Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse,
a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega.
alammäär, maksmise tingimused ja kord." Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus; tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; õigus töötasule; õigus puhkusele; töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine. Riigi osalus töösuhete reguleerimisel Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks. Riigi poolt oluliseks peetavad valdkonnad on näiteks: töötasu alammäära suurus, puhkuse minimaalne kestus,
milles kajastuvad valitsussektori planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad a) Õige b) vale 107. Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad eraettevõte planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad a) Õige b) vale 108. Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist a) Õige b) vale 109. Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist a) Õige b) vale Majanduse alused KT küsimused Vastused 1. B 2. B I. A 3. A 4. B II. A, C, D 5. B 6
hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus.
Stalini võim tõi endaga kaasa suurel hulgal muutusi, mis pidid lõppkokkuvõttes inimestest looma mittemõtlevad töötavad robotid, kelle juhtsüsteemiks oleks kommunism. Esmalt võeti suund sundkollektiviseerimisele, mis sai alguse vilja ülimadalast kokkuostuhinnast. Nimelt ei olnud talupojad nõus vilja pakutud raha eest riigile müüma, mis ajas võimu tagajalgadele, kuna vilja oli vaja tööliskonna ja sõjaväe vajaduste rahuldamiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti vili talupoegadelt jõuga, mis põhjustas 1932. 1933. aastal suure nälja puhkemise. Näljahäda tõsidust tõendavad andmed kannibalismijuhtumitest ja umbes seitsme miljoni inimese surmast. Näite tahtlikust näljahäda tekitamisest võib tuua viimastel mainitud aastatel toimunud ukrainlaste rahvusliku identiteedi hävitamisest. Protsess viidi läbi äärmiselt külmavereliselt: näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast,
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
diktatuurioht kõrvaldada. Kokkuvõttes saab öelda, et demokraatia säilis riikides, kus majandus oli tugevam, inimeste rahulolu riigiga ja eluoluga suurem. Neis riikides, kus inimesed tundsid, et nende rahvustest ja inimestest piisavalt ei hoolita, oli ka suurem valmisolek diktatuuri kehtestamiseks. Prantsusmaal ja Inglismaal oli pikk demokraatia ajalugu, majandusseis tugevam kui Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus. Itaallased, sakslased ja venelased tundsid vajadust oma rahvuse kehtestamise järele, samuti soovisid nad oma riikide suurendamist. Kuna majandusseis oli neis riikides nõrk, nähti võimalust elujärje parandamiseks läbi tugeva juhi. Need juhid aga hakkasid neile pandud ootusi enda kasuks ära kasutama, hakates end tundma riigi ja seejärel ka maailma valitsejatena. Seetõttu kujuneski Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus välja diktatuur.
3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng 6. Esimese maailmasõja põhjused. Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel; Ohu alahindamine; Sõda romantiseeriti ning ei tajutud selle negatiivset mõju; Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine; Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 7. 1917
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid. Riikide ühendused ja lepingud: ÜRO ajajärgu kasv Mitteriiklikud ühendused(INGO) vs GONGO...
president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast Jossif Stalin-Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht; viis peasekretärina ellu Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike kollektiviseerimise, töönormide kehtestamise ja sotsialistliku võistluse arendamise ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Vjatšeslav Molotov-Stalini truu toetaja, kes pooldas Stalini tegemisi juba enne ta võimule tulekut, 1930-41 oli Nõukogude Liidu valitsusjuht
Reinimaalt.Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus,kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma.Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur - Lähiajalugu I osa 9ndale klassile 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Esimeses_maailmas %C3%B5jas 4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjap...
Ettevõtlusvormide võrdlus 1. Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme seitse. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral või...
SUM.php (5.11.2015) Rahapesu ja terrorismi finantseerimine I. Ulst http://juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/7/60789.SUM.php (6.11.2015) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist tutvustav infomaterjal https://www.notar.ee/17762 (6.11.2015) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise protseduurireeglite ning nende täitmise sisekontrolli eeskirja kehtestamise juhend https://www.notar.ee/20058 (7.11.2015) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus RT I 2008, 3, 21 Notariaadiseadus RT I 2000, 104, 684 Rahvusvahelise sanktsiooni seadus RT I 2010, 26, 129 5
Kaitseministeeriumiga. (8) Metsakorraldustööde tegevusloa omaja koostatud metsamajandamiskava kehtestab keskkonnaminister või tema volitatud asutus (edaspidi kehtestaja) ühe kuu jooksul metsamajandamiskava koostajalt saamisest arvates või jätab metsamajandamiskava kehtestamata, kui metsamajandamiskava või selle koostamiseks kasutatud metsa inventeerimisandmed ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, ning annab metsamajandamiskava koos selle kehtestamise või kehtestamata jätmise otsusega tegevusloa omajale üle allkirja vastu või toimetab kätte väljastusteatega tähtkirjaga. (9) Kehtestajal on õigus anda tegevusloa omajale lisatähtaeg kehtestatava metsamajandamiskava puuduste kõrvaldamiseks. Selle võrra pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud metsamajandamiskava kehtestamise aeg. (10) Metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitakse:
peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab küll aru, kui palju tema vanemad on tema heaks teinud, kuid siiski ei käitu nii, et ka vanemad tema tundeid mõistaksid. Samalaadset probleemi esineb tegelikkuses väga palju. Puberteet on eneseotsingu ja kehtestamise aeg. Enamik puberteedi eas olevaid noori ei taha koolis õppida, kuna sellises vanuses tundub õpitav vägagi ebavajalikuna. Nende tahe saada kiirelt täiskasvanuks on tugev, kuigi enesele mõistmatult käituvad nad vägagi lapsikult. Paratamatult läbivad inimesed, nii nooremas eas kui ka hiljem, perioode , mil nad tunnevad, et neid ahistab miski. K. on tüüpiline täiskasvanute ning Holden noorte näide. K. ei suuda normaalset elu jätkata, peale vahistamist ja protsessi algust. Tema
vallutuspäeva, 23. juunit tähistatakse Võidupühana. 1919. a. nov. muutus olukord senini tulemuseta jäänud rahuläbirääkimiste suhtes. Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi
Arnold Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti vabariigi president oli ka 20012006 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Lennart Meri oli Eesti kirjanik, produstsent, diplomaat ja poliitik ning Eesti president 1992 2001. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus
.., 2010). 3.1. Veeseadus Veekaitse seaduse paragrahv 36, lõige 4 järgi loetakse nitraaditundlikud alad kaitset vajavateks aladeks (RT I 1994, 40, 655). Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 263, mis: 1) defineerib nitraaditundliku ala 6 2) sätestab nitraaditundlike alade kehtestamise korra 3) määrab lämmastiku andmise normid haritava maa ühe hektari kohta 4) loetleb piirangud, mida võib rakendada kaitsmata põhjaveega aladel 5) määrab väetamise, taimekaitsevahendite kasutamise ja sõnnikuhoidmise korra allikate ja karstilehtrite ümbruses 6) paneb paika maakasutuse 7) määrab veekaitsemeetmete tõhususe hindamise js kitsenduste ning kohustuste korrigeerimise
On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku enesekehtestamise hind on madal enesehinnang, pidev ärevus ja ebamugavustunne oma toimetulematuse pärast enda eest seista. Vähe veel, see seisund päädib nii mõnigi kord kontrollimatu emotsionaalse ja agressiivse purskega, mis teeb küll olemise kergemaks ja õhu puhtamaks, kuid puhas võib plats seejärel olla ka tähtsast suhtest või heast töökohast. Kehtestamise väärtus on just selles, et saad seista asjade eest, mis on sulle elus olulised teistega riidu minemata, teistele haiget tegemata, kedagi solvamata. II. Ristsõna 1. O L U K O R D 2. M Ä R K U S 3. K I U S 4. K Ä I T U M I S V I I S 5. Õ I G U S 6
mai 2005. aasta arvamus 3-4-1-3-06). - Kui Riigikohus kasutaks seda pädevust õigustloovate aktide EL-i õigusega seotud sätete puhul, siis põhjustaks ta vastuolu ELi õigusega. à PS § 152 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumen seadus tuleb jätta kohaldamata osas milles need võimaldavad põhiseadusega vastuolu tõttu tunnistada kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti EL-i õigusega seotud sätte, mis on kooskõlas selle kehtestamise aluseks oleva EL-i õigusega. Riigikohtul ei ole võimalik lahendada taotlust kontrollida õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, kui õigusvaidlust lahendav kohus ei ole kontrollinud selle sätte kooskõla EL-i õigusega (sest kui on kooskõlas EL-i õigusega, siis ju eespool toodud, et ei saa üldse kontrollida vastavust EVPS-le). Taotluse lahendamine sellisel juhul võib kaasa tuua olukorra, kus Riigikohus
regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma kohustusi, siis muutuksid paljud hüved (nt. koolid, lasteaiad, ülikoolid, haiglad, tervisekindlustus, julgeolek jne) inimestele kättesaamatuks. Käesolev töö annab ülevaate Eesti maksusüsteemidest, erinevatest maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM
DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS Organisatsiooni funktsioonid: - Juhtimine - Personalitöö - Raamatupidamine - Põhitegevus 1. Dokumendihalduse korralduse eesmärk- on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide,...
oli kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Eesmärgiks seati liikmeskonna kasvatamine seniselt 7500 liikmelt 10 000 liikmeni Riigikogu valimisteks 2011. See eesmärk ka saavutati. Liitumiskampaania käigus ühinesid Reformierakonnaga väga paljud ettevõtlikud, tuntud ja tublid Eesti inimesed. Novembris kogunenud erakonna juhatus otsustas välistada koostöö Edgar Savisaarega ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis. 13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra. Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA". 2012 1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel
• Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel
b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu - b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga -
kuningas kuningas Kellele kuulus seadusandlik kuningale parlamendile võim? Kellele kuulus täidesaatev kuningas kuningas ja valitsus võim? Kes otsustas maksude parlament parlament kehtestamise? 19. Inglise poliitiline süsteem pärast 1689. aastat. ( Skeem õpik lk. 21 serval) SEADUSANDLIK VÕIM TÄIDESAATEV VÕIM PARLAMENT KUNINGAS valivad valivad ÜLEMKODA ALAMKODA nimetab nimetab pärilik võim
selle ,et 1979. aastal võeti vastu range ühelapsepoliitika. Normaliseerusid suhted USA-ga. Tiananmeni veresaun 1989. aasta aprillis suri rahva poolt demokraatia pooldajaks peetud Hu Yaobang südamerabandusse. Pekingi üliõpilased korraldasid tema mälestuseks meeleavaldusi, protesteerides samal ajal riigivalitsemises lokkava korruptsiooni ja onupojapoliitika ning üliõpilaste lõpetamisjärgsele töökohavalikule uute piirangute kehtestamise vastu. Pinge hakkas veelgi kasvama, kui mõned Tiananmeni väljakule laagrisse asunud üliõpilasmeeleavaldajad alustasid näljastreiki, et sundida valitsust poliitilisi järelandmisi tegema. Esimesed Pekingisse saabunud sõjaväeüksused ei paistnud soovivat meeleavaldajate vastu jõudu kasutada, kuid ööl vastu 4. juunit aeti Tiananmeni väljakule kogunenud rahvamass tankidega laiali. Rahvusvahelise Punase Risti töötajate andmetel ulatus hukkunute
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
võisid nüüd tegeleda kõik, kes soovisid. Asehalduskord kehtis kuni Katariina 2 surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi. Kui vaadelda antud ajajärku Baltimaade ajaloos siis antud ajajärk oli rahulik ja stabiilne, aadel oli lojaalne võimudele ja talurahvas vaoshoitud. Vene võimu kehtestamise positiivse joonena võib märkida seisusliku autonoomia taastamist, pikka rahuperioodi baltisaksa aadlile ning ka haritud mitteaadlike suurriigi poolt pakutavaid soodsaid tegutsemis võimalusi nii sõjaväes, kui tsiviilteenistuses. Monograafia kirjutamisel on autor tuginenud patentidele ja ukaasidele, mis Baltikumi kohta välja anti. Dokumentidele tuginedes on autor nii mõnedki üldlevinud arusaamad ümberlükanud võis siis andnud neile kinnituse
dokumendi kohustuslikud rekvisiidid ning lisarekvisiidid ning muu dokumentide vormistamisega seotud informatsioon. Väga pealiskaudne teave on dokumendiringluse korra kohta. Jäi selgusetuks, kuidas see toimub. Täpsemat ülevaadet oleks oodanud ka dokumentide tähistuste süsteemi, dokumendiplankide, dokumendi läbivaatamise ja saatmise, kooskõlastamise, teatavakstegemise korra kohta. Põhjalikult oli välja toodud dokumentide avalikustamise, juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord. Kindlasti võiks olla sisukam paragrahv 13, mis sisaldas teavet Konguta Kooli dokumentide hoidmise ja hävitamise korra kohta. Positiivse mulje jättis dokumendi üldine vormistus ja ülesehitus see oli selge ja arusaadav ning mugav lugeda. 1.2 Pärnu Linnavalitsuse asjaajamiskord Asjaajamiskord jõustus 31.07.2009. Asjaajamiskord koosneb 41 leheküljest ja on jaotatud kaheksaks peatükiks ja need omakorda 149. paragrahviks. Samuti sisaldab asjaajamiskord 11 lisa
Tööandja maksejõuetuse korral on töötuskindlustuse üleandeks hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRAD Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0.5%-2% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0.25%-1% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi valitsusele. Antud hetke 2009 esimesel poolaastal on tööandja maksemäär 0.3% ja teisel poolaastal 0.5% ja töötajal esimesel polaastal 0.6% ja teisel poolaastal 1%. Töötaja töötuskindlustusmakset peab maksma kõik töötajad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasa tasu
ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kan- didaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi - ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised erakonnad olid keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks
surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Konstantin Tsernenko - NSV Liidu juht 19841985. Ta oli võimule saades juba vana ja haige ega suutnud riigi tugevdamise heaks midagi ära teha. Rahvasaadikute Kongress - uus esindusorgan.1988. a juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ehk Rahvasaadikute Kongressi. Václav Havel - tsehhi kirjanik ja poliitik. Tsehhoslovakkia president aastail ja Tsehhi Vabariigi president. Saksamaa taasühinemise - all mõistetakse protsessi aastatel 1989-1990, mis viis SDV ühendamiseni SLV-ga 3.10.1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa lõhestatus. Saksamaa ühtsus muutus võimalikuks pärast Berliini müüri langemist 1989. a
teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Eesti maksusüsteem on valdavalt propotsionaalne, maksumäärad ei sõltu maksustavast summast. Riigieelarve Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi
Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus,kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma.Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani.
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
täideviimisega või vähemalt nendes antud eesmärkideni pürgimine. Ajaloo võltsimine. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine 18. Kas on õigustatud arvamus, et kriis soodustab äärmusparteide võimuletulekut? Jah. Kriisist välja tulemiseks ollakse valmis kõigeks,võetakse abiks ka kõige äärmuslikumad võtted. 19. Miks põhjustas suur depressioon mõnedes riikides diktatuuri kehtestamise, teistes aga säilis demokraatia?see võis oleneda riigi jätkusuutlikkusest, kas riik oli lagunemise ääre peal - ehk siis tuli kehtestada diktatuur, või oli majandus stabiilne jne et demokraatiaga jätkata 20. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versailles' süsteemi? Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele.
Sisukord Hinnakujundus turunduses.........................................................................................................2 Hinnakujundusmeetodid ....................................................................................................... 2 Hinnakujundusstrateegiad......................................................................................................2 1.1 Omahinna vähendamise võimalused.................................................................................3 1.2 Müügikasumi kujunemine.................................................................................................3 Ostjate hinnatundlikkus..........................................................................................................4 Hinnakujundus turunduskompleksis...................................................................................
21. Kes võib kehtestada ÜP, DP? Kuidas, millise perioodi kestel ja kellele sellest teatatakse? Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus (volikogu). Ühe kuu jooksul maavanemale. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: >isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; >puudutatud isikule; >avalikkusele. 22
ministri ja riigisekretäri allkirja. 13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? Riigikohus 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
pehmendati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati ligi pool miljonit inimest. 1953 juunis Beria- vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris. 9. Iseloomusta Hrustsovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont. Jätkas vägivallapoliitika pehmendamist, tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Sulaaeg, ühiskonna liberaliseerimine. Liikus isikuvõimu kehtestamise suunas. Usk kommunismi edusammudesse ja pidev mõõduvõtt USA-ga. 10. Kuidas muutus olukord Breznevi valitsusajal? Iseloomusta. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Toimus seisak ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 80ndate alguseks kriis. 11
monarh ja absoluutne monarh? Teda huvitas talurahva heaolu ja ta tahtis riiki teenida väites, et on riigi ja rahva kõige esimene teener, samas seadusi võttis ta ise vastu. Teda huvitas valgustatud kirjanud ja muusika. 5) Iseloomusta Joseph II kui valgustatud monarhi tegevust. Joseph II tahtis parandada talurahva seisundit ja samal ajal vähendada aadlike ja vaimulike tähtsust. Ta kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Pärast ühesuguste seaduste kehtestamise üritust, usuvabadust ja saksa keelt tekkisid mässud ja nende ajal Joseph II suri. Ta lasi enda hauaplaadile kirjutada: ,, siin puhkab Joseph, kellel miski ei õnnestu." 6) Võrdle Peeter I ja Katariina II valitsemisaega. Too konkreetseid näiteid nende sise- ja välispoliitikast, muutustest majanduses ja kultuuris. (vt vihikust tabelit!) Peeter I tahtis Venemaad euroopalikumaks muuta ja laiendas Venemaa piire, Katariina II laiendas samuti Venemaa piire
nõudluskõver on nihkunud nõudluse elastsus on muutunud Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra nõutava koguse kasvu 25% võrra
organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1. Kuulamisvilumused võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab. 2. Kehtestamise vilumused võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. 3. Konfliktidega toimetuleku oskused võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla. 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi. 5. Oskuste valimine tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige sobivamat käitumisviisi.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
