Molotovi-Ribbentropi pakt (3)

Molotovi-Ribbentropi pakt
Kadri Nutt
12d
TKiG
· Mittekallaletungileping Saksamaa ja
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu
vahel
· Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all
· Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939
NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja
Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop
Eellugu: Nõukogude Liidu ja
natsistliku Saksamaa suhted
· Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi
suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks
olid kommunistid vihatuimad vaenlased.
Kommunistid vastasid natsidele samaga.
· Saksamaa hakkas looma kommunismivastast
ühisrinnet.
· Nõukogude Liit omakorda surus oma
naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi
Saksamaa kallaletungi puhuks ning
nõudis vastastikuse abistamise lepingute
sõlmimist, mis aga oleks tähendanud
seda, et Punaarmee siseneb nendesse
riikidesse.
· Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin
haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad.
· Inglaste ja venelaste vastastikune umbusaldus
aga põhjustas selle,et mõlema riigi
diplomaadid pidasid samal ajal salajasi
läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus
need läbirääkimised oma huvides ära kasutada.
· Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas
ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on
saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks.
Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult:
pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste
vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa
vallutamist tulevikus. Pakt pidi andma piisavalt
aega selle vallutusretke ettevalmistamiseks.
· 1939. aasta suvel asusid Nõukogude
Liidu ja Saksamaa juhid
mittekallaletungilepingut välja töötama.
22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed,
et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika
esmatähtis ülesanne parandada suhteid
Saksamaaga.
Hitler ja Stalin
Nõukogude Liidu eesmärgid
· Leping sõlmiti Stalini algatusel, kelle eesmärk oli
lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis
sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist
vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata.
· ...kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja
Nõukogude Liidu piiride vahel.
· Ehki leping sõlmiti Stalini algatusel ei kavatsenud ta
lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa
ees täita
· "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped."
NSVL
välisminister
Vjatseslav
Molotov
Saksa välisminister Joachim von
Ribbentrop
Lepingu allakirjutamine Moskvas
· Saksamaa välisminister Ribbentrop maandus Moskvas
23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe Kremli.
Kohtumine kestis kolm tundi.
· Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle
lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped,
millistest me midagi kusagil ei avalda.
· Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin
mõjusfääride jagamist.
Lepingu sisu
· 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma
igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest
ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui
koos teiste riikidega.
· 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse
objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline
mitte mingil viisil seda riiki.
· 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus
teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida
teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes.
· 4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses
riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud
teise poole vastu.
· 5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste
vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad
pooled need vaidlused või konfliktid eranditult
rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse
korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.
· 6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui
üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne
lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus
automaatselt järgmise viie aasta võrra.
· 7. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele võimalikult
lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab
aset Berliinis. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise
hetkest.
MRP Salajane lisaprotokoll
· Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide
Liidu vahelise mittekallaletungilepingu
allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole
allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt
konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole
huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas.
Lisaprotokolli sisu
· 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul
Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu)
kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi
Saksamaa ja NSVL-i huvisfääri piiri. Sellega seoses
tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid
Vilniuse piirkonnas.
· 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul
Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse
Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir
Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel.
· Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab
sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid
olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult
edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul
lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse
sõbraliku kokkuleppe teel.
· 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma
huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise
huvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
· 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli
rangelt saladuses.
Lepingu tagajärjed
· 1. septembril 1939 algas II maailmasõda
· 17. september Poola jagati vastavalt paktile NSV
Liidu ja Saksamaa vahel
· 28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi
vahel vastastikuse abistamise pakt, millega toodi
Lääne-Eestisse 25 tuhat punaväelast.
· 30. novembril tungis NSV Liit Soomesse.
Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti
Rahvasteliidust välja.
· 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu
Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti.
Samal päeval toimus sotsialistlik riigipööre
Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis.
· 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja
Põhja-Bukoviina.
· 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5.
augustil Läti ja 6. augustil Eesti.
Lepingu tühistamine
· 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu
kodanikku avaliku kirja (Balti apelli), milles nõuti
salaprotokolli avalikustamist ja selle mõju tühistamist.
· 23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud
meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus nõuti pakti
avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.
· 23. augustil 1989 moodustati ligi 2 miljonist inimesest
koosnev inimkett (Balti kett) Tallinn­Riia­Vilnius.
Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele
pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida.
· 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu
Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid
õigustühiseks.