mustus eraldub hästi pesemisel šampooniga. Esiteks loputa kergemini eemalduv mustus pinnalt või alusta leotuspesust, lisa ettenähtud kogus šampooni vette. Kõigepealt horisontaalsed pinnad (katus, esi- ja tagapeeglid), seejärel küljed ja lõpuks veljed. Loputa auto korralikult, et pesuvahend ei kuivaks auto pinnale ega rikuks värvi ja muid detaile. Kuivata auto lapiga , et veepiisad ei jätaks pinnale laike, kindlasti tuleks kuivatada ka ukse alumised pinnad ja lävekarbid. Veepiisad tekitavad päikesepaistel põletusi. Kuivata alati auto peale pesemist.
Autode välispindade hooldus – vahatamine
Kuigi autovärvid on muutunud aina paremaks, tuleks autot korrapäraselt vahatada, sest see on parim värvipinna kaitse. Korralik vahatamine viimistleb auto pinna. Kasuta poleerimiseks kahte lappi, ühega pühid ära üleliigse vaha ja teisega poleerid. Poleerimislapiks sobib pehme puuvillane lapp . Kui lapp saab mustaks või imbub liialt vanast vahast läbi, tuleks see puhastada või välja vahetada. Vahatamine sõltub auto kasutamisest ja pesu sagedusest. Eesti kliimas peaks autot vahatama vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kevadvahatamine kaitseb värvipinda pleegitava päikese eest ja eemaldab talvel kogunenud mustuse. Sügisvahatamine kaitseb autot raske talvise sopa mõju eest, mis eraldub siis kergemini. Auto klaase võib samuti vahatada, siis on neid kergem jääst või lumest puhastada. Parim koht auto vahatamiseks on soe, kuiv ja valge ruum, näiteks garaaž temperatuuril 15-20Co. Vahatamiseks tuleb otsida varjuline koht, päike põletab kuivava vahakihi pinnale kinni, see muudab poleerimise raskeks. Liiga külm õhk – alla kümne kraadi aeglustab vaha kuivamist ja töötulemus on halb. Eestis kasutatakse suhteliselt palju teflonvaha. Vahatamist peaks tegema korraga väikesel pinnal.

• Kanna vaha alati ühele pinnale korraga – näiteks uksele, kapotile jne, seejärel poleeri.
  
• Ära vahata värsket värvipinda, kuigi uusi autosid võib vahatada kohe.
  

Kasutatud materjal:

• Vihik
  
• Internet
  
• Praktika