Friedrich Reinhold Kreutzwald – „Kalevipoja“ koostaja (0)

Friedrich Reinhold Kreutzwald – „Kalevipoja“ koostaja
Referaat
2011
SISUKORD ........................................................................................................ 2
1. F.R.KREUTZWALDI ELULUGU ................................................................ 3
1.1. Looming ............................................................................................ 4
2. „KALEVIPOJA“ EEPOSE SÜND ................................................................ 5
2.1. „Kalevipoeg“ – eesti rahva koondkuju ............................................. 6
KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7
2
F.R.Kreutzwaldi elulugu
Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815–1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis.
1826 . a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade.
Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse . Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast.
Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule.
3
Looming
Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt “Wina-katk” (Tartu 1840). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku “Sippelgas” I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule “Wagga Jenowewa ajalik elloaeg” (Tartu 1842).
Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma “Kasulist Kalendrit ”, mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874 . aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: “Üks öö-pilt” ( 1853 ), “Videvik” (1854), “Põllumees ja ammetmees” (1858), “Tuisulased” (1859), nn. “Mihkel Põllulapp” (1865-73) ja “Uus koolmeister” (1874). Kõige enam poolehoidu võitis “Reinowadder Rebbane” (kalendris 1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel “Paar sammokest rändamise-teed” (Tartu 1853) ja “Kilplaste imevärklikud […] jutud ja teud” (Tartu 1857).
Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on” (1848-49), järgnesid “Ma ja Merrepiltid” (I 1850, II 1857, III 1861), “Ristisõitjad” (1851), “Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest” (1854), “Sippelgas” II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat “Kodutohter” (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist.
Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust “Der Einfältigen Ehsten…”. Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena.
4
„Kalevipoja“ eepose sünd
19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos . 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema . Pärast soomlaste " Kalevala " saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse.
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa . Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga . Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
5
„Kalevipoeg“ – eesti rahva koondkuju
“Kalevipoja” ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli “Kalevipoeg” kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
“Kalevipoeg” sai järgnevalt ka noore eesti kirjanduse esimeseks tähtsamaks tutvustajaks teistele rahvastele tõlgete ja ümberjutustuste kaudu.
6
Kasutatud kirjandus
“Eesti kirjanike leksikon ” ( Oskar Kruus, 2000)
http://kreutzwald.kul.ee/?koht=2&ID=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedrich_reinhold_kreutzwald
http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_%28eepos%29
7