Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid, kodusõda (0)

2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765 .a konstrueeritud aurumasin . Sai alguse Inglismaalt 1760 .ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised (proletariaadid), vabrikuomanikud.
3. Konservatism -mõeldamatu oli saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega . Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi
Liberalism -sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus, samuti usuvabadus . Inimesel pidid olema tagatud põhi- ehk inimõigused. Võrdsustas kõik kodanikud seaduse ees. Riigi ülesandeks jäi olla karm ja õiglane vandekohtunik, kes jälgiks, et neist põhimõtetest kinni peetaks ja et kogu ühiskonnakorraldus, samuti ka ühe inimene tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teiste õigusi ja huvisid.
Marksism-ühiskonna ümberkujundamine revolutsiooni teel. Ühiskonna senine areng on olnud klassivõitluse ja ekspluateerimise ajalugu, kus üks klass on teist rõhunud ja tööle sundinud ning töö vilja omastanud. Ühiskonna ümberkorraldamine vägivalla teel.
Sotsiaal-demokraatia- nõudsid ühesugust valimisõigust kõigile ning olid veendunud, et ühe inimese õigused ja vabadused ei tohi varjutada suuremate inimrühmade huvisid. Pidi viima uue ja õiglase ühiskonna rajamiseni.
4. Üliõpilas liikumine:
* Osalejad, keskus, esindajad: keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Esindaja oli Karl August, kes kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Osalejad olid üliõpilased.
* Taotlused, eesmärgid:
* Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse
Liberaalne liikumine:
* Osalejad, keskus, esindajad: Osalejad kodanlus.
* Taotlused, eesmärgid:
* Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse:
Sm ühendamine: 1814 -1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa , Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862 .aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki . Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867.aastal uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mille tulemusel puhkes 1870.aastal Saksa-Prantsusmaa sõda ning Preisimaa purustas Prantsusmaa. Sõja ajal algasid läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga, mis lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati välja 18.jaanuaril 1871.aastal Versailles ’i lossis.
5. USA kodusõda 1861-1865
5.1 Põhja ja Lõuna erinevus: majandus, tollipoliitika , tööjõud Lõuna- põllumajanduse aluseks suurmajapidamised- istandused , kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla , mille järgi oli Euroopas suur nõudlus. Kõrged puuvilla hinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. Puuvilla eksporditi peaaegu 2 korda rohkem kui kõiki muid kaupu ja selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis aga maa peagi täiesti kõlbmatuks, mistõttu orjapidajad olid huvitatud uute viljakate alade hõlvamisest.
Põhja- põllumajandus tugines väike või keskmistele majapidamistele (farmidele), kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu. Orje seal ei peetud. Peremehe õlul oli kogu farmi ülalpidamine ning ka oma majapidamise kaitsmine. Farmer tootis kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Oma toodangut turustati esialgu vähe ja poest osteti ainult hädapärast kaupa. Põhi oli tööstuslikult enam arenenud, seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust.
5.2 abolitsionism -eesmärk kaotada orjapidamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ja amoraalseks ning asutasid oma vaadete propageerimiseks ühinguid ja ajalehti. Üheks orjuse vastu võitlemise vahendiks sai neegerorjade põgenemiste organiseerimine Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi keeruline maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse 40 000 orja.
5.3 Kodusõja ajend - Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861.a märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariike taastama endised riiklikud sidemed. Teda ei võetud kuulda ja 1861.a tulistati Lõuna-Carolinas Charlestoni lähedal Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajaid osariigi mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Osapooled olid Põhi ja Lõuna.
5.4 Lincolni reformid: *sõjaväe komplekteerimisel loobuti vabatahtlike värbamisest
*1862.a kuulutati välja sundmobilisatsioon , mis tugevdas föderaalarmeed *võeti vastu „Vabastamise proklamatsioon“, millega 1863.a kaotati konföderatsiooni osariikide orjus *hakati looma nn värvilisi väeosi *1862.a vastuvõetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad. Sellega anti kõigile võimalus farmeriks hakata ning vabalt maad harida
5.5 Lõuna rekonstruktsioon- 1865.aastal võttis kongress vastu põhiseaduse 13.paranduse, millega kaotati Ühendriikide territooriumil orjus lõplikult. Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsustega. Loodi hulk rassistlike ja terroristlike organisatsioone, mille eesmärk oli valgete eelisseisundite kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti kongressis 1866.a vastu seadus, millega neegritele anti kodanikuõigused. Lõuna osariikidele kehtestati sõjaväeline võim ja saadeti kohale vabariiklastest ametnikud. Lõuna rekonstruktsioon ei andnud siiski loodetud tulemusi. Lõuna jäi endiselt mahajäänud piirkonnaks