Ehitusmaterjalid: Betoon, kergkruusplokk, vahtpolüstüreen, savikivikatused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

………..
EHITUSMATERJALID VARIANT 1
REFERAAT
Õppeaines: Ehitusmaterjalid
Ehitusinstituut
Õpperühm: ….
Juhendaja : lektor …….
Esitamiskuupäev: …………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2017
sisuko
sissejuhatus 2
1. Betoon 3
1.1. Betooni tähtsamad omadused 4
1.2. Betooni survetugevus - ja konsistentsiklassid 5
1.2.1Veepidavus 5
1.2.2Betooni külmakindluse keskkonnaklassid 5
2. Kergkruusplokk 5
1.3. Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad 7
1.4. Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] 7
3.vahtpolüstüreen 7
1.5. Tootmine 8
4.Savikatusekivid 9
kokkuvõte 10
Viidatud allikad 12

sissejuhatus

Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond . Materjale on nii palju, et ehituspoes võib silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega. Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on:

Betoon
Kergkruusplokk
Vahtpolüstüreen
Savikatusekivi

Betoon

Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi . Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid paigaldatavuse parandamiseks, kivistumise kiirendamiseks, külmumise vältimiseks jne. Betoon on üks tähtsamaid ja enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Kõige rohkem kasutatakse tavalist (rasket) betooni, mille sideaineks on liiv ja killustik või kruus. Tavalise temperatuuri juures liiv, kruus ja killustik ei võta osa sideaine kivistumisest, vaid jäävad inertseks, seepärast nimetataksegi neid inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140]
Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretšat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja selle kivistumisel tugevasti kokku liitunud. Peene täitematerjali tühikud on täidetud kivistunud sideainega, jämetäitematerjali tühikud aga mördiga. [1, p. 205]
Mahumassi järgi liigitatakse betoonid [1, p. 206]:

Ülirasketeks, mahumassiga üle 2500 kg/m3
Rasketeks, mahumassiga 1800-2500 kg/m3
Kergeteks, mahumassiga 500-1800 kg/m3
Ülikergeteks, mahumassiga alla 500 kg/m3

Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe- enamasti kaitseks kahjuliku kiirguse vastu aatomielektrijaamades, reaktorites, kosmodroomidel jne [1, p. 206]
Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206].
Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206]
Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206]
Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3]

. Betooni tähtsamad omadused

Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne), deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine), tihedus, külma- ja kulumiskindlus , veetihedus, vastupidavus keemilistele mõjutustele, dekoratiivsus ja veel muudki. Betoonil on mõningaid, eeskätt betooni tugevusega seotud omadusi, millel on betooni kvaliteedi hindamisel üldisem tähendus. Selliseid projekteerimisel etteantavaid põhilisi betooni kvaliteedinäitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Seejuures klass või mark on betooni kvaliteedinäitaja üks kindlatest normeeritud väärtustest. [4]

. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid

Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise „C“ korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6]

Veepidavus

Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2…W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. [5, p. 239]

Betooni külmakindluse keskkonnaklassid

Külmumise ja sulamisega kokkupuutuvate betoontarindite vastupidavus peab olema piisav nende projekteeritud kasutusea vältel. Erinevates riikides on betooni külmakindluse hindamiseks välja töötatud mitmeid katsetusmeetodeid: otsene vahelduv külmutamine- sulatamine ; hindamine värske betooni õhusisalduse järgi; arvutuslik, võttes arvesse betoonisegu koostist iseloomustavaid parameetreid jne. Otsesel katsetamisel, pärast vahelduvat külmutamist-sulatamist hinnatakse betooni külmakindlust painde-tõmbetugevuse või dünaamilise elastsusmooduli languse või massikao järgi. [6]

Kergkruusplokk

Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone . Valmis segu juhitakse vormidesse , kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245]
Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud . [5, p. 245]
Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245]
Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]
Kuna kergplokid sisaldavad tsementi, kehtivad neile agressiivses keskkonnas samad kitsendused mis tavalise betooni puhul. Happelises vees lagunevad krohvimata plokid kiiremini kui betoon, sest vee mõju avaldub kogu ploki ristlõikele. [5, p. 245]
Kergplokid imavad vett müürimördist vähe, seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab arvestama eriti õhemate seinte ülesladumisel. Liiga kõrge müür võib hakata „ujuma“. Kui müüri laotakse rasketes ilmastikutingimustes, tuleb ehitusperioodil jälgida vahepealseid kivinemisi. [5, p. 245]
Kergplokist sein on heade soojuslike omadustega. Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245]
Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246]

. Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad

Vundamendid ja soklid
Välis- ja siseseinad
Ukse-ja aknaavade silded
Moodulkorstnad

Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk . [5, p. 246]

. Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246]

On tugevad, vaatamata kergusele
Võimaldavad ehitada nii all- kui pealpool maapinda
On madala niiskusimavusega ja külmakindlad
On hea töödeldavusega ja puiduga samaväärse soojapidavusega
On hingav materjal ja loob hoones meeldiva sisekliima
Heli- ja soojusisolatsiooniomadused tulevad esile krohvitult
On hea tulepüsivusega
Ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
Ei hallita ega mädane

vahtpolüstüreen

Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal, mis on põhiline soojustusmaterjal põrandate, seinte, fassaadide, katuste, vundamentide , maasiseste ehitiste, tehnovõrkude, torude jm soojustamiseks. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. [9]
EPS- plaadid on tavaliste tööriistadega kergesti töödeldavad. Neid saab kasutada temperatuurivahemikus -200 kuni +85 C. Maa sisse sobivad vaid spetsiaalsed vahtpolüstüreenplaadid, mis erinevad tavalisest suurema survetugevuse ja väiksema veeimavuse järgi. [10, p. 64]

. Tootmine

Esimeseks EPS-i tootmise etapiks on eelpaisutus, kus tooraine juhitakse eelvahustisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni, millega määratakse ära materjali soovitud mahukaal , mis on EPSi üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest sõltuvad otseselt kõik toote mehaanilised ja soojuslikud omadused. Pärast eelvahustamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torude kaudu stabiliseerimismahutisse, kus sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist ja stabiliseerimistemperatuurist hoitakse graanuleid silodes 4-60 tundi, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist. [9]
Kolmandas etapis transporditakse graanulid torustikke pidi plokivormi, mis täidetakse tervenisti graanulitega. Läbi vormi juhitakse aur, mis muudab nende pinna pehmeks ning aktiveerib graanulites oleva gaasi. Seejärel jäetakse vorm auru rõhu alla. Sel ajal vormub graanulitest piiratud ruumala tingimustes plokk. Järgnevalt tuleb plokk maha jahutada, et graanulites olev gaas ei jätkaks ploki kontrollimatut paisutamist pärast selle vormist välja võtmist. [9]
Neljandas etapis toimub vahtpolüstüreenplokkide stabiliseerimine . Stabilisatsiooniperioodi vältel plokivormis suure aururõhu ja vaakumi mõju all olnud plokid jahtuvad ning neist eraldub lõikamist takistav niiskus. [9]
Viiendas etapis lõigatakse tooted termolõikeseadmega. Lõikamine toimub kuumade volframist traatidega, mis kuumutatakse elektriga. Nõutavasse pikkus- ja laiusmõõtu lõikamiseks liiguvad traadid automaatselt läbi ploki. [9]
Foto 3 Vahtpolüstüreenplaadid [11]

Savikatusekivid

Algselt valmistati katusekive 100% savist , mida põletati 1000 kraadi juures. Praegu toodetakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, vormitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess, mille jooksul savist saab katusekivi , võtab aega vähemalt kuus nädalat. Kivide oranžikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal (muud värvid saadakse glasuurimise teel). [10, p. 84]
Savikivist katus, mida ei mõjuta temperatuurimuutused, sobib hästi Eesti kliimasse, kus katusekivil tuleb talve jooksul mitmeid kordi läbi külmuda. Sellist katust on lihtne hooldada , sest pinna tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse ja tuulutavad välja. [10, p. 86]
Katusekivi valikul tuleb arvestada katuse kaldega. Iga konkreetse katusekivi tüübi jaoks on tootja kehtestanud minimaalse katusekalde. Tuleb olla kindel, et katuse konstruktsioon peab vastu ja vajadusel tuleb seinakonstruktsioone tugevdada, sest kivikatuse mass on üsna suur. [10, p. 86]
Savist katusekive toodetakse mitmete profiilidega ja eri värvitoonides. Levinumad neist on [10, p. 84]:

Ühe ja kahe lainega S-kivid ehk hollandi tüüpi kivid. On saanud oma nime S- tähelise kuju järgi, neile on iseloomulik sügav, laineline profiil. Kasutatakse katusel, mille kalle on kuni 45 kraadi. On populaarne mõisahoonete ja vanalinna majade restaureerimisel.
Valtsi ja topeltvaltsiga kivid. Iga kivi valatakse vormi, mis tagab täpse kuju. Kasutatakse püsivuse ja õhukindluse tõttu palju eramute katusel, Sobivad vähemalt 30 kraadise kaldega katustele.
Munk -nunn-tüüpi katusekivi koosneb kahest vastastikku asetatavast kivist. Neid kasutatakse tänu plastsusele sageli kirikute ja losside renoveerimisel, sobivad vähemalt 40 kraadise kaldega katusele.
Tasapinnalised ja lainelised topeltvaltsiga kivid.

kokkuvõte

Betoonil on palju häid omadusi, mistõttu on see praegu ja ka tulevikus üks tähtsamaid ehitusmaterjale. Betooni kasutatakse igas ehitusvaldkonnas. Sellest ehitatakse maju, sildu, teid, elektrijaamu ja mitmesuguseid muid ehitisi .
Kergkruusplokk on soojust isoleeriv, mittepõlev ja hästi pidevat koormust taluv müüritav ehitusdetail. Sobib nii elu-, äri- ja ühiskondlike hoonete kui ka tööstus- ja põllumajandusehitiste materjaliks .
EPS-graanulid ehk vahtpolüstüreen on kõigile tuntud kerged valged pallikesed, mida kasutatakse peale soojustusplaatide valmistamise ka mööbliesemete ja mitmesuguste pakendite polstriks. EPS on paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles soojust isoleerib kinnises kärgstruktuuris püsiv liikumatu õhk. EPS- isolatsioonimaterjalis on vaid 2% polüstüreeni, ülejäänud 98% on puhas õhk.
Euroopas ja Aasias on põletatud kivist katuseid tehtud juba mitu tuhat aastat, Eestis seitsesada aastat. Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu, kuid puudulikult põletatud lagunevad paari aastaga.

Viidatud allikad

[1]
O. R, Ehitusmaterjalid, Tallinn: Valgus, 1976, p. 595.
[2]
K. F ja O. E, Kohalikud Ehitusmaterjalid, Tallinn: Punane Täht, 1964, p. 278.
[3]
Ehitus 24 OÜ, „Ehitus24,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://www.ehitus24.ee/upload/fkuulutus_1351_2.jpg . [Kasutatud 8. november, 2017].
[4]
V. Otsmaa, „Betooni klass, selle mõiste ja määramine,“ Ehitaja, 2000.
[5]
Presshouse OÜ, Ehitaja käsiraamat 2007, Tallinn: Printon, 2007, p. 334.
[6]
AS HC Betoon, „HC Betoon, Heidelbergcement Group,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.betoon.ee . [Kasutatud 5. november, 2017].
[7]
AS HC Betoon, „Betooni külmakindluse hindamise uued põhimõtted,“ oktoober, 2001. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.betoon.org/wp-content/themes/betoon/pdf/EH01_10_2_001.pdf . [Kasutatud 5. november, 2017].
[8]
Interbauen, [Võrgumaterjal]. Available: http://interbauen.ee/fibo-plokk-3-350-tk-alusekaup-48tk.html . [Kasutatud 5. november, 2017].
[9]
Estplast Tootmine OÜ, „EST Plast ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.estplast.ee/et/misoneps #. [Kasutatud 6. november, 2017].
[10]
Presshouse OÜ, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Tallinn: AS Printon Trükikoda, 2005, p. 203.
[11]
„ Build Daily ,“ Build Daily, 2017. [Võrgumaterjal]. Available: http://builddailys.co m. [Kasutatud 8. november, 2017].
[12]
Floyd , [Võrgumaterjal]. Available: http://www.floyd.ee/toode/ehitusmaterjalid/kergkruus/kergkruus-keramsiit-1500-l-kott-leca-l-fr-10-20/ . [Kasutatud 5. november, 2017].
Lisa 1. Tava- ja raskebetooni survetugevusklassid standardi EVS-EN 206:2014 alusel [7]
Survetugevusklass
Silindriliste katsekehade minimaalne normsurvetugevus , fck/cyl, N/mm2
Kuubiliste katsekehade minimaalne normsurvetugevus, fck, cube, N/mm2
C8/10
8
10
C12/15
12
15
C16/20
16
20
C20/25
20
25
C25/30
25
30
C30/37
30
37
C35/45
35
45
C40/50
40
50
C45/55
45
55
C50/60
50
60
C55/67
55
67
Lisa 2 Betooni külmakindluse keskkonnaklassid [6]
Keskkonnaklass
Keskkonna kirjeldus
Näited keskkonnaklasside rakendamise kohta
XF1
Veega, ilma jäitevastase aineta mõõdukalt küllastunud
Vihma ja külma eest kaitsmata püstsed betoonpinnad: teest eemalasuvate hoonete fassaadid , samade hoonete soklid; samuti: kütmata hoonete sisemised betoontarindid, käigutunnelid, külmhooned
XF2
Veega ja jäitevastase ainega mõõdukalt küllastunud
Transpordiehitiste püstsed betoonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udupiiskade eest kaitsmata: sillapostid, maanteede müratõkkeseinad, teeäärsete hoonete soklid
XF3
Tugevasti veega küllastunud, ilma jäitevastase aineta.
Vihma ja külma eest kaitsmata betoonpinnad: välisbasseinid, veehoidlad, tiigid ; hoonete rõdud, terrassid
XF4
Veega ja jäitevastase ainega või mereveega tugevasti küllastunud
Betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaseid aineid sisaldavatele pritsmetele ja külma mõjule. Jäitevastaste ainete mõjule avatud tee- ja sillakatted. Pritsmete tsoonis asuvad külma mõjule avatud mererajatised, lisaks: parkimisplatsid, garaažide sissesõidu kaldteed , välistrepid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 14 allalaadimist

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #1

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #2

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #3

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #4

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #5

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #6

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #7

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #8

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #9

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #10

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #11

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #12

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #13

Ehitusmaterjalid-Betoon-kergkruusplokk-vahtpolüstüreen-savikivikatused #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Monika_G Õppematerjali autor

Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib
silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas
siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega.
Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat
ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on:
• Betoon
• Kergkruusplokk
• Vahtpolüstüreen
• Savikatusekivi

Sarnased õppematerjalid

pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-

Betooniõpetus

docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja

Betooniõpetus

odt

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

Glasuuriga 12 saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus

Ehitusmaterjalid

docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on

Materjaliõpetus

pdf

Fibo ploki kasutamine ehituses

Sissejuhatus Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ teema valiti seepärast, et autor on kasutanud ehituses Fibo plokke ning hoiustanud neid õues kile all. Autorit huvitab, kuidas Fibo plokke oleks kõige mõistlikum kasutada ning kas neid on võimalik peale mitut kuud välistingimustes hoiustatuna veel kasutada. Referaadi uurimisküsimused on järgmised: 1. Mis on Fibo plokk? 2. Kuidas välitingimused mõjutavad Fibo plokke? 3. Kuidas on Fibo plokke võimalik kasutada? 3 Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva

Ehituskeemia

rtf

Materjaliõpetus

> Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid