Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teeninduskorraldus läbiaegade (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui küsiti On need viinamarjad ka magusad?
7
Teeninduskorralud
MAINORI KÕRGKOOL
Ärijuhtimise õppesuund
Panganduse eriala
Tiina Juurmann
TEENINDUSKORRALDUS
Referaat
Rakvere 2009
SISUKORD
1. KOKKUVÕTE 2
2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS 3
3. VALIKUVABADUS 5
4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED 6
  • KOKKUVÕTE


    Filosoofilise mõttekultuuri võib jagada kaheks: üheltpoolt valikuvabadust toetav , teiselt poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia.
    Imelik on aga see, et nii teenindaja kui ka omanik ei teadvusta tänasepäevani seda, et nende heaolu sõltub ainult läbimüügist mitte enam planeerimisest, normist ega ka millegist muust.
    Samuti peab töötaja aru saama, et töötasu pole primaarne, vaid primaarne on tööpanuse sisuline külg, mida tööandja peab oskama väärtustada.
    Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi liikuda valikuvabadusliku filosoofiaga , tuleb kõige pealt õpetada inimesi austama iseennast , sest selle kaudu õpitakse austama ka teisi. Samuti tuleks õpetada firmade omanikke ning direktoreid ja muid ühiskonnale olulisi inimesi, sellest et jaotuslik maailmavaade on mõttetu ning mittevajalik. Tuleb saavutada olukord, kus inimesed peavad prmaarseks valikuvabaduslikku maailmavaadet sõltumata eluvaldkonnast.
    Samuti on suureks probleemiks see, et kui rakendatakse ühiskonnas valikuvabaduslikku mõttelaadi, siis inimesed pole sellega harjunud ning võtavad seda kui agressiivset käitumist. Kuid samas peab tõdema, et süsteem vormib ning paneb harjuma inimesed olmeasolevaga. Mis tähendab seda, et teeninduses tuleb kasutada valikuvabaduslikku maailmavaadet , sest alles see läbi inimesed saavad aru, et nendele on see mugavad ning tänu sellele oskavad ja tahavad nõuda ettevõtetelt head teenindust. Inimesed muutuvad teadlikumaks.



  • JAOTUSLIK MÕTTEVIIS


    Teeninduse ajalugu ulatub päris ammusesse aega. Teenindus sai alguse juba kiviajal ning on siiamaani väga tähtis. Kuigi vanal-ajal ei peetud seda väga oluliseks.
    Keskajani domineeris jaotuslik mõtteviis, mis tugines massi juhtimisel. Jaotuslik mõtteviis ei käi mööda rahvaid vaid mööda inimesi ja neid ühendavaid grupeeringuid. Jaotusliku mõteviisi iseloomulikumaks tunnuseks on see, et teenindajad ei näe vaeva kauba/teenuse pakkumisega. Selline ühiskond oli Nõukogude ajal, mil teenindajad ei pakkunud ise kaupa, vaid inimene tuli nende juurde, kuna kaubad olid tollal nii defitsiitsed. Ei pandud rõhku heale kvaliteedile ehk siis isiksustele, võeti kogu ühiskonda kui masse . Ei nähtud inimeste vajadusi, kuna vajaduste tekkimise korral tulid inimesed ise teenindajate juurde.
    Nõukogude aegsele teenindusele oli omane kannatus, mis on jaotusliku mõtteviisi moodi. Nimelt olid tavapärased pikad järjekorrad ning teenindajate aeglane ning keerukas teenindusprotss. Samuti oli üks peamisi tunnuseid planeerimine ning arvati et see tagab võrdsed võimalused kõigile.
    Eetiline väärtusperspektiiv oli/on üks enam tehtavaid vigu. Nimelt selle alusel pannakse rõhku inimese seisusele, rassile ning rahakusele. Teenindati neid rohkem ning paremini, kes omasid raha või postisiooni. Teised polnud olulised. Sest arvati, et rahakad on nende sissetuleku allikaks. Samuti pidi ostja müüjalt kaupa nõudma, sest puudus igasugune vajadus talle midagi pakkuda.
    Teeninduses oli näha ka seda, et teenindaja tuli kliendi juurde alles siis, kui too temalt midagi nõudis. Teenindajad, kellel midagi teha polnud, istusid lettide taga ning rääkisid juttu, selle asemel, et kliendile oma abi pakkuda. Peamiseks küsimuseks ostu sooritamisel oli: „Kas see on kõik?“. Sellest võib järelda, et teenindaja tahtis kiiresti sinust lahti saada. Ning antud olukorras nii nagu ka jaotusliku mõtteviisile omane on inimene süsteemi jaoks.
    Samuti on jaotusliku mõtteviisi aluseks see, et alati otsitakse uusi kliente, kuid peab aru saama, et uus klient pole nii tähtis kui on olemasolevate ehk püsiklientide hoidmine. Mis on aga raskem tegevus ning nõuab rohkem ressursse.
    Omane on ka nähtamatud karistused, mis tähendab seda, et kliendile ei tehta kauba/teenuse pakkumis mugavamaks vaid just raskemaks ning eneselegi mõtlematult hakatakse neid nö karistama. Näiteks kui tahad panga arvet avada, siis mõned pangad nõuavad selle eest tasu, kuigi on klient neile oluline ning pangaarve avamine neile kasulik.
    Samuti on omane mitteholistlik maailmavaade. Mis tähendab seda, et on raske mõista tervikprintsiipi. Tihti on nii, et firmadevahelist koostööd ei peeta kliendi heaolu nimel vajalikuks.
    Samuti üheks suureks probleemiks oli usaldamatus ning sellest tulenevalt ka vastutuse võtmise kartus .Usaldus on juhuslik. Teeninduses väljendus see tihti sellisena, et vastati klienti küsimusele ebamääraselt. Näiteks kui küsiti: „On need viinamarjad ka magusad?“ . Oli teenindaja vastus alati kas: „Ei tea.“ või midagi muud.
    Võõrandumine on samuti üks suuremaid probleeme, selle kohaselt ei vaevuta kliendi probleemidega tegelema. Nimelt arvati et klient on indiviid ehk objekt, kellel puudub arvamus, ning valikute sooritamis õigus.
    Omane on bipolaarne mõttelaad, mis tähendab seda, et kui nõukogude ajal kasutati ühte müügikorradlust siis tänapäevalt on seda võimatu millegagi asendada . Ning harjumus midagi mitte muuta.
    Enamikel juhtudel lähtutakse tagajärgedest, ei osata näha põhjuseid. Samuti alahinnnatakse inimesi kui isiksusi
  • VALIKUVABADUS


    Olemas teeninduslik hoiak, mis koosneb valikuvabaduslikust maailmavaatest ning kehtestavast käitumisest. Samuti eeldab valikuvabadus kliendi tundmist ning arusaamist , et klient ei tule niisama, vaid mingi idee või sooviga.
    Samuti valikuvabaduse üheks eelduseks on see, et klienti kuulatakse aktiivselt , see tähendab seda, et kuulatakse selleks et mõista mitte selleks et vastata.
    Selleks et jõuda teeninduseni on vaja ületada jaotusliku maailmavaated. Omane on ka holistlik maailmavaade ning isiksusekeskne ideoloogia.
    Valikuvabaduse mõttelaadi tunnusteks on :
    • Uuritakse põhjuseid, selle järgi ka lahendatakse probleem
    • Olemas usaldus, ehk siis usaldus delegeerida ülesandeid alluvatele
    • Vastutatakse oma tegude eest
    • Defitsiitse kauba puhul, pakutakse seda kliendile nagu igat teist kaupa, polda oma monopoolsusel kindel
    • Võrdne kohtlemine
    • Kehtestav käitumine, mis tähendab seda, et inimene väljendab oma ideid ja seisab oma õiguste eest ning teeb seda viisil, mis aitab teistel teha seda sama. Sellega rahuldatataks ema vajadused ning säilitatakse lugupidamine, seejuures teise inimese vajadusi ja enese lugupidamise võimalust kahjustamata.
    • Võrdsus, see tähendab seda, et teenindaja kui ka klient on võrdsed.
    • Kõrge signifikatsiooni aste, mis tähendab seda, et kõnelejal on alati eesmärk ning mõte ehk teksti sisukus.

  • HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED


    See algab mõlemapoolse arusaadava kommunikatsiooniga, mis tugineb isiksuse arvestamisel
    Hea klienditeenindaja :
  • Tajub suhtlemispartnerit
  • Eristab isiksust indiviidist
  • Suhtlemispartneri oskuslik mõjutamine
  • Juhendava kommunikatsiooni oskamine-teise inimese reaksioonide pidev jälgimine, ei oodata seni kuni klient küsib või nõuab. Ise algatus .
  • Sõnumi ehk siis kõne õige kodeerimine
  • Tagasiside saamine
  • Veaolukorras vabandamine ning oskus see lahendada(konflikt situatsioon)
  • Positiivse ellusuhtumisega, kasuks tuleb ka huumorisoon, sest see maandab pingeid
  • Kannatlik
  • Taktitundeline
  • Meeldiva hääle tämbriga
  • Rahulik
  • Miimika oskuslik kontrollimine
  • Tagasihoidlikkus
  • Oskus säilitada naeratus ning silmside ja viisakus
  • Uutele ideedele kaasaaitaja
  • Emotsioonie ja temperamendi üle kontrollija
  • Ettekäänete mitte tooja
  • Probleemidele läheb vastu julgusega ja lahendab need, mitte ei püüa sellest kõrvale hoiduda.
  • Igat klienti võtab kui eraldi juhtumit ning probleemi puhul ei lähtu rutiinsest käitumisest vaid reageerib erinevatele probleemidele erinevalt.
  • Kliendile peab läbi teeninduse tekkima tunne et ta on eriline
  • Edasipüüdliku mõtlemisega
  • Korrektse välimusega
  • Koostööaldis ning pädev ja enesekindel
  • Saab hakkama nende klientidega, kes on normist erinevad
  • Sõbralik
  • Veenmisvõime, et müüa oma ettevõtte teenuseid või kaupu
  • Kohusetundlik ning hea mäluga
  • Alati tänab kliente, kui klient tuleb teie firmasse, kui avaldavad arvamust või teevad ettepanekuid
  • Alati vabandab, kui tekivad probleemid või ebameeldivused või käitumine on vastumeelt kliendile.
  • Vasakule Paremale
    Teeninduskorraldus läbiaegade #1 Teeninduskorraldus läbiaegade #2 Teeninduskorraldus läbiaegade #3 Teeninduskorraldus läbiaegade #4 Teeninduskorraldus läbiaegade #5 Teeninduskorraldus läbiaegade #6 Teeninduskorraldus läbiaegade #7 Teeninduskorraldus läbiaegade #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina Lass Õppematerjali autor
    teeninduskorraldus, 1. KOKKUVÕTE 2
    2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS 3
    3. VALIKUVABADUS 5
    4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED 6


    Sarnased õppematerjalid

    Teeninduse kvaliteet eestis enne ja pärast
    3
    doc

    Teeninduse kvaliteet eestis enne ja pärast

    Teenuse kvaliteet Eestis 1 Teenuse kvaliteet Eestis Võrreldes Nõugogude aegse teenindus kvaliteediga on tänapäeva Eestis toimunud märkimisväärsed arengud. Eesti ühiskond on muutumas vastuvõtlikumaks teeninduse edasiaerendamises. Nõukogude ajal ei olnud teenindust kui sellist ollagi. Tollal oli teenindus rohkem indiviidikeskne, mille tagajärjel tekkisid teatu hoiakud ning inimsuhted. Nõukogude aegset teenindus suhteid nimetatakse jaotussuheteks. See tähendab seda, et teenindajad ei pööranud tähelepanu isiksustele vaid märkasid teeninduses ainult masse. Samuti eelistati neid, kes olid rikkad ning tuntud. Mis tähendas seda, et neile pakuti paremat teenust ja ka samas paremaid kaupu. Tollal polnud müüjal huvi tunda klienti ning samuti polnud huvi pakkuda suurepärast teenindust. Kuna Nõukogude ajal oli palju defitsiitset kaupa siis arvati, et teenindaja pole m

    Klienditeenindus
    Teadliku külastajana teenindusettevõttes
    12
    docx

    Teadliku külastajana teenindusettevõttes

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Analüüs Juhendaja: Heli Tooman, PHd Pärnu SISUKORD 1.1.Külastused.....................................................................................................................3 1.organisatsioonide analüüs....................................................................................................3 1.2.Riidepoe H&M teenindusliku mõttelaadi analüüs........................................................9 1.3.Riidepoe New Yorker teenindusliku mõttelaadi analüüs............................................10 2.Üldistav hinnang eesti teeninduskultuurile........................................................................11 SISSEJUHATUS Teadliku külastajana teenindusettevõttes. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada ja võrreld

    Turismindus alused
    Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused kordamisküsimused
    12
    docx

    Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused kordamisküsimused

    TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teenindussektor e tertsiaalsektor) ­

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Eesti teeninduskultuur
    13
    doc

    Eesti teeninduskultuur

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI TEENINDUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Teenindus Eestis............................................................................................................5 1.1. Probleemid Eesti teeninduses................................................................................. 5 1.2. Probleemide võimalikud põhjused Eesti teeninduskultuuris..................................5 1.3. Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused................................................................. 6 2. Teeninduse kvaliteet Eestis nüüd ja varem....................................................................8 2.1. Teenindus Eesti NSV ajal.....................................................................

    Teenindus
    EESTI TEENINDUSE HINNANG
    14
    docx

    EESTI TEENINDUSE HINNANG

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis, · leida seoseid teenindajate ja klientide vahel, · analüüsida teenindust Eesti pankades, · anda ülevaade teeninduse tugevustest ja nõrkustest. Materjali otsitakse päevakajalistet artiklitest ja lisaks ka ühest teadusartiklist. Töös arutletakse millised on Eesti teeninduse suundumused ja milline teenindusega seotud mõttekultuur on Eestis. 3 1. TEENINDUS 1.1. Teenindus Eestis Iga tarbija ootab,

    Restoraniteenindus
    Klienditeeninduse alused
    30
    docx

    Klienditeeninduse alused

    TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ...............................................................................

    Klienditeenindus
    Klienditeeninduse konspekt
    13
    doc

    Klienditeeninduse konspekt

    Klienditeeninduse konspekt Teema 1. Teenindusühiskond ja -mõttelaad 1.1. Teenindusühiskond Kaasaja ühiskonnale on omistatud väga mitmesuguseid nimetusi, sh tarbimisühiskond, infoühiskond, teenindusühiskond, õpiühiskond, meelelahutusühiskond, heaoluühiskond jm. Mis on siis selles ühiskonnas uus ja teistmoodi kui varasemates ühiskonnakäsitlustes? Informatsioon, teadmised, tarbimine, meelelahutus ­ need ei ole midagi uut, need on inimühiskonnas alati eksisteerinud. Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1

    Klienditeenindus
    Klienditeenindus
    27
    doc

    Klienditeenindus

    Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat

    Sotsiaaltöö




    Kommentaarid (1)

    greenit profiilipilt
    Greenit Barot: ei aidanud
    15:32 12-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun