Ajalugu konspekt (0)

1. Kahepooluseline maailm
1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted.

• Külmasõja kujundamine.
  

Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid .
Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike.
2.Sotsialistlik maailma süsteem
1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia , täitsid moslova tahet.
1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasutusele termini sotsialistlik sõprus ühendus, kuhu ei kuulnud : Jugoslaavia, Hiina, Põhja-Korea, Albaania.
3.Eesti pärast 2 maailmasõda
1944 aasta hilissügiseks oli Eesti taas vallutatud. Eestis taastati Nõukogude võimuorganid. Uue okupatsiooniga algasid kohe arreteerimised ja hukkamised. Peamine süüdistus oli teenimine saksa armees või koostöö nendega.

• Muudatused majanduses ja migratsioon
  

1944-1947 viidi läbi uus maareform , Nõukogude vaenlastelt või oletatavatelt vaenlastelt ja üle kolmekümne hektaristelt taludelt võeti kokku ära 514000 hektarit maad. Ära lõiked jagati vähese maaga rahvale, rajati solhoose või jäi sööti. Maale rajati kogulaenutus punkte ja masinatraktori jaamu.
Eesti tööstuse taastamiseks eraldati Nõukogude liidu eelarvest suuri summasid kuna Leningradi piirkond vajas elektrit, põlevkivigaasi jne. Tööjõuna toodi sisse vene keelt kõnelevaid inimesi. Narva ja Paldiski elanikkokonda ei lubatud kodulinna tagasi. Uue linnana kuhu eestlasi saadeti sunnitööle, tekkis Sillamäe. Seal toodeti Eesti maapõuest leiduvat uraani. 1945-1950 tuli Eestisse 170000 muulast. Moskva määras Eestile rasketööstuse eelisarengu, milleks tooraine ja tööjõud toodi sisse, valmistoodang aga läks välja.

• Metsavendlus.
  

Koos uue okupatsiooniga algas Nõukogude võimu vastane võitlus. See oli osa kogu Ida-Euroopas aastail 1944-1956 peetud Nõukogude vastasest võitluses.
Aastail 1944-1956 oli Eestis metsades umbes 14000-15000 inimest. Baltikumis oli metsavendlus kõige tugevam Leedus. Esijalgu olid need ära ootavas seisukohas, hiljem aktiviseerus võitlus Nõukogude kinnistumise vastu maal. Metsadest väljatuldnutele lubati armestiat, tegelikult arreteeriti. Rängim hoop metsavendlusele oli 1949 aasta massiküüditamine. 1956 lõpetati vastupanu, kuna oli näha, et Lääneriikide toetust ei tule, seejuures algas Nõukogude Liidus leebem ajajärk.
4.Hilisstalinism Eestis

• Kolhooside loomise algus
  

1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud , kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada.
Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse.
Talurahva hirmutamiseks võeti suund uue massiküüditamisele.
Küüditamine toimus 25 märtsil 1949 ja selle ohvriks langes 20722 inimest. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Nüüd algas massiline kolhoosidesse astumine .
5.Uus-ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

• Perestroika
  

M.Gorbatšov võimule tulekuga 1985 algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika (uutmine) ja glasnost ( avalikustamine ).
Sellepõhjustasid nõukogude liidu majanduslik pankrott, mida kiirendasid Afkanistani sõda, nafta hindade langus maailma turul ning Moskva suutmatus kaasa minna
USA algatatud võidu relvastumine uue ringiga .
Eesti läks esijalgu perestroikaga ainult sõnadest kaasa kuna EKP esimeseks sekretäriks jäi stagna aegne mees Karl Vaino.
Eestlasteks sai nn fosforiidisõda. Nõukogude liidu keskametkonnad kavaldasid fosforiidikaevanduse rajamise Kabala - Toolse see oleks järsult Eesti ökoloogia seisundit .
23 augustil 1987 korraldati Tallinna Hirve pargis rahvakoosolek kus nõuti MRP tühistamist ja okupatsiooni lõpetamist.
Ideeks mille ümber rahvas koondus said ise majandava Eesti ehk imeprojekt.

• Laulevrevolutsioon
  

Meie lähiajaloo olulisem 1988 aasta algas ärevalt. Tartu rahu aastapäeval (2 veebruar) toimus Tartus suur meeleavaldus. 24 veebruaril kogunes Tallinnas Tammsaare monumendi juurde umbes 10000 inimest.
Aprillis algas rahvarinde loomine mille etteotsa kerkisid Edgar Savisaar ja Marju Lauristi.
1988 aasta kevad-suvel koguneti Tallinna lauluväljakule öö laulupidudele – laulevrevolutsioon.
Päev enne 17 juuni meeleavaldust Tallinna lauluväljakul tagandas Moskva Karl Vaino, teda asendas Vaino Väljas.
Moskva otsustas kärpida liidu vabariikide ja suurendada nõukogude liidu keskvõimu volitusi.
Eestis algas allkirjade kogunemine konstitutsiooni paranduste vastu.
16. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsuste deklaratsiooni.
Eesti seadused kuulutati Moskva seaduste suhtes kõrgemal seisvateks.

• Taasiseseisvumine
  

1991 aasta jaanuaris püüdis Nõukogude Liit sõjavägede abil hukutada Balti riikide seaduslike valitsusi.
Nõukogude liidu keskvalitsus otsustas korraldada referendumi Nõukogude liidu säilitamis osas. Eesti ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses.
Moskva tegi ettepaneku sõlmida uuendatud Nõukogude liidu leping (Võrtsete Vabariikide liit). Enamik liidu vabariikidest nõustus välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia.
Päev enne uuendatud Nõukogude liidu lepingule allakirjutamist 19 augustil 1991 korraldasid kõige tagurlikumad jõud Nõukogude liidus riigipüöörde katse ehk augustiputši.
Otsustavad sündmused toimusid Moskvas Boris Jeltsini juhtimisel.
Peale vandenõu mahasurumist Moskvas lahkusid ka teletorni vallutanud väeosad.
20 augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik end iseseisvaks.
Eesti Vabariik aastatel 1991 – 2005
*Põhiseadusliku riikorra ülesehitamine
Omariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse valmis 1991 aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel.
Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri.
Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim – Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 – aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel alustas tööd Riigikogu.
*Üleminek turumajandusele
Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele.
1992 aasta juunis toimunud rahareform , millega võeti kasutusele kroon ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist.
Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördamatuks protsessiks .
1995 aastast jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Erastumine kulges üldjoontes edukalt ning 1999 aastaks on enamik suurettevõtteid privatiseeritud.
Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega.
*Võõrvägede lahkumine
Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluliseks okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine.
1992 aasta septembris viibis Eesti territooriumil ligikaudu 40000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli u 2 % riigi territooriumist.
Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkuvad Eestist 31 augustil 1994 aastal.
Lk 159