1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki
> 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.
suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks: a) Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. b) Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks
Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 0,7 m VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit........................................................................................................................................
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmi
VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele
vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse
Kõik kommentaarid