Suhted, venemaa, esimene maailmasõda, põhjused (0)

Venemaa
Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik , 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid ). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra.
Aga -
1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine , suur turg ).
2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital ).
Väliselt paistis , et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg.
Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett . Maailmatuntud teadlased. Mendelejev
1. Veebruarirevolutsioon Venemaal
a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine.
b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.veebruar hommikul oli kesklinn Peterburi sõjaväe kontrolli all, sama päeva õhtul aga hakkasid esimesed sõjaväeüksused ülestõusnute poole üle minema. 27.veebruar muutus see protsess massiliseks ja õhtuks oli pealinn ülestõusnute, tööliste ja sõdurite käes.
c)Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama 03.märts1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale.
Tulemus - Venemaa sai Vabariigiks. Vabariik ehk duum .
2. Oktoobripööre Venemaal
a) Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased , kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased).
b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.oktoober 1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt.
c) Võimu üleminek enamlastele 26.oktoober 1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin . Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti Siberisse.
Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond.
Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.
Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses

• Suurriikide aeg
  
• 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks – suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume
  
• Suurriigid : Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria-Ungari
  

Suurbritannia

• 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus
  
• Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult
  
• Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga – küsimus kogu maailma juhtrollis
  

Saksamaa

• Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast
  
• Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga
  
• Alustati ulatuslik programm suure sõja- ja kaubalaevastiku ehitamiseks
  

Prantsusmaa

• Rahvuslik kinnisidee – saada tagasi kaotatud Elsace-Lorraine
  
• Otsiti lepitust sajanditevanuse põlisvaenlase Inglismaaga
  
• 1904 . südamlik kokkulepe – pr. keeles entente – tuleb liidu nimetus Antant
  
• Konfliktid Saksamaaga Maroko pärast 1906 ja 1913
  
• Prantsusmaa oli Venemaa peamine võlausaldaja
  

Venemaa

• Absoluutne monarhia , keiser Nikolai II
  
• Kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-05 ja ebaõnnestunud revolutsioon 1904-05
  

USA

• Majanduslikult kõige võimsaim riik
  
• USA püüdis kõrvale jääda võimalikest konfliktidest
  
• Aktiivne Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, hoides eemale Euroopa riike ja nende kaupu
  
• 1898 vallutas USA Hispaanialt Kuuba ja Puerto Rico ning Filipiinid
  

Jaapan

• Valitses keiser Mutsuhite-Meiji, valitsusajal muutus Jaapan tugevaks imperialistlikuks riigiks
  
• Tõestas sõjalist võimsust Vene-Jaapani sõjas – sai Lõuna Mandz´uuria
  
• 1910 annekteeris Jaapan Korea
  

Itaalia

• Heaolutase Euroopa madalamaid
  
• Katsed luua impeeriumit olid edutud
  

Austria-Ungari

• Habsurgide kaksikmonarhia oli pidevas kriisis
  
• keegi Euroopas ei teadnud mis saab riigist pärast Franz Joseph I surma
  

Antant (1907) – Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa
Keskriigid ( Kolmikliit ) (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Esimese maailmasõja põhjused

• 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel – Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas.
  
• Samuti põrkusid Balkanil Austia -Ungari ja Venemaa taotlused.
  
• Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas)
  
• 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega.
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni.
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi
  

Eesti Esimeses Maailmasõjas

• Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased
  
• Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus
  
• Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a. alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase
  
• Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a. asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks  autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga
  
• Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud
  
• Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks