· Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta
Keisrile. Vürst nõustub sellega viimaks vastumeelselt. Pierre eksib taas kogenematusest seltskonna viisakusreeglite vastu, kuid Bolkonski päästab ta halvimast. V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema
ametit pidanud juba üle 12 aasta. SURNUD: Tobias Grote Quad Dacki (viletsa katusega torni) tornipealik. Veel alla 50 täisjõus mees, kes oli Tallinna sattunud üle 20 aasta tagasi, kui ta ühel Lübecki laeval sõjasulasena teenis. Siit oli ta naise leidnud ja siia linnavahina tööle jäänud, hiljem ülendati ta vapruse eest torniülemaks. Surma eelõhtul oli ta käinud nunnade kõrtsitoast õlut joomas ja koduteel Rataskaevu tänava poolt tulnud viirastust kohanud see oli surnust ülestõusnud inimese vari, mis tema poole käe sirutas ja otsekui midagi öelda tahtis, aga siis sama kiiresti varjudesse tagasi kadus. Hommikul rääkis ta sellest oma virtinale (teenijannale) ja apteekrile, samuti kõigile teistele, kes vähegi kuulata viitsisid, kusjuures ta kordas seejuures ka arusaamatult, et halastagu taevas Bruysi peale...Tema jutukus saigi talle saatuslikuks järgmisel hommikul leiti kloostri ja
18. laul Võitluse võidab ülekaalukald OD. Ilmuv välja ODi naine Penelope, kes ei kiida kosilaste tegusid heaks. Kui kosilased olid lahkunud viisid OD ja Telemachos ära sõjariistad. 19. laul OD palun pojal lahkuda et saaks naisega kahekesi rääkida. Natukese aja pärast tuleb Penelope teenindajate saatel ja hakkab kuduma. Penelope räägib ODile oma saatusest, et siiani õnnestus kosilasi petta, aga enam ei saa. OD ütleb Penelopele et ta nägi teda Kreetal ja et OD ta koduteel. Penelope ei tahtnud ODi uskuda, aga ta ütled et ta on selle maja aukülaline. Penelope palun teenindajatel ODi jalgu pesta, aga OD ei taha, et noored naised ta jalgu peseks. Ta palun endale mõnda vana naist. Vana naine tunneb ODi armi järgi ära. Penelope teatab, et homme seab koik kosilased ritta ja kes laseb vibu läbi 20 kirve, milles auk sees, see saab tema meheks. OD lubab et OD tuleb tagasi. 20. laul Hommikul ärkab OD teenindajate sagimise peale
Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega. Mees tegi nii, et Timm leidis maast raha, millega kihla vedada ja mees tegi ka nii, et Timm võitis kihlveo. Seejärel Timmi petsid ühed sulid ja vahetasid tema raha valeraha vastu. Mees andis Timmile uuesti raha kihlveoks ja tegi nii, et ta võitis. Seejärel jäi Timm koduteel mahaistudes magama ja varastati paljaks. Nüüd oli mees Timmi nõus aitama kolmas kord, aga tahtis temaga teha tehingu ja pakkus talle võimet alati kõik kihlveod võita, kui ta annab vastu mehele om naeru. Timm pidas raha oluliseks, kuna ta oli vaene olnud. Ta tahtis oma elujärge parandada ja ei osanud oma naeru hinnata ning oli nüus lepingut sõlmima. Mees, kellega ta lepingu sõlmis, kirjutas alla kui Parun L.Taruk. Timm ei taibanud, et Taruk tähendas tagurpidi kurat
Sultana, Fatma ning Abdullah asusid teele ning esimest korda jalutas rikas printsess läbi vaeste rajooni. Neid võttis vastu Elham koos oma kolme tütrega. Neljas ehk Alhaan oli puudu. Algselt olnud sõbralik vestluse võttis uue pöörde, kui jutt läks Alhaani ümberlõikamisele. Sultana sai aru, et Elham pole nõus seda ära jätma ning kuna Elhami abikaasa oli iga hetk koju jõudmas, tuli Sultanal hakata minema. Fatma jäi ise sinna. Koduteel rääkis Sultana Abdullahile naiste ümberlõikamisest, mis mõjus Abdullahile ebameeldivalt. Niigi tujust ära Sultana muutus veelgi kurjemaks, kui teda tervitas kodus alkoholihaisuga Kareem. Sultana ei tahtnud enam Egiptuses viibida ning teatas, et järgmisel hommikul sõidetakse Monte Carlosse. 11. Monte Carlo Kui hommikul tervitas Sultanat taas Fatma, otsis printsess hetke, et küsida ümberlõikamise kohta
järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega.
_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................
Rolland. Beethoven oli süngevõitu endassetõmbunud vanapoiss, esimene helilooja, kes loobus paruka kandmisest. Vanemas eas kirus ta avalikult keisrit, Viini aadlit ja riiki. Iga teine oleks selliste ütlemiste eest tol ajal kongi heidetud.Beethoven imetles Goethe luulet ja Goethegi soovis Beethoveniga tuttavaks saada, kuid paraku olid need kaks suurvaimu liialt erinevad, et nende vahel oleks võinud sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel tervet keiserlikku perekonda, me nägime neid kaugelt tulevat. Goethe laskis minu käsivarrest lahti, et tee äärde tõmbuda. Mis ma talle ka iganes ütlesin, ei saanud ma teda enam sammugi paigalt. Ma surusin endale kübara pähe ja nööpisin kuue eest kinni ning läksin, käed selja peal, läbi kõige tihedama hulga ,vürstid ja õukondlased tegid mulle teed, hertsog paljastas pea, keisriproua tervitas mind esimesena... Need isandad tunnevad mind. Mulle oli suureks lõbuks
saatuse ühtsuse mõistmine. · Liikumine üle lahe oli vähemaks muutunud, oodati uut kevadet. · Taavi töötas nüüd tselluloosivabrikus ning üüris väikest elamist selle läheduses. Aadressi teadis vaid lapsepõlvesõber Selma. · Taavil tuli läbi teha Punaarmeesse värbamise komisjon, protseduur oli lihtne vabastuspaberid sai ta lihtsalt kätte. · Jõuluõhtul vangistatakse inimesi isegi kiriku juures. Taavi leiab koduteel varemetest poolsurnuks külmunud, paljaks röövitud eestlase Evaldi ning viib ta Selma juurde toibuma. · Taavi uni on rahutu, kuid näeb unes rahulikke ja õnnelike jõule koos perega. · Taavi on ärkvel, kuid näeb oma naise ahastavat nägu, see on halb märk ning mees tõuseb võpatades püsti. · Noor Raudoja kohtab mitut sõpra-töökaaslast, kes aga kahjuks nüüd pooldavad Punaarmee tegevust, ilmselt on teinud Nõukogude propaganda oma töö
teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad
Pintal ja 22 Ninal. · 2.augustil 1492 suundus Kolumbus oma väikese laevastikuga Palosest merele. · Esimene sihtkoht oli Kanaari saared. Teekonna sellel etapil muurus Pinta tüür ning Nina ladina purjed osutusid selles piirkonnas valitsevates tuultes soovimatuks. · 9.augustil märgati Gran Canariat. · Atlandi ookeanil läände purjetavad Kolumbuse mehed hakkasid üha rohkem kartma. Neid kandis tundmatusse kindlalt puhuv idatuul, millest koduteel polnud vähematki abi loota. Nende mure kahandamiseks kandis Kolumbus logiraamatusse päev-päevalt kahesuguseid andmeid läbitud vahemaade kohta. Mõne ajaloolase arvates pidas Kolumbus tõelist, kuid salastatud raamatut, kuhu ta andmeid märkis, ning peale selle avalikku, kuid võltsitud logiraamatut, kuhu kanti lühem vahemaa, kui laevad olid tegelikult läbinud. Nõnda püüdis ta vähendada meeskonna ärevust ja varjata, kui kaugele teadmatusse
Pärt oli suuri rahasid kaotanud mingis kohtu protsessis ja siis vabrikusse tööle läind kuid tehas pandi kinni ja Miilu ise peseb riided, samuti on nad lapse saand keda Vana-Märt peab värdjaks kuid perenaine laulataud perekonna normaalseks lapseks. Vana-Märt ütleb et kui ilma perekonnata üksi tagasi tuleb siis saab jälle koju. Samuti tunnistab ta ,et raha on ülemjõud talle. Siis atsuvad sisse Leena ja Noor-Märt kes väidavad kõuevarjule tulnud koduteel Ärma tallu mis Anu rahaga renditud kuid tegelt on tulnud Noor-Märt ära leppima ja õnnistust saama enne paarirahvaks hõigatamist. Muidugi on Vana-Märt vastu ja ei taha 3 lapsega leske enda poja naiseks, pakub Noorele-Märdile mõisa, tõlda kui too vaid jalaga annaks niiöelda kerjustele. Kuid käbi ei kukku tammest kaugele ja Noor-Märt on sama priske ja ei anna alla. Pakub isale rahuliku lahkuminekut. See ei nõustu, Poeg usub , et küll kunagi ikka tema naine ta isale kord armsaks saab
Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse,
Enkidu ja Gilgameš teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Ištat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse,
võrdväärselt sõjajumal Aresega. Ta võttis aktiivselt osa Trooja sõjast. Loomulikult oli ta ahhailaste (kreeklaste) poolel, sest Trooja prints Paris andis ju ihaldatud Erise õuna Aphroditele. Polnud harv juhus, kui Athena lahingustseeni pealt vaadates ei suutnud end vaos hoida ja ise suure tuhinaga lahinguväljale tormas. Athena eriline soosik oli Odysseus, kes ilma tema abita poleks eales saatusliku Trooja hobuse ehitamise idee peale tulnud. Kui Odysseust koduteel Poseidon kimbutama hakkas, päästis Athena ikka oma lemmiku viimsel hetkel surma küüsist. NB! Suurenda pilte! a) Athena ja Herakles. Vanakreeka vaasimaal b) Pallas Athena. Vanakreeka vaasimaali koopia c) Medusa pea Athena aigisel (rinnakilbil). Vanakreeka vaasimaal Ka Heraklesele oli just see jumalanna vägitegude sooritamisel suureks toeks. Ja ega Perseuski poleks Medusal pead otsast raiuda saanud, kui Athena poleks talle soovitanud
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrt...
teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad
kuid argadeks & alatuteks meesteks, kes ei iseloomu pärast maha. Seejärel pakub taha Cidi endi vääriliseks tunnistada. Nad Roland minejaks oma võõrasisa Ganeloni, võtavad vastu suure kaasavara, kuid kes on kindel, et Roland tahab teda surma koduteel häbistavad naisi ning jätavad nad saata ning ta otsustab Rolandile kätte kaitsetut metsa, kust üks Cidi ustav vasall maksta. Ta täidab ausalt oma ülesande, nad päästab. Cid läheb kuninga kohtusse, kuid reedab frankide sõjaplaani ning kus saavutab õiguse. Krahvpojad peavad ahvatleb Marsiliust, kes hiljem sureb
4. Kuidas pääses Kalevite kannupoiss põgenema? 5. Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja? 6. Kes kaotas ära enda sõrmuse? Üheteistkümnes lugu 1. Miks hakkas Kalevipoeg laudu käsitsi üle Peipsi viima? 2. Kes tegi lauatassimise raskemaks? 3. Mis juhtus mõõgaga? 4. Miks jättis Kalevipoeg mõõga jõkke? 5. Millise needuse pani Kalevipoeg mõõgale peale? 6. Kellega kohtus Kalevipoeg koduteel? Kahekümnes lugu 1. Kellele taha Kalevipoeg jätta oma vara? 2. Millised sõdalased tulevad sõjast koju? 3. Kellega hakkas sõda? 4. Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama? 5. Mis saab Kalevipojale saatuslikuks? Vastused Sissejuhatus 1. Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale. 2. Rõõm ja mure on kaksikvennad. 3. Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa
Neli venelast olid perenaise ja kaksikutest tütred kinni sidunud. Tõmmu, Osvald ja Ignas tapsid sõdurid ning matsid nad hiljem metsa. Üheteistkümnes peatükk Taavi püüdlused üle pääseda jäid tulemuseta. Ta asus tööle tselluloosi vabrikus. Uueks nimeks sai ta Karl Heidak. Taavi sai värbamise osas ajapikendust. Tulid jõulud (ilma lumeta). Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Peale kirikuskäiku nägi ta kuidas inimesi musta autosse tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtas ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Ta andis talle oma mantli ja jalanõud ning viis ruttu Selma juurde. Selma hoolitses ta eest hästi ning mees tervenes. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald sai Selmaga hästi läbi ning plaanis naisega kevadel leivad ühte kappi panna. Kaheteistkümnes peatükk Hiie Tõmm suusatas. Tema järel püsis Hilda. Tõmm püüdis teda maha raputada, kuid see ei õnnestunud
Neli venelast olid perenaise ja kaksikutest tütred kinni sidunud. Tõmmu, Osvald ja Ignas tapsid sõdurid ning matsid nad hiljem metsa. Üheteistkümnes peatükk Taavi püüdlused üle pääseda jäid tulemuseta. Ta asus tööle tselluloosi vabrikus. Uueks nimeks sai ta Karl Heidak. Taavi sai värbamise osas ajapikendust. Tulid jõulud (ilma lumeta). Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Peale kirikuskäiku nägi ta kuidas inimesi musta autosse tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtas ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Ta andis talle oma mantli ja jalanõud ning viis ruttu Selma juurde. Selma hoolitses ta eest hästi ning mees tervenes. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald sai Selmaga hästi läbi ning plaanis naisega kevadel leivad ühte kappi panna. Kaheteistkümnes peatükk Hiie Tõmm suusatas. Tema järel püsis Hilda. Tõmm püüdis teda maha raputada, kuid see ei õnnestunud
Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima
Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-
mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema. Ta võidab palki. Ta lepib ära Kastilia kuningaga, kes pakub talle krahvi poegi tema tüdarde kaasadeks. Nad abielluvadki, aga koduteel seovad krahvi pojad Cidi tütred puu külge ja lahkuvad varaga. Cidi vasall pääsatb nad. Cid tahab kättemaksu-krahv peab tasuma vara ja häbi verega.Toimub kahevõitlus.Cidi vasallid tapavad seal krahvi pojad ja Cidi tütred leiavad paremad kaasad. Lõpeb abieluga. 27. Parciwali loo olulised elemendid Eschenbachi raamat u. 1170-1220. Põhiteemaks on Püha Graal. Graal vabastab ja õnnestab inimese. Südame headus on ülim vaimsus. Palju vana kultuuri sisse minevaid
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
kuninga tütar AITRA. Heeros sündis siia ilma nii. Aigeus oli juba keskikka jõudnud, kuid tal polnud ikka veel oma naisega lapsi. Kord võttis ta ette matka Delfisse, et küsida sealselt oraaklilt, miks see nii on. Oraakli vastus oli segane: "Enne kojujõudmist ei tohi sa mingi hinna eest veinilähkrit avada." NB! Suurenda pilti! Canova. Theseus lapiidide pulmas. Kunstiajaloo Muuseumi paraadtrepil, Viin. Koduteel otsustas mees oma hea tuttava Troiseni kuninga Pittheusi poolt läbi astuda, et koos Delfi oraakli mõistatuse üle aru pidada. Kui Pittheus kuulis, mida oraakel sõbrale oli öelnud, avas ta salaja mehe veinilähkri, jootis ta purju ja viis ta ööseks oma tütre Aithra magamistuppa. Mõne päeva möödudes ilmnes, et neiu ootab last. Aigeus rõõmustas sedavõrd, et otsustas lapse ilmaletulekuni Troisenisse jääda. Aga Ateenast tulid halvad teated
Kui homme sõbrad kokku said jagati muljeid, Leemet ei tahtnud öelda tesitele ,et ta ära rääkis. Kõigil olid halvad arvamused väljaarvatud Pärtelil kes läks Leemetiga tülli selle üle kas leib maitseb hästi või mitte. Igatahes Pärtel lahkus pundist kui ülejäänud läksid inimahvide juurde kus laulusid lõkke juures ning aitasid inimahve nende toimetustes. Hiie meeldis väga suurele täile, kes vahepeal oli targaks saanud. Kuid see oli päeva rahu enne tormi, sest koduteel otsis Pärtel valjhäälselt Leemet, et talle teatada, et nende isa on otsustanud külla minna. Sõbrad küll kinnitasid, et ei ole hullu ja nad endiselt saavad aega koos veeta kuid siiski olid mõlemad teadlikud, et olukord on väga ebasoosiv. Järgnevatel nädalatel oli Leemet morn vaadates ka paljusid peale Pärteli pere lahkumas ja küsitledes ka ise oma tulevikku selle taustal.Leemet võrdleb emmigratsiooni sulaga kus jää sulab ning jookseb jõgedena eemale kuskile. Onu
Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas Andrease kodust välja ja ei suhelnud temaga pikka aega. Andreasel ei jäänud muud üle, kui Darja juurde kolida, sest muidu oleks ta tänavale jäänud. Raamat lõpeb Jakobi surmaga vägivaldsel teel. Tema klassikaaslased olid vihased kuna tol päeval oli Jakob koolis mitu viite saanud ning ta klassivennad olid vihased ja soovisid talle seepeale koha kätte näidata pärast tunde koduteel. Mõeldud, tehtud. Nad lasid Jakobil kõndida mõnisada meetrit kodu poole, kui äkki tõkestasid tal tee. Tekkis kähmlus ja Jakob lendas vastu asfalti. Järgnes kole stseen, kus vaest poissi taoti mitmekesi jalgadega. Raamat lõppeb sellega, et Jakob sureb haiglas ajuverejooksu tagajärjel, mille tekitasid viisiku antud jalahoobid, kuna Jakob oli homoseksuaal. 1.1.6.1.Ketlin Priilinn Kerlin Priilinn noor kirjanik ning vabakutseline ajakirjanik
3. TÜLIÕUN (vanakreeka mütoloogia) Rubens. Parise kohtumõistmine. Rahvusgalerii, London Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud.
Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit.
Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et
Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
huvitavam kui oleks liiter viina. Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale palkade maksmist eriti rohkemaks ei jää milles on pettunud näitlejad kes juba homsest palka manuvad. Homme on teatri gruppil kavas Rasputin kohalikele vene töölistele kellele loodetakse ka jooma tulla. #4 Koduteel näeb Ekke olukorda mis taa irnuma paneb. Toomas Üüve kallis Džabo ei taha ennast liikutada sentimeetri võõragi. Toomas kontrollib ta kappju ja muusi kehaosi kuid ei leia vigu ja peksab siis looma ning teeskleb purjus olekut möödujatele, et mitte välja näha nagu teda on tillist tõmmatud. Mustlane Sander Mitrovski sattub ka koos terve naisega rõõmul mööda sõitma, et edukalt sooritada viimane faas pettus skeemis ehk 200 krooniga osta
tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Kuna Gilgames ettepanekust loobub, otsustab jumalanna tema sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab kangelast ning sunnib mõtlema oma elu paratamatule lõpule. Gilgames suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi lootuse elada igavesti. Mesopotaamia teadusel on ühisjooni egiptuse omaga. Siingi ei püüeldud mitte niivõrd maailma teadusliku tõlgendamise poole, kuivõrd koguti praktiliselt tarvilikke teadmisi ja oskusi. Mesopotaamia õpetlased (enamasti pärit preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele. Nii moodustusid ulatuslikud
Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva, siis sada meest seal sada rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva, siis ootad sina vaid ühte meremeest. Ma ei näe, kuidas peatub sinu põsel jaaniöö viimne tõrvatulekeel. Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab ... Ma ei näe sind veel laineladvast üle ega saa sind hellitada veel. Aga kord oled sooldund süles mul sa, sest mu laev on juba koduteel. Refr. Kui sadam ootab ... Käime koos K. Terasmaa Meenub mul, kuidas saime kokku puiesteel, öelda kõike ei julgenud sulle tookord veel, sinu kõrval end tundes ma veendusin taas leida õnne ei või üksinda. Käime koos, on ju nii, et meid lahku teed ei vii. Käime koos ja me teel aegu kauneid ootab ees. Kuigi raskusi teel, kerge võita on neid, sest meil soov alati käia koos. Soovid täitusid pea, seisime taas kõrvuti, Hoides sõrmuseid käes, tõotasime jääda nii,
- Leemet samastas Johannest ja Ülgast, kes oma rumalust haldjdate või jumala kaela ajasid - Magdaleena oli koduvärval ja jälgis mööda ratsutavat raudrüütlilt, kellelt silmi ei saanud, Leemetile ei meeldinud, et tüdruku huvi rüütlile koondus ja kui rüütel oli silmist kadunud ja Magdaleena taas Leemetile tähelepanu pööras, teatas poiss et läheb nüüd koju, Magdaleena mõistis teda ja ootas teda teinekordki külla 20. - koduteel oli pime, Leemet astus kogemata Meemele peale, mees oli kuri selle peale ja ütles, et Leemet oleks võinudki linna jääda, rääkis, et ta kõduneb ja sama toimub ka Leemetiga - Leemet tundis, et armastab metsa ja sealset elu, kuid et seal polnud enam midagi teha, päev külas oli olnud tema jaoks huvitav, olukord oli poisile väljapääsmatu, ta armastas ussisõnu ja metsaelu aga samas külatüdrukut Magdaleenat
loomulik. Ma olin koos oma vanematega ja tundsin end järelikult kõikjal kodus," on Lennart Meri meenutanud. Lennart Meri sõnul oli teine, lühike Pariisi-periood perekonna õnnelikem aeg. Paraku jäi õnneaeg lühikeseks, sest samal aastal kutsuti Georg Meri tagasi Eestisse. Hilissügisel 1938 nimetati Georg Meri Eesti Välisministeeriumi välismajanduse osakonna juhatajaks ja Merid naasid kodumaale. Läbi Euroopa reisides saadi mitmesuguseid kogemusi, millest mõni äratas hirmugi. Koduteel ööbis perekond Saksamaal Torgaus. Öösel oli nende prantsuse numbrimärgiga ja paksu tolmukihi all olnud autole kirjutatud tekst -Deutschland erwache !'Hiljem peatusid Merid ühes tanklas, et kütusepaaki täita. Pere rahuliku kohvipausi katkestas tanklaomanik, kes tuli teatama, et keegi oli nende autos traadid süüteküünaldest otse bensiinipaaki vedanud. Tankla-juhtum on püsinud Meril meeles tänase päevani. Lk 3
Helena mehele tagasi. Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla. 19.pilet ODYSSEUSE SEIKLUSED Kuna Athena ja Poseidon said kr peale Trooja hävitamise ööl vihaseks, sest kr unustasid oma kohustused jumalate ees, said kr koduteel rängalt karistada. Kassandra, kellele oli Apollon andnud võime tulevikku ette näha, kuid nii, et keegi teda ei uskunud, võeti väevõimuga Trooja Athena templist kaasa, mille peale Athena sai pahaseks. Ta palus Poseidonil aidata kreeklaste elu kibedaks teha. Pärast teele asumist Toojast tabas kreeklasi metsik torm, kus Agamemnon kaotas peaaegu kõik oma laevad, Menelaos aeti Egiptusesse, Aias (samanimeline väiksem ülik) uppus merre,
Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla. 19.pilet ODYSSEUSE SEIKLUSED Kuna Athena ja Poseidon said kr peale Trooja hävitamise ööl vihaseks, sest kr unustasid oma kohustused jumalate ees, said kr koduteel rängalt karistada. Kassandra, kellele oli Apollon andnud võime tulevikku ette näha, kuid nii, et keegi teda ei uskunud, võeti väevõimuga Trooja Athena templist kaasa, mille peale Athena sai pahaseks. Ta palus Poseidonil aidata kreeklaste elu kibedaks teha. Pärast teele asumist Toojast tabas kreeklasi metsik torm, kus Agamemnon kaotas peaaegu kõik oma laevad, Menelaos aeti Egiptusesse, Aias (samanimeline väiksem ülik) uppus merre, Odysseus aga
istutatud ojakaldale. Inimene, kes aukartusel elu ees põhineva eetika omaks võtab, saab nõudmiste kaudu, mida too eetika talle esitab, peagi tunda nende elutute sõnade taga hõõguvat tuld. Oma raamatus" Aukartu elu ees" on Albert Schweitzer kirjutanud -Mingit elu kahjustades pean ma enne selgusele jõudma, kas see on tõesti hädavajalik.Vältimatuse piiri ei tohi ma ületada, ka mitte asjus , mis näivad tühised. Maamees, kes on heinamaal tuhat lille lehmadele toiduks maha niitnud, peab koduteel hoiduma maantee ääres kasvaval lillel mõtetuks ajaviiteks õit otsast löömast, sest muidu teeks ta kuriteo elu vastu ilma paratamatuse sunnita Metsaökoloogia raskuspunktid bioloogi ja metsamajandaja pilgu läbi. Nägemus konfliktidest ja kompromissidest. Anneli Palo EPMÜ KKI Mis on metsaökoloogia? (Masing,1992): metsaökoloogia=metsabioloogia Metsabioloogia tegeleb: Organismide ja puude koosmõju uurimime Abiootilise keskkonna ja puude suhete uurimine Puistute klassifikatsioon
Et seda teha, maadles ta Surmaga. Kui Herakles orjapõlvest Ompha juures pääses, asus ta kohe kuningas Eurystost karistama. Ta kogus väe, surmas kuninga ja vallutas linna. Ta saatis enne koju jõudmist koju vangivõetud neiusid, kelle seas oli kuningatütar Iole, kellesse neidusid toonud mees väitis Heraklese armunud olevat. Kuid Deianeira võttis seda rahulikult, sest tal oli abinõu olemas. Kohe pärast abiellumist jõudsid nad koduteel jõeni, kus üks kentaur rändajaid üle jõe viis ning keset jõge jõudnud, solvas kentaur naist ja Herakles tappis kentauri. Enne hingeheitmist ütles kentaur Deianeirale, et too võtaks mõne tilga tema verd ja kasutaks seda Heraklese võlumiseks, kui too peaks armastamast mõnda teist naist rohke kui teda. Ta võttiski kentauri verd ja võidis uhket rüüd verega ja saatis selle käskjalaga Heraklesele. Kui kangelane selle rüü selga tõmbas, oli mõju samasugune kui Medeia vaenlasele
Temalt ei küsitud oma arvamust. Ta nägi tookord selliseid asju, mida ei suutnud elupäevad unustada. Seepärast hakkaski ta jooma. Nelikümmend aastat hiljem sai pojapoeg teada, et vanaisa oli aktiivselt oma rahva hävitamisest osa võtnud ja pööras temast ära. Selle peale poos ta end üles. Perekond: pojapoeg Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.121. Taivo Vahtrik Sünnikoht: Harala Lugu: Taivo tegi füüsika suvetöö ära, see polnudki nii raske. Koduteel sai ta kokku pinginaabriga. Nad läksid läbi viljakuivatist. Koos ronisid nad kõrgele platvormile. Taivo huilgas rõõmust ja hüüdis: "Ükskord me võidame niikuinii!" Mürades lükkas sõber ta vilja sisse. Teralaviin jooksis talle peale. Taivo lämbus. Isa oli lubanud õhtupoolikul ta kombainile, lasta tal odralõikusel kätt proovida, kui ta suvetööga hakkama saab. Perekond: isa Surmapõhjus: Lämbus vilja all. 43 4.122
troojalastele jääks mulje, nagu sõda oleks lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur hobene, kuhu pugesid osad sõdurid. Kreeklased teesklesid oma lahkumist, jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et hobune toob ainult halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Hobune veeretati linna. Öösse tulid mehed välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Koduteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki. "Odüsseia" /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui "Ilias". Räägib, kuda Odysseus koju seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule.
jumalikku valgust. Koju naasnud isa sattus raevu. Barbara põgenes ja peitis end kaljulõhesse, mis imekombel tema ees avanes. Üks karjus aga reetis tüdruku asukoha ja lõpuks lasi Dioscorus oma tütre kohtunike ette viia. Manitsemine, peksmine, tõrvikutega põletamine miski ei suutnud sundida tütarlast kristlusest loobuma. Ta oli piinamistest hoolimata veel nii kaunis, et timukad ei nõustunud Barbarat tapma. Isa otsustas ise oma tütre surmaotsuse täide viia ja lõi neiul pea maha. Koduteel tabas Dioscorust välgulöök: mees langes surnuna maha. Püha Barbara on surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks embleemiks on torn, suurtükk, piksenool, kirves või mõõk; raamat (viitab huvile kristliku kirjanduse vastu), karikas ja vesi (sakramendi jaoks), paabulinnusulg (surematuse sümbol). Paabulinnusulg on Barbara sünnilinna embleem usuti, et linn asub
tema jaoks oluline töö ära teha. a. "Oled Sa kindel, et seda ei või homme hommikul teha?" b. Teete selle töö ära, kuigi tunnete ennast halvasti selle pärast, et näidend jääb vaatamata. c. "Anna andeks, ma ei saa seda hetkel teha, sest lähen just praegu näidendit vaatama." d. "Miks sa mulle varem ei öelnud?" e. "Miks mina peaksin seda tegema? Miks Sa seda ise ei tee?" 8. Tuttavad peatavad Teid koduteel ja üks neist pakub sigarette. Teie ei suitseta. a. Võtate suitsu ja viskate selle minema. b. "Tänan pakkumast, aga ma ei suitseta." c. Panete suitsu põlema ja pahvite seda, sest ei taha teistest kehvem välja paista. d. "Ma praegu ei taha. Just tegin ühe suitsu." e. "Tahate ennast ära tappa? Jätke suitsetamine kohe maha." Merlecons ja Ko OÜ 19
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
