Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas – alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
majandustegevuses. Nendes täraks peale pikka aega ühtekuuluvus tunne. Tekkis ühtne kultuur ja keel ja ka traditsioonid. Haridus hakkas levima. Poliitilise ühtsuse kujunemisel tuli kokku I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga. II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhiks George Washingtoni. Pärast seda, kui kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusedeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjaga, mille lõpetas Versailles' rahu. Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. 15. RAHVUSVAHELISED SUHTED JA DIPLOMAATIA
Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused linna oma kontrolli alla ilma suurema vastupanuta. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu. Tegu oli vp.esseeride ja enamlaste koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai V.Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6
sse pidi kõik järgmised põgenikud tagasi saadetama. Samuti rakendas Clinton nn kuiva ja märja jala poliitikat. See seisnes selles, et põgenikud, kes püüti USA piirivetes kinni saadeti tagasi aga need, kes jõudsid USA pinnale võisid jääda. See muutis põgenike taktikat: enne kasutati aeglasi parvi, nüüd mindi aga üle kiirkaatritele. Suhted pingenesid 1996 märtsis, kui Kuuba lasi alla 2 ameerika tsiviillennukit. Kuuba süüdistas lennukeid õhuruumi rikkumises. Vastuseks võttis Kongress vastu Helms-Burtoni akti, mis suurenda sanktsioone Kuuba vastu. III peatükk aga muutis billi vastuoluliseks, kuna see lubas Ameerika kodanikel kelle vara võeti ära 1959 a. Kuuba revolutsiooni järel, kaevata Ameerika kohtutes välisfirmade peale, kes hiljem sinna investeerisid. Peatükk sai mitmete riikide meelepaha osaliseks, kuna usuti, et neid karistatakse Kuubaga äritegemise eest. Peale seda tühistas Clinton koheselt peatükk kolme
Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda ja Trotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid. Ajutise Valitsuse residentsi, Talvepalee hõivamine oli just käimas. Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Susenskoje külla Siberis. Seal abiellus ta juulis 1898 Nadezda Krupskajaga, kirjutas vangistuses kogutud materjali põhjal raamatu "Kapitalismi areng Venemaal"(ilmus aprillis 1899) ning tõlkis.
Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon. Oma II kongressil 1920
*maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et lõpetada Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna vahel 5.a)tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu b)kõrgeim vaimuliku võimu kandja Riia peapiiskop 6. Ametkond läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7
72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD: 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal
lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.oktoober 1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.oktoober 1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti Siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses
*1862.a kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis tugevdas föderaalarmeed *võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon", millega 1863.a kaotati konföderatsiooni osariikide orjus *hakati looma nn värvilisi väeosi *1862.a vastuvõetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad. Sellega anti kõigile võimalus farmeriks hakata ning vabalt maad harida 5.5 Lõuna rekonstruktsioon- 1865.aastal võttis kongress vastu põhiseaduse 13.paranduse, millega kaotati Ühendriikide territooriumil orjus lõplikult. Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsustega. Loodi hulk rassistlike ja terroristlike organisatsioone, mille eesmärk oli valgete eelisseisundite kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti kongressis 1866.a vastu seadus, millega neegritele anti kodanikuõigused. Lõuna osariikidele kehtestati sõjaväeline võim ja saadeti kohale vabariiklastest ametnikud
troonist, võim Ajutisele Valitsusele Tõusid esile 4 parteid: *Rahva Vabaduse Partei(Venemaa demokraatlik vabariik) *Sotsialistide-revulutsionääride Partei(sotsialistlik riik, reformide teel) *Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei(ühel nõul eelmistega) *VSDTP marksistlik organisatsioon(sotsialistlik Venemaa vägivaldsete vahenditega) Oktoobripööre *25.oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla *26.oktoober 1917 II nõukogude kongress, kus moodustati Rahvakomissaride nõukogu(esimeheks Lenin) Võeti vastu rahu ja maadekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi rahu sõlmimiseks, maadekreedis likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. *6.jaanuar 1918 saadeti laiali Asutav Kogu *Venemaal kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 3.märts 1918 : sakslastele loovutati maa-ala kus elas ligi veerand Venemaa
võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium George Washington Referaat Harjumaa 2021 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 George Washingtoni varajane elulugu............................................................................................................... 3 George Washingtoni teekond sõjamehest presidendiks............................................................................ 4 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad............................................................................................ 5 2 George Washingtoni varajane elulugu George Washington sündis 22. veebruar 1732 aas...
Tagandadi 1964. a. võimult. · L.I.Breznev (1906-1982) tekkis ühiskonnaelu stagnatsioon, majanduskriis, halvenesid suted lääneriikidega. NLKP Keskkomitee esimene sekretär · M.S.Gorbatsov (1931) uuendusliikumine (perestroika), legaliseeriti eraettevõtlus ja sõnavabadus. NLKP tegevus kehalise kasvatuse ja spordi juhtimisel: 1919. toimus Moskvas I ülevenemaaline kehakultuuri ja spordi ning kutsealase ettevalmistuse töötajate kongress. arutati noore põlvkonna kehalise kasvatuse korraldamist ja armeeteenistuseks ettevalmistamiseks. Järgmisel aastal fikseeriti, et kehalise kasvatuse süsteemi ülesandeks on noorsoo ettevalmistamine tööks ja sotsialistliku kodumaa kaitsmiseks. (,,Noorsooühingute ülesannetest"). 1925. määrus ,,Partei ülesannetest kehakultuuri ja spordi alal": töötajate kehaline kasvatus, nende tervise tugevdamine, sõjaline ettevalmistus 1929
Ülekaal positiivsusele. Külm sõda 1980.a algul 1978 Johannes Paulus II 1980 streigiliikumine Poolas Walesa Perestroika Mihhail Gorbatšov Perestroika-Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine. Uutmine. Alkoholismisvastane kampaania Majandusreform Kooperatiivide rajamine Tsernobõl 1986. aprill. GLASNOST avalikustamine Stalini kuriteod Katastroofid Katsed loodust ümber kujundada Demokratiseerimine 1989- Rahvasaadikute kongress Uus välispoliitika Suhete parandamine läänega Lahkumine Afganistanist 1988?? Matthias Rust Gorbatšovi-vaimustus Läänes Sisekonfliktid ● Mägi-Karabahhi Konflikt PERESTROIKA 4.04.2018 ● Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine; ● Uutmine– Võru murdest ootamine; ● Mihhail Gorbatšov (1985–1991) Venemaal tõekspidamiseks, et mees rikkus kõik ära
juuni 1988 Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting juuli 1988 Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.11. sept. 1988 Eestis toimub EKP Keskkomitee XI, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi 11. september 1988 Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus ,,Eestimaa Laul" 1.2. oktoober 1988 Eestimaa Rahvarinde I kongress 16. november 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 24. veebruar 1989 Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp 1989 Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist 1989 Murrang Ida Euroopas 23. august 1989 Balti kett 1989 Üliõpilaste meeleavaldused Pekingis Taevase Rahu väljakul
Ta jätkas sõja ajal loodud Linnade Liidu Tallinna komitee töö juhtimist. Komiteest sai ätsi juhtimisel Tallinna ühiskonnaelu keskus. Siis tuli aga ootamatult 1917.aasta Veebruarirevolutsioon. Päts sai kõik poliitilised õigused. Ta oli sõjaväelane ja sellena hakkas ta organiseerima Tallinna tööliste ja soldatite nõukogu. Pätsile oli eesmärgiks Eesti autonoomia saavutamine. 1917.aasta juunis toimus Tallinnas esimene Eesti Sõjaväelaste kongress. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Päts esindas kodanlikest rahvuslasi nende võitluses revolutsiooniliste sotsialistidega. Suvel tuli kokku Eesti Rahvuskongress. Kongress pidas koosolekut Estonia Kontserdisaalis, kui sinna tulid meeltavaldama bolsevikud. Nad piirasid hoone ümber ja tungisid sisse. Suudeti trügida juhataja laua juurde, kaasas plakatid kirjaga "Maha kodanlaste Rahvuskogu!" See aga ei meeldinud Pätsile mitte ja ta hakkas plakatikandjatele vastu
läbiviimiseks ei jätkunud raha. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportalsed. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Tõhusa ettevalmistuse tulemusena sai kongress teoks 1894. aasta juunis Pariisis. Osa võtsid 12 riigi (Prantsusmaa, Argentiina, Belgia, Gröönimaa, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Suurbritannia, Ungari, USA, Uus-Meremaa ja Venemaa) esindajad. Põhiettekanne oli P. De Coubertinilt. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge 4 ja esitas nende elustamise kava
lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. VIETNAMI SÕDA (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas:
sellel ei olnud eriti toetust nõukogus. Ajutine Valitsus lubas demokraatiat ja Asutava KAjuogu kokkukutsumist. Suund demokraatia poole suurendasid Venemaal anarhiat, rahultamata rahvast, kellele põhinõudmistele rahu ja maa küsimusele vastused puudusid ja sellega langes Astava Valitsuse autoriteet. Asutav Valitsus jätkas ka sõja pidamist, mis ärritas rahvast ja armeed. Nõukogudes hakkas tasapisi kasvama bolsevike populaarsus ning võtsid 16. okt võimu. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi. Kommunistide võimuletulek(võimule tulid ja kuidas muutsid Venemaad). Segadused Venemaal tuli kasuks enalmlastele, sest nad olid ainukesed, kes lubasid rahvale seda mida nad tahtsid. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootsid, et enamlased lammutavad Venemaa täielikult ja toovad ta sõjast välja. Esimese katse enamlastel ebaõnnestus. Kogul maal kasvas kiiresti kaos ja ainsaks võimaluseks Venemaad päästa oli sõjäväeline diktatuur
Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas, ja alustada seejärel vastuhakku pealinnas endas. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutanud, pealinlased suhtusid toimuvasse võrdlemisi ükskõikselt. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. 6
Hoiul on poliitika-, ühiskonna-, teaduse- ja kultuuritegelaste kõned, esinemised ja intervjuud (G. Ots, P. Ariste, P. Keres, H. Kruus, V. Alttoa jt.). Esindatud on eesti ajakirjanduse-, spordi-, tehnika-, meditsiini- ja teadusajalugu kajastavad teemad. Väärivad märkimist helidokumendid, mis sisaldavad autentseid helisalvestusi ühiskondlikke liikumiste tegevusest Eesti riigi taastamisel (Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu, Eesti Kongress (I), Eestimaa Rahvarinde I kongress) ning ühiskondlike algatuste kogunemisest. Suuremad arhiivid kajastavad Eesti riigi seadusandlike, valitsus- ja teiste asutuste tegevust nagu Eesti NSV Ministrite Nõukogu (1398 arhivaali istungite fonogrammid aastatest 1971-1989). Eesti Televisioon (611, sh. saatesarjade "Ars longa" ja "Täna 25 aastat tagasi" helilindid). Arhiivijärelevalve Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise,
Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite
Ford oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva. Asepresidendikski määras Nixon ta seetõttu, et ta maine oli laitmatu ja see oli asi, mida Nixon oma skandaalide keskel vajas. Välispoliitika nurgakiviks jäi pingelõdvendus. Kõiki välispoliitilisi edusamme varjutas Vietnami langemine kommunistide kätte 1975. a. Vietnamiseerimine oli läbi kukkunud, kuid Kongress keedus andmast Fordile luba saata Indo-Hiinasse taas USA üksused. Päästeti viimased Vietnami jäänud ameeriklased, kuid ei suudetud hävitada olulisi dokumente, mis sisaldasid näiteks ameeriklaste toetajate nimesid. Kongress ei andnud Fordile luba ka järgmisel aastal toetada Angoola antikommunistlikke jõudusid. Majanduspoliitikas oli olukord läinud Nixoni ajal halvaks. 1974. a. oli inflatsioon 12%, tööpuudus 1975. a. 9%. Ford soosis
Ford oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva. Asepresidendikski määras Nixon ta seetõttu, et ta maine oli laitmatu ja see oli asi, mida Nixon oma skandaalide keskel vajas. Välispoliitika nurgakiviks jäi pingelõdvendus. Kõiki välispoliitilisi edusamme varjutas Vietnami langemine kommunistide kätte 1975. a. Vietnamiseerimine oli läbi kukkunud, kuid Kongress keedus andmast Fordile luba saata Indo-Hiinasse taas USA üksused. Päästeti viimased Vietnami jäänud ameeriklased, kuid ei suudetud hävitada olulisi dokumente, mis sisaldasid näiteks ameeriklaste toetajate nimesid. Kongress ei andnud Fordile luba ka järgmisel aastal toetada Angoola antikommunistlikke jõudusid. Majanduspoliitikas oli olukord läinud Nixoni ajal halvaks. 1974. a. oli inflatsioon 12%, tööpuudus 1975. a. 9%. Ford soosis
Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina- Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga. 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Marshalli plaan Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti
aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise Nõukogude Liidu relvi Ameerika Ühendriikide linnadele. 2. veebruaril 1992 teatasid Jeltsin ja USA president Cano Davidis, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes. 16. märtsil 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele Venemaa Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise 25. aprill 1993 Kongress otsustas viia läbi üldrahvaliku referendumi, mille teemad olid: usaldus Venemaa Föderatsiooni presidendi vastu, presidendi ja valitsuse sotsiaal ja majanduspoliitika heakskiitmine, ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine, ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses. ...... 25. aprillil 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust
· Indo-Hiina sõja tulemusena jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: · Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik · Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik Vietnami sõda · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. · Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. · On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjavastane kriitika · USA käsi hakkas siduma sõjavastase
1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas
1855: stereoskoopilise ajastu algus. 1855 Ajalugu 1861: Soti füüsik James Clerk-Maxwell näitab värvifotode süsteemi, mis hõlmab kolme mustvalget fotot, iga foto töötab läbi punane, roheline, või sinine filter. See on "värvieraldussüsteem" meetod. 1868: Ducas de Hauron avaldab raamatu, kus on ettepanekuid erinevatest meetoditest värvifotode saamiseks. Ajalugu 1870: perioodi keskpaigas saatis USA kongress fotograafid Itta. Kõige kuulsamad pildid olid teinud William Jackson ja Tim O'Sullivan. 1871: Richard Leach Maddox, inglise arst, teeb ettepaneku kasutada zelatiini emulsiooni ja hõbebromiidi klaasplaadil, "Kuiva plaadi" protsess. Ajalugu 1878: Kuiv plaadid on valmistatud kaubanduslikul eesmärgil. 1880: George Eastman, vanus 24, loob Eastman Dry Plate Kompanii Rochesteris, New Yorgis. Esimese pool-toon foto ilmub ajalehes, New
vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26.okt vormistas nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele ning, moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3. Saksamaa kokkuvaresemine, sõja lõpetamine ja Saksamaa lüüasaamise põhjused. 1918
seadusandluse kohaselt on kõigil lastel õigus voimetekohasele haridusele ja kõikide õppimist toetatakse vajalike tugisusteemide rakendamisega. Haridusseaduse põhjal on erivajadusega lastel õigus käia kodulähedases koolis ja saada oma võimetele vastav haridus. 1968. aastal hakati Tartu Ülikoolis koolitama defektolooge (eripedagooge alates a 1994). Aastast 2000 on ülikooli õpetajakoolituse õppekavades kaasava hariduse ja eripedagoogika moodul. 1989. aastal toimus Tallinnas ÜRO kongress, kus räägiti erivajadusega inimeste haridusest ja nende integreerimisest haridussüsteemi, ühiskonda ja märgistavast terminoloogiast. 1995. aastal võeti ÜRO võrdsete võimaluste standardreeglite põhjal vastu Eesti invapoliitika üldkontseptsioon, mis muutis kaasava hariduse idee ametlikuks hariduspoliitikaks. 2000/2001. õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004.
Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus. Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus).
Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta. 2. 11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõja jooksul abistati Suurbritanniat, Vaba Prantsusmaa liikumist (eesotsas Charles de Gaulle), Hiinat ning hiljem ka NL’i. Kui 22. Juunil 1941 alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (nimega Barbarossa plaan), algas nn. ‘’Suur Isamaasõda’’. 14. Augustil pandi Atlandi
rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi. Pandi alus kodanike komiteede liikumisele, valiti Eestile esindusorgan – Eesti Kongress. Alustati läbirääkimisi lääneriikide ja NL-iga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. 1990. aasta märtsis kuulutas Ülemnõukogu koostöös Eesti Kongressiga välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal aastal lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp,vapp) kasutamine ja taastati Eesti Vabariigi nimetus. Eesti taasiseseivumisele andis lõpliku tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta
seaduste ja määruste suhtes. • 1989. a jaanuar-võeti vastu keeleseadus, millega eesti k-le anti riigikeele staatus. • 24.02 kuulutati iseseisvuspävaks • 1989.a tähistas sisepoliitilises elus poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. • Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. • esindusorgan-Eesti Kongress • 1990.a veebruar-valimised • Eesti Kongressi I istung toimus 1990.a märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL-ga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kogressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. • 1990.a kevad-EKP lõhenes 2s (rahvuskommunistud ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult juhtrolli ühiskonnas. • 1990
riik. Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20. märtsil 1815 kuni kuningas Louis XVIII teise restauratsioonini 8. juulil 1815 (111 päeva). See periood nägi Seitsmenda koalitsiooni sõda ning sisaldas Waterloo kampaaniat ja Napoli sõda. Fraasi les Cent Jours kasutas esimesena Pariisi prefekt Gaspard de Chabrol oma tervituskõnes kuningale. Napoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25. märtsil, viis päeva pärast tema saabumist Pariisi, sidusid Seitsmenda koalitsiooni liikmed Austria, Preisimaa, Venemaa ja Ühendkuningriik end kokkuleppega panna igaühe poolt välja 150 000 meest tema võimu kukutamiseks. See pani aluse viimasele konfliktile Napoleoni sõdades, Napoleoni võitmisele Waterloo lahingus,
2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli
*Kuuba kriis 1962: Osalevad riigid- NSVL, Kuuba, USA. Probleem-Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus- NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. *Vietnami sõda 1964-73 (1957-76): Osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Probleem- Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel. -Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta
riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. V-L sise- ja välissuhted: 1) Sisepoliitikas oli palju võimuvõitlust: a) ilmalik vs. vaimulik võim ; b) maahärrad vs. linnad See viis sagedaste kodusõdadeni. Esimene suurem toimus 1297.a., kui LO vastu astusid koos välja Riia linn, Riia peapiiskop, Tln. piiskop, Saare-Lääne piiskop. Üks V-L tüli jõudis koguni rahvusvahelisele tasandile: 1397. a kutsuti kokku Danzigi kongress. Liivimaal tugevaim relvastatud jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242
Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell ,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale . TEATMEKIRJANDUS: 3 Põhjalik monograafia Juhan Liivist 4 Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist 5 Palju esseesid, milledes analüüsinud kirjandusvoole. Nt kogumik ,,Marginaalia". Marginaal- lühiessee. Mõtiskleb kultuuri ja kunsti teemadel. 6 ,,Lühike eesti kirjanduslugu" 7 ILUKIRJANDUS
(töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3.märts 1918 sõlmitakse Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel- separaat rahu. Sõja lõpp läänes: Versailles´i rahuleping- 1919-1920
28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel. Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel alustas tööd Riigikogu. *Üleminek turumajandusele Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördamatuks protsessiks. 1995 aastast jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga
MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel
kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille käigus moodustati vitlusliit "fascio di combattimento": see koondas endasse endisi sdureid, vormirivaks sai must särk. Liidu ülesandeks oli korra majja löömine tööliste kongressidel ja rahutustel. 1919.aasta 21.novembril kujunes Rahvuslik Fashistlik partei, mille liider oli Duce (Mussolini), nende programmis oli pearhk rahvuslusel. 1922.aasta oktoobris nudis Mussolini viie ministri kohta. 1922.aasta 28.oktoobril toimus Marss Rooma: kuningas tegi
2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul sept – Eestimaa laul ◦ “Ükskord me võidame niikuinii!” 16. nov - suveräänsusdeklaratsioon 23.08.1989 Balti kett 1990 Eesti Kongress 30.03.1990 üleminekuperiood 19-21.08.1991 augustiputš 20.08.1991 otsus riiklikust iseseisvusest 1991 Eesti ÜRO liikmeks 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi valimised, rahareform 1994 Vene vägede lahkumine
salaprotokollid), poliitilise elu liberaliseerimine, Gorbatsov ja tema kaaskond eriarvamuste suhtes salliv. Muutused sisepoliitikas:vähenes kommunistliku partei juhtiv roll, Gorbatsovi taktikale vastuseisvad isikud sunniti ametist lahkuma, alates 1988 aastast kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsovist sai NSVL ülenõugkogu presiidiumi esimees. 1989 valiti kõrgeim riigivõimu organ: NSVL rahvasaadikute Kongress. Tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja erakonnad. MRP-AEG- >ERSP. Muutused välispoliitikas:Vahetati välja väliminister, pakuti välja ulatuslik desarmeerimise kava, sest riigimajandus ei kannatanud uut võidurel vastumise kava välja, NSV väed hakkasid lahkuma maailma erinevatest paikadest, NSVL kiitis Ida-Euroopa demokratiseerumist.Muutused majanduses: toetati eraettevõtlust, vähenes majanduse
kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille käigus moodustati vitlusliit "fascio di combattimento": see koondas endasse endisi sdureid, vormirivaks sai must särk. Liidu ülesandeks oli korra majja löömine tööliste kongressidel ja rahutustel. 1919.aasta 21.novembril kujunes Rahvuslik Fashistlik partei, mille liider oli Duce (Mussolini), nende programmis oli pearhk rahvuslusel. 1922.aasta oktoobris nudis Mussolini viie ministri kohta. 1922.aasta 28.oktoobril toimus Marss Rooma: kuningas tegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
