Referaat George Washington (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium George Washington Referaat     Harjumaa 2021 1


SISUKORD: Sisukord...................................................................................................................
........................................................ 2 George Washingtoni varajane 
elulugu............................................................................................................... 3 George Washingtoni teekond sõjamehest 
presidendiks............................................................................ 4  Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning 
allikad............................................................................................ 5 2


George Washingtoni varajane elulugu George Washington sündis 22. veebruar 1732 aastal, Westmorelandi 
maakonnas, Virginias rikka istanduseomaniku perekonnas.  Algselt pärines tema
perekond Inglismaalt, täpsemalt Sulgrave’i külast, Northamptonshire’ st.  
George Washington veetis oma elu esimesed aastad koos viie õe-vennaga 
tagasihoidlikus neljatoalises talumajas Rappahannockis.  Ta uuris iseseisvalt mitmeid teadusi, sealhulgas ka topograafiat ja sõjaajalugu. 
14 aastaselt oli ta võimeline mõõtma ja kaardistama oma pere ja naabrite põlde. 
16-aastaselt läks ta maamõõtjate juurde tööle, ning oli juba aasta pärast ise ühes
koduosariigi ringkonnas täieõiguslik maamõõtja.  George isa suri, kui poiss oli 11-aastane, ning George jäi vanima poolvenna 
Lawrence’i eestkoste alla, kellel oli õnn pärida suurem osa Washingtoni 
perekonna varandusest. Nüüd muutus George elu oluliselt huvitavamaks. Tal oli 
ligipääs raamatutele ning ta õppis tundma Fairfax’e , tema vennanaise 
perekonda. 1748.aastal tegi lord Fairfax George’ile ülesandeks tema maad 
kaardistada. George’i vend suri, ning George’ ist sai vennatütre hooldaja. 
Samuti pidi ta pärima Mount Vernoni valdused, kui tütar oleks surnud lastetult.  Prantslased sidusid samal ajal Inglismaa mõjupiirkonda jäänud Ohio jõel oma 
asustusi Suure järvistu kandis kolooniatega Mississippi ääres. Virgina kuberner 
Dinwiddie andis otsustas sissetungijad ära ajada ning korraldas retke Ohiosse. 
1753. aastal sai pealikuks Washington, kuid ta löödi tagasi, tema vägi jäi 
kindlusesse lõksu ja sunniti alla andma. See polnud just paljutõotav algus tema 
sõjaväelisele karjäärile. Järgmiseks treenis Washington kindral Braddocki käe all ning mängis olulist 
rolli Braddocki armee jäänuste päästmisel. 1759.aastal abiellus ta Martha 
Custisi, rikka noore lesega. George’i vennatütar oli surnud lastetult, ning 
seetõttu päris Washington Mount Vernoni. Tänu sellele ja Martha pärandusele 
oli temast äkki saanud Ameerika rikkaim mees.  Iseseisvussõja alguses pooldas Washington kõigepealt rahumeelset lahendust 
suurenevatele vastuoludele Inglismaaga. Kuid üha enam veendus ta , et 
Ameerika kolooniate õigusi saab taga ajada vaid jõuga. Ta esindas Virginiat 
esimesel ja teisel kontinentaalsel kongressil, pakkudes end välja väejuhiks . Ta 
polnud eriti hea kõnekirjutaja ega oraator, kuid ta oli hea juht ja kiirgas tervet 
mõistust. Kongress võttis ühehäälselt vastu otsuse Kontinentaalarmee loomisest ja 
täiendavalt kuue kütiroodu värbamisest ning määras vägede ülemjuhatajaks 
kindraliks ülendatud George Washingtoni. 3


Kontinentaalarmee moodustati mitme osariigi viletsa relvastuse ja väljaõppega 
miilitsavägedest.         Kindral Washington seadis endale eesmärgiks muuta 
armetu maakaitsevägi tõeliseks regulaararmeeks ja luua sõjalaevastik. Tema 
arvates võisid nad üksnes siis loota võidule Inglismaa kolooniaarmee üle. 
Peatselt hakkas Ameerika abi saama Inglismaa vastastelt Euroopast relvade ja 
llaskemoona näol. Annetajateks olid Prantsuse kuningas Louis XVI ning 
Hispaaniast kuningas Carlos III. George Washingtoni teekond sõjamehest presidendiks 17.märtsil 1776 saavutas Kontinentaalarmee esimese suure võidu – Bostoni 
linna piiramisel. Kuid edaspidi enam Kontinentaalarmeel nii hästi ei läinud- New
Yorgi linna neil inglaste eest kaitsta ei õnnestunud, ilmnesid tagasilöögid. 
Washington sai lüüa Brandywine’i ja Germantown’is toimunud lahingutes. 
Pärast liidu loomist Prantsusmaaga 1778. aastal oli Washingtoni tugevdatud 
armee võimeline 1781.aastal Yorktown’is Cornwallist lööma ja alla andma 
sundima. Sellega iseseisvussõda ka lõppes.  23.detsembril 1783.aastal astus Washington pühalikul tseremoonial Annapolises
tagasi ning sai sellega kogu rahva tänu osaliseks.  Tagasi oma farmis, Mount Vernonis, tegi Washington algust maja suuremaks 
ehitamisega, korraldas ümber põllumaad, paigaldas kraavitõkked ja katsetas 
uute taimesortidega. Näis, nagu tahtnuks ta tõepoolest pensionile minna. Kuid 
siiski, tekitas temas rahutust Ameerikas haigutav ja üha suurenev kaos, sellest 
piisas, et ta avalikku ellu naaseks. See otsus tegi temast Ameerika esimese 
presidendi. 1786.aastal teatas ta, et midagi tuleb ette võtta. Ta alustas tugeva 
keskvõimu loomisega konstitutsiooni kaudu. 1787. aastal juhtis ta Philadelphias 
seadusandlikku kogu, mis võttis vastu Ameerika esimese põhiseaduse. 
Washington kaotas täielikult usalduse olemasolevate Ameerika institutsioonide 
vastu pärast jõhkraid isiklikke solvanguid ning hoiatas tülinorijaid, et nad võiks 
mõelda, kas revolutsiooni peaks pidama pigem õnnistuseks või needuseks. Ta 
liitus innukalt Föderaalse Parteiga, hoiatades, et ainsaks lahenduseks on tugev 
liit. Oma ametis rajas ta tõhusa riigiaparaadi ja saavutas majandusliku stabiilsuse. 
Olles teist korda ametisse valitud, osales ta 1794.aastal isiklikult 
föderaalvalitsuse maksude vastu puhkeva „viskimässu” mahasurumisel. Kui 
Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel puhkes sõda, hoidis Washington 
Ühendriikidega neutraalset positsiooni, hoolimata Jeffersoni ja tema toetajate 
Prantsusmaad soosivast suhtumisest. Riigi kasvava lõhenemise tõttu loobus ta 
kolmandast ametiajast, seades nii sisse tava, mis kestis seni, kuni Franklin D. 
Roosevelt neljaks ametiajaks presidendiks valiti. Washington põhjendas oma otsust presidendi hüvastijätukõnes, milles ta taunis 
poliitiliste parteide lisandumist ja hoiatas välispoliitiliste probleemide eest.  4


George Washington suri Potomacis Mount Vernonis 1799. aasta 14. Detsembril. 
Tema surma tõttu oli leinas terve Ameerika. Esindajatekojas kõlas märkus, et 
George Washington oli „esimene sõjas, esimene rahuajal ning esimene oma 
kaasmaalaste südames.” Kokkuvõtteks: Uudis George Washingtoni surmast raputas tervet Euroopat.  Kaastunnet 
avaldas nii Inglise kanali laevastik kui ka Napoleoni sõjavägi. Ameerika 
Ühendriikide pealinn sai oma nime väga sobival kombel mehelt, kes oli teinud 
rohkem kui ükski teine, et luua USA- mitte ainult suveräänne, vaid ka föderaalse
keskvõimuga riik. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud   :   „Ajaloo   kujundajad.   Antiikajast   tänapäevani.   100   suurkuju.”
Autor: Brian Mooney „21 maailmakuulsat väejuhti” – Tallinn : Odamees, 2003 ([Venemaa])  „Inimesed, kes muutsid maailma” – Autor Rodney Castleden Wikipedia:  Foto : https://en.wikipedia.org/wiki/George_Washington    5

Document Outline

• SISUKORD: