Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine (0)

Nõukogude Liidu  lagunemine  ja Eesti  taasiseseisvumine
PTK 42 NL lagunemine
• 1985 märts-Mihhail  Gorbatšov  sai NLKP uueks peasektetäriks.
•  Perestroika -NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine.
•  Glasnost -avalikustamispoliitika ja  sõnavabaduse  suurendamine 1986a
• 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse 
riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu  Rahvasaadikute  Kongressi
• NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt)
• 1986a-Reykjavíkis toimus  Gorbatšovi  ja  president  Reagani tippkohtumine-NL ja USA 
suhted hakkasid parenema
• 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja  lühimaa  tuumarakettide 
likvideerimiseks. 
• 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. 
•  Boriss  Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees
• 1990 jaanuar-Leedulaste  meeleavaldus  Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul
• Suveräänsete  liiduvabariikide  ühendus-Gorbatšovi poolt  pakutud  leping, mis tugineks 
kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule.
• 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas 
endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu,  Armeenia , Gruusia ja Moldoovia 
boikoteerisid seda rahvahääletust.
• 17. märts 1991-Üleliiduline referendum  NSVL -i säilitamise küsimuses.
• 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). 
Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. 
•  Augustiputš -19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis 
kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. 
• 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid  Ukraina  ja 
Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust.
• 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui 
tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis 
omavahelise  liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse ( SRÜ ).
• SRÜ-ga  liitusid  hiljem veel 8 liiduvabariiki.
• 25. dets 1991-loobus Gorbatšov presidendiametist. 
• 26. dets 1991-teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ülemnõukogu ametlikult, et 
NL on laiali  saadetud . 

Liiduvabariik
Suveräänsuse 
Iseseisvuse 
Kommunistliku partei 
deklaratsiooni 
väljakuulutamine
tegevuse lõpetamine
vastuvõtmine
Eesti
16.11.1988
20.08.1991
22.08.1991
Leedu
18.05.1989
11.03.1990
23.08.1991
Armeenia
28.05.1989
23.09.1991
07.09.1991
Läti
28.07.1989
21.08.1991
10.09.1991
Venemaa
12.06.1990
12.12.1991
06.11.1991
(Terve tabel lk 87)
PTK 44 Eesti Vabariigi taaiseseisvumine
• 1986a lõpp-fosforiidikampaania
• 1987a august-loodi esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Pakti 
Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. a-l 

Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele
• 23.08.1987-Tlna Hirvepargi meeleavaldus (MRP-AEG korraldas)
•  1987. a lõpp-loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon-
Eesti  Muinsuskaitse  Selts (EMS)
• 1988-moodustati esimene poolitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 
(ERSP)
• 1988. a aprill-toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna 
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri 
olukorrale ning avaldati  rahulolematust  tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. 
• 1988. aprilli keskel-esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinna Perestroika 
Toetuseks ( Rahvarinne , RR). Lühikese  ajaga  kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks 
rahvaliikumiseks.
• 1998.a aprill-muinsuskatisepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinumustvalge 
rahvuslipp .
• Laulev  revolutsioon -poeetiline ühisnimestus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud 
rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude 
ühislaulmine.
• 1988a kevad-rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus üldiseks. 
• 1988.a juuni-nimetati Vaino Väljaste uueks parteijuhiks
• 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud 
hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas 
Eesti huvide eest.
• Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse
• 1988. september-korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul Eestimaa Laul.
• Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, 
katkematu  inimkett  Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale 
eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet.
•  Uuenenud  juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu 
ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. 
• 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate 
Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide 
Ühendnõukogu (TKÜN).
• 1988.a lõpp-Eesti  poliitilisel  maastikul oli välja kujunenud 3 arvestavat suunda:

Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mille 
impeerimumeelsed jõud välistasid täielikult. Impeeriumeelsete jõudude meelest pidi kõik 
jääma  samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st, 
pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsutamisõigust. 
• 16.nov 1988-võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 
(iseseisvusdeklaratsioon), millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste 
seaduste ja määruste suhtes. 
• 1989. a jaanuar-võeti vastu  keeleseadus , millega eesti k-le anti riigikeele staatus.
• 24.02 kuulutati iseseisvuspävaks
• 1989.a tähistas sisepoliitilises elus poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist.
• Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli 
taastada Eesti  iseseisvus  õigusliku järjepidevuse alusel.
•  esindusorgan -Eesti  Kongress
• 1990.a veebruar-valimised
• Eesti Kongressi I istung toimus 1990.a märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette 
läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL-ga, et lõpetada  okupatsioon  ning taastada 
omariiklus. Kogressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
• 1990.a kevad-EKP lõhenes 2s (rahvuskommunistud ja  impeeriumimeelsed ) ning kaotas 
lõplikult juhtrolli ühiskonnas.
• 1990.a märts-toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse, 
Ülemnõukogu esimeheks valiti  Arnold  Rüütel, kes oli juba 1983.a-st olnud Eesti NSV 
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar 
Savisaare.
• 30.märts 1990.-võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, kuulutati välja 
üleminekuperiood , mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
• 1990. mai- taastati  Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,  vapp , 
lipp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidi kehtima üksnes vabariigi enda seadused.
• 1991.a jaanuar-kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias 
sõjaväge ning rünnati tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. 
• 1991.a märts-korraldasid 3 Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemusest 
selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. 
• Perestroikapoliitika oli 1991.a-ks ammendunud. Ei täitnud eesmärki.
• 1991.a august-Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele 
ajaloolise võimaluse oma riiklik isesesvus taastada. 
• 20.08.1991-Poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti 
riikliku iseisesvuse kohta, selle dokumendiga taastati riiklik iseseisvus, mida peagi 
tunnistasid teised riigidki.
• 6.12.1991-tunnustas kolme Balti riigi iseisesvust ka Nõukogude Liidu  Riiginõukogu . 
• Septembri keskel-võeti Eesti Vabariik koos teisge Balti riikidega Ühinenud Rahvaste 
Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks.