Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil oli teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piir- konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus vara sesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu-
korral, kusjuures tema lõhn on siberi kärbi (kolonok), kärbi või ameerika naaritsa nõre lõhnast tunduvalt nõrgem. Tuhkru põhivärvus on pruun või mustjaspruun, kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusega. Kõht on peaaegu täielikult tumepruun. Mask teeb metsiku tuhkru urgudest ja varjualustest välja piilumisel vähem märgatavaks. Erinevalt valgetuhkrust on saba tervikuna ühevärviline, tumepruun. Metstuhkru saakloomadeks on põhiliselt uruhiired, hiired, konnad, mõnikord ka hamstrid, hüpiklased, jänesed ja karihiired. Jõgede ääres elavad tuhkrud püüavad väikseid kalu või söövad seda, mis kaluritest maha jääb. Mõnikord söövad metstuhkrud ka suuri putukaid. Tuhkur üks parimaid mullakaevajaid kärplaste seas. Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata.
loodushäälte peensusi," ütleb Fred Jüssi , kes üksvahe oli peaaegu igale eestlasele üks tuntud ja armastatud loodushääli . Tema raadiosaated loodusest , eriti loodushäältest , olid nii populaarsed , et sundisid kuulajaid oma tegemisi Jüssi eetriajaga sobitama , nii nagu praegu sobitavad paljud televaatajad oma aega mõne teleseriaali ajaga .Mööda Eestit käis Jüssi ringi , salvestades seda , kuidas linnud , konnad , imetajad üksteisega helilainete abil suhtlevad . ,, Kuulmine on kõige vanem meel ," ütleb ta , ,, kõige emotsionaalsem meel . Ma olin kolmkümmend aastat mööda metsi hulkunud , enne kui hakkasin looduses lindistama , ja ometi avastasin just siis enda jaoks uue maailma . " Fred Jüssi on esineja , kelle jutt paneb kuulama kõige hajameelsemad subjektid ja kõige rahutumad isendid . Kui Jüssi oma slaide näitab või muidu loodusest ja
truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi. Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras. Urud on enamasti kaldas ja urusuu avaneb tihti vee alla (sellisel juhul on pesakambri laes õhuauk). Enamasti on ühel saarmal mitu puhke ja varjepaika. Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad. Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega
kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil oli teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piir- konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus vara sesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu-
Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid. Demagoogia, populismi ja sõja kriitika; targutamisvastasus; tragöödiate pilkamine. Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 67. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud, pole poliitika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastus. Pole jämekoomikat, on lausa tragöödiast mõjutusi (Euripideselt motiive). 68. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe.
ta appi väledad tagajalad. Nende peal hüpeldes nagu känguru, pääseb ta tihti kiskjate käest pagema. Välja arvatud jooksuajal on keksikud üksikelulised loomad. Päeval topivad nad oma urusuu kinni, et väljahingatavas õhus sisalduv niiskus urgu jääks. Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane
surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbe, et kogu seda kogudust nälga suretada!" > Patused naudingud. 8. egiptuse nuhtlus Kümme nuhtlust, mis laastasid Egiptusemaad, olid tunnustähed Jumala ja vaarao vahelises jõukatsumises, mis lõppes paasapühaga, Iisraeli laste lahkumisega Egiptusest ja vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad, 3) sääsed, 4) parmud, 5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatuna vaarao, kelle südame jumal varem oli kõvaks teinud, vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. 9. Elus koes on parem kui surnud lõvi. ,,Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi!" Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam
Nende peal hüpeldes nagu känguru, pääseb ta tihti kiskjate käest pagema. Välja arvatud jooksuajal on keksikud üksikelulised loomad. Päeval topivad nad oma urusuu kinni, et väljahingatavas õhus sisalduv niiskus urgu jääks. Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Bakteriofoobia- hirm bakterite ees. (vt mikrobiofoobia, etc) Ballistofoobia- hirm rakettide vi kuulide ees. Batsillofoobia- hirm mikroobide ees. (ka verminofoobia, vt mikrobiofoobia, etc) Barofoobia- hirm gravitatsiooni, raskusju ees. Basifoobia , basofoobia - vimetus seista, hirm kndimise vi kukkumise ees. (vt kinesofoobia, etc) Batofoobia [1]- hirm sgavuse ees. Batofoobia [2]- hirm krguse vi krgete ehituste lheduse ees. (vt akrofoobia, etc) Batrahhofoobia- hirm kahepaiksete ees, nagu konnad, salamandrid, vesilikud, triitonid. (vt bufono-, ranidafoobia) Belonefoobia- hirm np- ja muidu nelte ees. (vt aihmo-, enetofoobia) Bibliofoobia- hirm raamatute ees. Blennofoobia- hirm lima ees. (ka mksofoobia) Bogfoobia- hirm tontide, kollide jm mtoloogiliste kurjamite ees. (vt hadefoobia, etc) Bolshefoobia- hirm bolshevike ees. Botanofoobia- hirm taimede ees. Bromidrofoobia , bromidrosifoobia - hirm kehalhnade, (higi) ees. Brontofoobia- hirm mristamise ja vlgu ees
arenguga. Oogenees toimub munasarjas, samaaegselt follikulogeneesiga. 5. kuul kaks võimalust: apoptoos või primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine: Loomad, kes toodavad korraga palju mune (merisiilikud, konnad, kalad, tekitavad oogoonid igal aastal uue kohordi munarakke; imetajatel aga õnnestub kogu elu jooksul toota vaid väheseid munarakke, neil lõpeb oogoonide paljunemine varases embrüonaalses eas. VIII nädalaks 600,000 oogooni V kuu 7,000,000 primaarset ootsüüti 9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub
82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine,
81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 83. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 84. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine,
Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike
Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis:
CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised squamata SubO iguaanilaadsed
· vormitud - valmistatakse metallist pressvormide abil · sukeldustehnikas valmistatud: vorm kastetakse mitmeid kordi kummiliimilahusesse, kus kummikile kinnitub, seejärel ese kuivatakse ja värvitakse · liimitud- ese stantsitakse, seejärel vulkaniseeritakse ja kaunistatakse · monoliitsed - ühtsed kummist mänguasjad Sortimenti kuuluvad: · suured täispuhutavad mänguasjad- kalad, krokodillid, konnad jm. · pallid · õhupallid · figuurid · nukud · kodu- ja metsloomad · poroloonist mänguasjad · vees mängimiseks mõeldud asjad · basseinid · batuudid Võrreldes varasemate aegadega, mil kummist mänguasjad olid väikesed, on kummiloomad tänaseks kasvanud suuremaks (pikemad isendid on lausa meetripikkused), kaotanud ebameeldiva lõhna ja muutunud värvikirevaks
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
Korraldati poeetiline konkurss. Dionysos jõuab konkursi alguse ajaks ning ta palutakse kohtunikuks. Dionysos otsustab, et Aischylos võiks maa peale hoopis tagasi tulla ja võitjaks saab Sophokles. Pealkiri tuleneb koorist, kes oli konnadeks rõivastatud ning nad saatsid Dionysost tema teel allmaailma. Koori järgi pannaksegi tavaliselt näidendile pealkiri. Koor oli rahvas konnadena sümboliseeriti neid, kuna Ateena inimesed olid vajunud sügavale sohu lärmavad konnad. 7. Kesk-atika komöödia (põhisüzeed ja tüübid) Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp
Vaikse ookeani tulerõngas ja praeguse Vahemere piirkonnas, millega kaasnes suurte vase-, plii-, tsingi-, volframi- jt maardlate teke. Kerkivate mäestike vajuvates äärenõgudes (Lähis-Idas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias jm.) moodustusid maailma ühed kõige rikkalikumad naftamaardlad (I. Arold, 1987). Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Neogeeni keskpaigas. Joonis 20. Neogeeni esimene pool 4.3 Kvaternaar Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile. Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks (joonis 21.) Joonis 21
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv ku ka bentose hulk on tavaliselt suurim LITORAALIS. Läbipaistvates järvedes (nt Baikal) on veetaimed kuni 50m sügavusel. Järvede nektoniks on peam kalad, Baikalis ja Laadogas ka hülged. Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge. Vähenõudlikud liigid, eriti rohevetikas. Zooplanktonis ainuraksed, keriloomad, vesikirbud. Nekton: koger, vesikud, konnad. Sood. Zooplanktonis veskirbulised, keriloomad, aerjalalised, rullikulised. Bentos on rabades vaene, kuid perifüütonis (vees olevatele esemetele, taimedele loomadele kinnitunud organismid vms) mitmed iseloomulikud liigid (kiililised, mardikalised, lutikalised, vesiämblik, pistesääsklased). Põhjavetes on ainult bakterid ja loomad, TAIMED PUUDUVAD. Palju rullikulisi, kilpvähklasid jm vähilaadseid. Süvamereasukatega võib neid võrrelda.
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei armastanud pead murda ega südant valutada asjade pärast, mis olid kättesaamatud või tühised. Tühine oli pasuna puhumine, ussidega mängimine. Konnad. 21. tütar Liisi sebib Pearu poja Joosepiga. Krõõda lahtised käed, Andrese ramm. lühem ja tugevam kui Maret, kes on pikem ja kleenukesem. Ei Liisi ega Maret ega ka Joosep ei armasta Vargamäed. Liisi on isa tütar, kõik ütlevad seda. Liisi asutas Joosepiga kaheliikmelise vandeseltsi Pollo vastu ja mitte tema pahede, vaid otseteed tema vooruste pärast: miks ta ei lasknud oma suud sulgeda altkäemaksuga. Joosepi ja Liisi armastuse
AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid
Ta leiutas endale uudsed kahvad, mida sai eemalt nöörist tõmmata. Seekord tuli isegi köster vähipüüki vaatama. Kahvad jäid jõe põhja kinni ning kirjutaja sukeldus neile öösel jõkke järele. Jõe põhjas nägi ta kändu, mille juurikate taha olid kahvad kinni jäänud. Kahvalugu sai Vargamäel nii populaarseks, et keegi ei märganud enam Antsu konnade nülgimist. Nüüd muutus see tegevus talle ebameeldivaks ning tappis edaspidi konnad enne ära. Vana Andres arutles, kuidas küll känd jõe põhja sai. Ta rääkis sel teemal sauna-Madisega. Mees rääkis talle loo lepalaanest. Andres mõtles, et kui jõed puhtaks teha hakkaks vesi paremini voolama ning sood kuivaksid. Paraku arvas ta, et keegi naabritest talle appi ei tule ning mattis selle mõtte maha. XXXIX Oli suvi enne seda kui Andres kroonusse pidi minema. Pearu ujutas heinamaa veega üle. Noor Andres lubas seekord ise naabriga tegeleda
Tsuudimaa ka siis. Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tsuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis. Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse, kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud? Huvitav jah. Vallavalitsus on meil selline, no ikka vaadatakse natuke kõõrdi. Ja mitte ainult Urvastes, aga paljudes kohtades olen tähele pannud, kuidas mujalt tulnud inimesed on kõige aktiivsemad ja konnad ju ei taha, et keegi nende tiiki loksuma ajab Kuidas teil joonistamisoskusega lood on? Umbes nagu lauluoskusega, selle vahega, et laulda mulle siiski meeldib. Kas tunnete vahel, et kui nalja kõige rohkem vaja on, siis pole seda kuskilt võtta? Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? 8 Raamatust "Daam sinises" meenus kui Villu Tamme pidas kuskil Ukraina kõrtsus tarka kõnet
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Loomade anomaalne käitumine. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired. 8. Kohastumine maavärinatega. 1. Inimese teadmised praegusel tasandil ei võimalda maavärinaid ei ära hoida ega ka tugevust vähendada. On teada, et murrangute 'õlitamine' võiks anda häid tulemusi, kuid kuni on tõestamata, et see võib kaasa tuua hoopis negatiivseid tagajärgi, seda varianti ei rakendata. 2
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb. Kui saakloomade arv väheneb, hakkab vähenema ka kiskjate arv, kui aga see väheneb, hakkab aja pikku saakloomade arv jälle suurenema ja seetõttu saab ka kiskjate arv suureneda jälle. Lotka-Volterra võrrand : dC/dt=fa'CN-qc 21. Saakloomade kaitsekohastumused; Saakloomade kaitsekohastumused: · Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad · Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · Pelgupaik, nt urg · Kiirus · Värvusega seotud: o Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast) o Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab) o Hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei puudutataks) o Mimikri jäljendamine
lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks. Iseloomulik väga pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas ja võib välja paiskuda tolle kokkusurumise toimel (vesiskelett!). Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. Eluviis: röövloomad, elavad peamiselt meres. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid Lõpp- ja vaheperemehi magevees: kalad, konnad ja nende kullesed (Monogenea), imiussidel: vaheperemees enamasti limune, lõpp-peremees selgroogne (nt maksakaanil vastne teos, täiskasvanult lamba maksas), Tetracotyle percae-fluviatilis: vastne ahvena kõhukelmes, täiskasvanult veelindudel; harilik vereimiuss (Schistosoma haematobium) vastne tigudes, täiskasvanu inimese veresoontes, paelussid: vaheldumisi selgroogsete sooltes ja mõnes selgrootus, laiuss: vaheperemeheks sõudiklane, lõpp-peremeheks inimene, vahepeal veel röövkalas.
kõik iseenda tolmuterad ära, esimesed eelistavad aga just iseenda tolmuteri. Geneetilised markerid on vanemate ja järglaste omavahelises äratundmises kasutusel näiteks lindudel ja imetajatel (s.h. inimesel), pesakaaslaste äratundmises ühiselulistel putukatel (mesilased, sipelgad), vendade-õdede äratundmises konnadel ja koduhiirel. Laialt on kasutusel ka keskkonnast omandatud markerid. Näiteks herilased ja meemesilased tunnevad oma kolooniakaaslased ära pesamaterjali lõhna järgi. Konnad kasutavad peale geneetiliselt määratud lõhnade ka sellest keskkonnast omandatud lõhnu, mille toimeväljas nad viibisid vastsestaadiumis. Ilmselt kasutavad organismid võimaluse korral nii geneetilisi kui ka keskkonnast omandatud markereid. Ainult üht tüüpi markerite kasutamine sugulaste identifitseerimiseks suurendaks vigade tõenäosust. Kui loom kasutab ainult keskkonnast omandatud markereid, siis on oht, et
proportsioonides Vastse olemasolu Ei ole On Talitluslikud erinevused On, seotud organismide Kvalitatiivsed füsioloogilised vanusega. Nt. sugunäärmed erinevused, teist tüüpi veel ei talitle. ainevahetusrajad. Kullesed taimtoidulised, konnad kiskjad. Ökoloogilised erinevused Ei ole On, olulised erinevused elupaigas, toidus jne. Keelikloomade areng (koljused) 1) Moondega: a. Kahepaiksed, vastseks kulles. b. Kalad, vastseks maim. c. Sõõrsuud, nt. silmudel songlane. 2) Otseselt: a. Imetajad b
igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne- Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
Välimus: 5-15kg, 60-90cm. Saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Isased suuremad kui emased. Levik: peaaegu kogu Euroopa v.a. kõige põhjapoolsemad alad, Araabia ja Indo-Hiina poolsaar. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad.Sigimine; Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad)arja Röövtoidulised loomad Toituvad nii vastse kui valmikustaadiumis teistest organismidest, tappes ja süües oma ohvri kohe Hävitavad valimatult kõike kellest jõud üle käib Olulisemad on linnud, siilid, karihiired, konnad, sisalikud, maod, ämblikud, röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased, lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed. 37 Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste
litosfääris mikroskoopilisel tasandil toimuvaid protsesse. Probleemiks jääb üldistatud mudeli loomine, sest konkreetsete maavärinate puhul võivad indikaatorid olla erinevad. Ja kui indikaatorid vastavadki maavärinale, on väga raske öelda, millal täpselt see toimub. Loomade anomaalne käitumine. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired. Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3. Maavärin purustas hulgaliselt ehitisi, kuid inimohvrite arv oli väike, kuna maavärinat suudeti ennustada ja hoiatada. Indikaatorid: väikeste maavärinate laine, veetaseme ja radoonisisalduse muutused kaevuvees, maapinna vertikaalsed kõikumised, loomade anomaalne käitumine
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
· B protseduuriline õppimine (metoodiline, samm-sammuline, praktiseerimine ja kordamine oskuste kinnistamiseks) Lood probleemide lahendamine · Probleemide määratlemine detektiiv ja uurija · Ideede genereerimine kunstnik · Loominguliste ideede hindamine insener · Ideede valik kohtunik · Lahenduste elluviimine tegija TQM mudel: kultuur Süsteem Vahendid ja tehnikad · Probleemilahendusmees- · Ajurünnak konnad · 7 uut juhtimismeetodit · Ristfunktsionaalsed · Nominaalne grupitehnika NGT meeskonnad · Jõuvälja analüüsid · Tootearendusmeeskonnad · Probleemilahendusmeetodid · Konsensus otsustamisel · Kvaliteediringid · Protsessi parendamine · Töötajate vahelised suhted · Suhtlemisoskus · Kirjutamis- ja lugemisoskus · Statistiline mõtlemine Ajurünnak · Täiesti vaba ideede genereerimine mida
Eesel ja hobune- hobune ei tahtnud eeslit aidata ja eesel suri raske koorma all. Nüüd laadis peremees kogu koorma hobusele ja lisaks ka eesli naha. Hobune kahetses... Peni- Koer vaatas vees oma peegelpilti koos kondiga ja ahnusest tahtis ka seda konti kätte saada, mis peegelduses paistis. Oama rumalusest lasi ta suus oleva kondi lahti, et teist ka saada ja jäi mõlemast ilma. Jänesed ja konnad- jänesed otsustasid end ära uputada ja läksid järve äärde. Konnad hüppasid hirmust vette ja jänesed vaatasid, et on olemas veel keegi, kes nendest rohkem kardab ja ei uputanudki ennast ära. Hiireke ja kass- hiirepojake läks välja kõndima ja nägi seal kukke, kes tundus temale nii hirmus. Veel nägi ta seal kassi, kes oli nii armas. Ema hoiatas poega kassi eest... Hakk ja kann- hakk tahtis juua, aga kannus oli ainult põhjas vett. Oma leidlikuses viskas ta kannu kive täis ja vesi tõusiski ülesse niiet hakk juua sai.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
