50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellonpoolyks
Õppematerjali autor
,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg küsib, kas ta Leena kätt võib paluda. Tekib suur tüli ja Leenat ei taheta enam majja
Isade kinnisideed viivad kurbade tagajärgedeni August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi.
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas nad elama hakkavad n
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuule
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja se
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid