Vastus leiad õppematerjalist: "Kauka jumal" August Kitzberg

"Kauka jumal" August Kitzberg (0)

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kui ta lausub Sureb?

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS

TEOSE AUTOR: August Kitzberg
TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal
TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa
ILMUMISAASTA:1912
1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus , ametid, eraelu, tervislik seisund jt.
võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid)
August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood on aegumatud , realistlikud ja humoorikad mis ta leidis vajalikuna ühiskonnale süngel ajal.
2.Teoses toimunud sündmustiku aeg
21. Sajandi esimene veerand.
3.Koht
Räätsa talu, Mogri talu, Petrograad, Ärma talu, kohalik surnuaed.
4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid
Sotsialismi kiire areng uue sajandi algul on jätnud oma märgi teose peale läbi selle sõnumi. Samuti on võetud jumala nime suhu rohkelt mis siis on vastand teisele viisile kuidas saada võimsaks, läbi raha.
5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Mogri- Märt on teose peategelane, ta areneb teosevältel kurjast inimesest veidike leebemaks nähes kuidas ta hoolib väiksest lapsest ja vihmaussist viimases vaatuses . Iseloomult jääb ta ikkagi sitkeks ja ignorantseks.
6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Mogri Märt- Juudi pärane, kõva, kangekaelna isekas
Mari- Mogri Märdi pruut , armastav, depressivne.
Märt- Sama sitke kui ta isagi, hooliv ja mõistev inimene kes teeb ükskõik mis võttab, et oleks ta ühiskonnas rahulolu.
Miili- siiras heatahtlik ja kahtlemata kaunis Mogri märdi
Mäidu- Kartlik, pelgav Miili ja Pärnu lapseke.
Masa Ants- Vaene kuid õiglaslik
Leena Lond- Emotsionaalne, inimlik, sõbralik kuid ka argpükslik Masa Antsu tütar
Peeter Pärn- Ehk Kaupmees Pärn, Leena peika, kaval ja rahulik, sisemiselt ahne inimene mulle näib.
Anu- Vana inimene, Leena sõber ja Räätsa talu teenijanna
Marjapuu -Habemeke ja töömees
Urjandik -Mõistlik ja sümpaatne linna kodanik
7. Põhisündmused, süzee
Esimene vaatus
Lugu algab Räätsa talus mis kuulub Mogri Märdile kuid kus tegutseb Noor-Märt ja talle Mogri Märdi poolt Masa antsu võla tasumiseks perenaiseks pandud Leena. Noor-Märt on armunud Leenase arvates, et tema tast peoloomast normaalse inimese on teinud, kuid Leena eirab seda ja ei taha abielluda Noore-Märdgia kuna on ta kinni oma rollist siin elus olla ustav teenija . Neile tulevad külla Miili ja Vana-Märt nagu Leena hommikul vaimusilmas ettenägi, Leena sooja vastuvõttusse suhtub Vana-Märt mornilt ja põlgavalt ja too hakkab Viina juues Noore-Märdiga raha asju rääkima. Vana-Märt ei tunnista heaks Räätsa talus rohkeid linasi mis ta arvis olevat ostetud kuid mis tegelt Leena kudutud ja samuti on ta imestunud,et talus süüakse korpe mis Leena pakkub meestele Viina joomise ajal ( Noor-Märt keeldus joomast). Leena pärib Vana-Märdi tusase tuju kohta ja Miili isa hoiatusi eirates räägib kuidas Luhtane Jaak ja Jaasi Jaan on laenanud üksteise vahel rahasi, mitte Mogri-Märdi kaudu nagu tavaliselt (Vana-Märdi intress on 50%). Vahepeal kui isa ja poeg valdusi on üle vaatamas pajatab Miila Leenale, et ehki Vana-Märt on kõik peigmehed ära ajanud, leides kõigis mingit puudujääki on ta saanud uue armukese kaupniku Pärdi kellega ta vaid Pühapäeval peale kirkiut kohtab. Leena hoiatab , et Pärt olevat seelikukütt kuid Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt talu enda nimele soovivat kirjutada julguseks ja kinduseks ning Leena naiseks võtta. Vana-Märt ei nõustu millekagi ja karjub Miilit kohale, et koju minna.
Teine vaatus
Sattume Morgi tallu kus käib tööpäev. Vana-Mart käsutab Marjapuud tööle soose samblaid tooma, kuid Marjappu vastab et ega ta kiiremini ei saa kui hobune. Siis jooksevad lasped tuppa veesõda mängides , see vihastab Märti kes neil jalamaid tööle tagasi käsib minna. Üks poistest hakkab targutama kuid on sunnitud vakka kui Märt toob palgapäeva teema ülesse. Jõuab külla Noor-Märt kes pakkub abi tööl kuid isa keeldub öeldes talle vaadaku kuidas ise hakkama saab. Teema jätkub Räätsa talus toimunud tüli teemal jaa Noor-Märt on saanud pereliikmete poolehoiju. Jätkuvas vaidluses lausub Vana-Märt et raha teeb inimesest jumala ja et kes iganes Noort-Märt pruudiks võttab olgu 5000rubla kingituseks. Noor-Märt rehkendab ja vaidleb vastu, et kui ta isa arvab et ta midai väärt ei ole, siis ei oleks kauba eest sobilik küsida nii palju raha, samuti on ta välja arvutanud, et Leeni kaasvara on väärt kümnetuhandelise kapitali protsenti. Vaidlus süveneb vihasemaks ja Noor-Märt propageerib veel kui hea kõik tänu Leenale on ja külm ta isa süda on. Morgi-Märt lausub, et kergem on olla team ilma pojata kui Noor-Märt ilma isata.Vahepeal on hakknud nutma naissugu majas . Jätkub süžee niimodi , et sisse astub Masa Ants ise, kes tuli rääkima abielust . Ta kajastab enda mõtteid minevikust olles arvanud, et joodikust Noor-Märt ohtlik on ta tütrele. Mogri-Märt on üllatunud ja Ants kinnitab, et isegi kehvades ajades inimesed nagu tema valivad. Vaidluse arenemine ei lõppe ja suurendades nuttu naisso hulgas ja imestust meessoos tuleb päevavalgele fakt Mogri Märdi suust et Leena on rase . Kui kõik on toibunud palub Noor-Märt Antsult kätt ja Vana-Märt propageerib tal võlg ära maksta ja ta tütar ära koristada ning annab valiku oma pojalekas Leena või tema. Ants käsib tal lapsed rahule jätta ja Noor-Märt valib Leena isegi kui peab nüüd mõisa orjama minema. Mogri-Märt saadab kõik p**se ja vannub et kas tema sõna midagi ei maksa.
Kolmas vaatus
Anu tuleb Mogri tallu, et teatada enda lahkumisest Räätsa talu teenistusest. Küsib Mogri-Märdilt, et kui too ei taha talle talu laenata siis andku ta raha tagasi mis ta hoiule oli toonud . Mogri Märt annab talle vaid väärtpaberit kuid Anu ei soovi seda. Märt saab vihaseks ja viskab vägivaltselt Anu välja, Anu vannub kohtusse minna. Järgmisena sekkub Marjapuu kes nõuab uue taluhoone ehitajate raha 50 rubla neile ja 10 endale. Siseneb kaupmees Pärn ja surub Marjapuu kätt ning teretab Vana-Märti sugulasena kes eirab öeldes, et kõik võõrad kes lävetlt üleastuvad on sugulased tal. Pärt märkab, et Vana-Märdil raha lugemine ees ja läheb ajab juttu perenaisega kuni olukord klaaritud on. Märt käsib Miili väljatulla, et kirjutada uuest raha ülekandest, siis teretab ta džentelmeni moodi Miilit Vana-Märt ärritub ja tahab teada miks Pärt tegelt siin on. Pärt tahab laenaat raha 8% sügiseni kuid lugu areneb selleni , et tegelt on siin ta Miilit endale küttimas ja koos temaga ka päranduse raha. Asi kisub äärmiselt kriitiliskes ja Vana-Märt haarab püssi kuid mõtte siberist kukutab ta püssi. Pärn jätkab kauplemist ja irvitamist, Märt ei usu oma silmi kuuldes ähvardusi ta kuraatorisse panna ja saadab Pärni minema kutsutes teda Saatana sigitiseks kuid Pärn on teda mentaalselt üle trumband ja lahkub andes Märtile paar mõtlemis päeva ja musutades Miilie hüvasti . Lugu jätkub linnas, tõenäoliselt Tallinnas kust urjandik ja Vana-Märt on just tulnud kõrtsist ja Märt nüüd Pärdi ja Miili kodumaja ees laamendab, visates ust kiviga ja karjudes samas ka uhkustades, et ta kõik selle võib kinni maksta. Urjandik käsib tal vait olla ja ennast talitseda. Vahepeal tulevad kõrtsimees ja rahvas välja, et jälgida toimuvat. Urjandik käsib neil Vana-Märti kinni hoida. Siis räägib Urjandik Pärniga kus selgub neile Miili lugu. Vana-Märt vaheta rabeledes on kõnetatud Pärni poolt, et uuesti proovida tüli lõppetada rääkides talle kuidas enam midagi muuta ei saa ja varsti on kõik paperid kehtestatud, kutsutakse kõik ümbruskonna rahvast kohe tähistama, sest perel toitu jätkub. Miili proovib ka kuid mõlemad lootusetult. Märt hakkab pakkuma hiiglaslike summasid, et Miilu Pärniga ei abielluks kuid nüüd on liiga hilja .Urjandik laseb perel minna ja Vana-Märt karjub Miilit libuks ja suudab ennast niipalju lahti saada, et virutab kõrtsimehel vastu vahtimist, sellejärel läheb kõrtsi rahvas temaga kaklema. Miili karjub urjandiku appi, et need ta isa peksmise lõppetaksid. Urjandik ähvardab võtta mõõga kui rahvas kohemaid ei kao.
Vaatus neli
Aasta hiljem oleme jälle Mogri talus kus töömehed on just uue maja valmistanud ja töömehed ning meister Marjapuu hakkavad piiridust mekkima mis nooremad töömehed täitsa vunti keerab. Lugu jätkub õhtul kui perenaine räägib Vana-Märdiga, et Miili ja Pärt on talle kirja saatnud Petrogradist ja nad on hädas Pärt oli suuri rahasid kaotanud mingis kohtu protsessis ja siis vabrikusse tööle läind kuid tehas pandi kinni ja Miilu ise peseb riided, samuti on nad lapse saand keda Vana-Märt peab värdjaks kuid perenaine laulataud perekonna normaalseks lapseks. Vana-Märt ütleb et kui ilma perekonnata üksi tagasi tuleb siis saab jälle koju. Samuti tunnistab ta ,et raha on ülemjõud talle. Siis atsuvad sisse Leena ja Noor-Märt kes väidavad kõuevarjule tulnud koduteel Ärma tallu mis Anu rahaga renditud kuid tegelt on tulnud Noor-Märt ära leppima ja õnnistust saama enne paarirahvaks hõigatamist. Muidugi on Vana-Märt vastu ja ei taha 3 lapsega leske enda poja naiseks, pakub Noorele-Märdile mõisa, tõlda kui too vaid jalaga annaks niiöelda kerjustele. Kuid käbi ei kukku tammest kaugele ja Noor-Märt on sama priske ja ei anna alla. Pakub isale rahuliku lahkuminekut. See ei nõustu, Poeg usub , et küll kunagi ikka tema naine ta isale kord armsaks saab. Järgneb äärmiselt dramaatiline tseen, tuleb üle läve Miili oma lapsega , ta on väga haige hakkab surema , Vana-Märt on ikka hoolimatu ja tema käitumine on juba naeruväärne kui ta lausub „ Sureb ? Ei sure ! Või on minu maja laataret, siia surema tulla. Leena lubab Miili lapse endale võtta, Noor-Märt surub surnu silmad kinni, perenaine nuttab surnud keha süles. Siis lööb majasse pikselöök sisse. Maja süttib põlema Marjapuu ja töömehed jooksevad appi Noor-Märt isa tahtel üritab minna raha ja paberied päästma mis on jäänud lahtises sahtlis laua peal kuid tuppa minnes plahvatab piiritusepudel mis ta elu lõpetab. Kui kogu Vana-Märdi raha on ära põlenud tuleb talle Marjapuu imestuseks jälle jumala nimi suhu , ta läheb hulluks ja ähvardab kõigile ratsapiitsaga anda.
Viies vaatus
Oleme surnuaias 5 aastat hiljem kus Vana-Märt kellel mõistus sõitnud on üritab vihmaussi mulla poole juhatada, mööda kõnnib Marjapuu kes arvab, et vana on siin oma surnuid lapsi vaatamas, Vana-Märt ei usu, et tal siin lapsed on. Mööda kõnnivad vanad naised kellest üks hakkab rääkima kuidas Vana-Märt nüüd enda leiba mekkib, sest oli ta teda kord tuule ja taeva alla ajandu, samal ajal viib Vana-Märt ussi kraavi ja kõnetab jumalat, et ega tema enam ussile liiga ei sa teha. Nüüd kõnnivad mööda Leena nuttes ja laps käekõrval. Vana-Märt pärib kas vesi tuli tuppa, Leena vastab, et ei vesi on silmas jutt jätkub niimodi ja ta avaldab soovi minna mulda, kuid Märt on arusaamal, et jutt käib vihmaussist kelle ta just päästis kuid tegelikult kõneleb Leena Märdist. Lõppuks on Märt segaduses Marjapuu ja Leena on mõlemad väitnud , et Noor-Märt on hauas surnuaia poole näidates kuid vaadates väikest last arvab ta, et poisike on ta poeg Märt. Vana-Märt pärib kus ema on laspelt kes vastab siin kuid Märt näitab surnuaia poole ja ütles ema oli ka vaa selle vihase jumalaga ja sai ta siis mattetud mulla sisse ning lisab, tuba tuli vett täis. Leena tuletab meelde, et ikka tuld oli täis . Jaanist on saanud tema hooldaja , Leena küsib kas tal on kõik korras, tubakas piibus, söök taldrikul. Ehki kõik on tiptop otsustab Leena anda Vana-Märdile 1 rubla mille üle vanakesel hea meel on öeldes Leenale kui saladuse see, et tal nüüd on kaks rubla ning ta peab kokkuhoidma, et mõisa osta. Siis tahab Märt huvist järelevaadata kas Noor-Märt on tõesti surnuaias ning ta lahkub keeldudes Leena nõusolekust kaasa tulla. Nüüd on kord Leena käes kedagi kohata, ja selleks kellegiks on Pärn kes on tullnud suurest linnast, et oma naise haual palvetada ja oma kadunud last otsida. Juttu väitel selgub kahe tegelase suhtelisus ja see, et laps kes Leenal on kuulub talle. Kuid kumbki ei taha Last teisele anda olles ju tema mõlemale tegelasele viimase viie aasta motivatsioon elus püsimiseks ja töötamiseks. Laps pelgab võõrast ja hoiab Leena ligi. Siis liitub diskusiooniga Märt kes väidab Leenale, et Märt ei ole seal, seal olevat vaid künkad ja ristid. Leena tutvustab Pärni Märdile ja selgitab miks too siin on. Märt ärritub mäletades mis juhtus tema tütrega, kuidas Pärn ei suutnud teda isegi toita ja arvates, et too nüüd ka tema poega tahab. Ta väidab, et selle mehe eesmärk on ta sugu hävitada. Pärn saab aru, et tema süü ta hinge peal on ta enda peale koormanud ja lapsele on tal õigus vaid tänu kahele tühjale sõnale kirikuraamatus. Kuid siiski ta palub tänulikult Leenalt õigust külas käia kui külm hakkab või lausa ise uuesti Kaukale kolida . Kellad löövad, lugu lõppeb ning laps Pärnil süles võttab ka Leenalt käest kinni ning nad embavad.
9. Autori keel ja lauseehitus
Tüüpiline proosa vorm.
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud
Kirjeldatud on enamasti uute tseenide atmosfääri ja sisustust ning tegelaste tundeid.
11. Dialoog , monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana)
Kõrvalvaataja vormis.
12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule
teosele )
Teoses on (ja ma olen kuulnud , et teised õpilased nõustuvad) raske leida sümboleid siiski ma arvan, et olen suutnud mõned kummalise välja pigistada.
Esimene sümbol on alkohol . Teose esimese vaatuses pakub Mogri-Märt pojale viina kes ei võtta, hiljem neljandas vaatuses sureb ta piirituse pudeli plahavatuse tagajärjena. Seega viin ja tugevamad vedelikud on antitoodi sümboliteks. Kuna Mogri-Märt ise võttis siis tema on kaitsust surma eest. Vanal ajal oli tavaline, et viina kasutati oma ravivõimete pärast.
Teine sümbol olgu lk(430)lk (437) lk(443) siin kohal on mööbliese laud mis sümboliseerib tähtsust ja kindlaid uskumusi, seda seosust mingi esemesega, kui mingi asi on laua lähedal siis sellest saab midagi tähtsat. Linad mis on esimeses vaatuses laua peal Ärma talus näevad Mogri-Märdile kallid, kuna naad on laua peal siis seda nad vägagi on ja tähistavad ka Leena kindlat uskumust, et ta on eelkõige teenija. Neljandas vaatuses väidab Noor-Märt ennast olevat „ Vaid kui iseseisev inimene, kellel jalad oma laua all.“ Kuna ta mainib, et ta jalad on laula all siis seega on tal stabiilne finantslik olukord kindlad eesmärgid olemas. Lõpuks jõuame lauaga põlevasse hoonese mis on samuti neljandas vaatuses. Siin on raha ununenud laua peale, kuna ta on laua peal siis on see automaatselt tähtis ning raha seos teeb meile kindlaks ka selle, et need kaks toovad kindlust Vanale-Märdile. Kui tules hävineb laud, hävineb ka Mogri-Märdi mentaalne kindelolek.
13. Autori sõnum
Kuna autor August Kitzberg on liberaal ja tegeleb rahandusega siis on mõistetav, et ta saab aru rahavõimust ning on kogenud selle kõledat mõjuvõimu päriselus, seega on see teos tehtud, et hoiatada inimesi mitte sellesse raha hüpnotiseerivasse lõksu uppuda ja püsida südamlik raskel ajal.
14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi
meelde, tundus uudne vms.
Hea lugemine oli küll kuid mitte päris pageturner ei olnud. Mulle on meeltmööda rohkem komöödilised külaproosad. See lugu aga oli veidike sünge ja jube kuid ma mõistan miks see teos on kohustuslik kirjandus kuna tema sõnum on midagi võimsat ja aegumatult tähtsat.
15. Lisa teosest lõik/ lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või
mida pead oluliseks.
“Sureb? Ei sure! Või on minu maja laatsaret, siia surema tulla!” lk(441) Selles lauses on juba naeruväärne Mogri-Märdi ahnus , ma ausalt naersin kui lugesin seda lõiku.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellonpoolyks Õppematerjali autor

Kauka jumal August Kitzbergi poolt vaatluste toiminigute kokkuvõte . grammatika vigu on veidike, ärge pahandage, süžee saate kätte nii et jah.

Kauka jumal August Kitzberg

Sarnased õppematerjalid

docx

Kauka jumal

,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg küsib, kas ta Leena kätt võib paluda. Tekib suur tüli ja Leenat ei taheta enam majja

Kirjandus

doc

August Kitzbergi essee ,,Libahunt,, ja ,,Kauka jumal,,

Isade kinnisideed viivad kurbade tagajärgedeni August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi.

Kirjandus

doc

"Raha inimene ja inimsuhted"

,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas nad elama hakkavad n

Kirjandus

doc

Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater)

(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts

Kirjandus

odm

Raha, inimene ja inimsuhted "Kauka Jumalas" .

Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla

Kirjandus

doc

"Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - kokkuvõte

Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuule

Kirjandus

docx

L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola

L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja se

Kirjandus

doc

Raha ja inimesed kirjanduses

Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik

Kirjandus

Rohkem sarnaseid