Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused (0)

1 Hindamata
Punktid
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.EESTI MAKSUSÜSTEEM 4
1.1.Riiklikud maksud 5
1.2.Kohalikud maksud 6
2. STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU 8
3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS


Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne . Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus.
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma kohustusi, siis muutuksid paljud hüved (nt. koolid, lasteaiad, ülikoolid, haiglad , tervisekindlustus, julgeolek jne) inimestele kättesaamatuks.
Käesolev töö annab ülevaate Eesti maksusüsteemidest, erinevatest maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest.
  • EESTI MAKSUSÜSTEEM


    Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
    Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
    Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks , käibemaks , sotsiaalmaks, maamaks , hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid : alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1].
    Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet.
    Kohalikud maksud on müügimaks , paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1].
    Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
  • Riiklikud maksud


    Tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult , olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2016 . aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%. Juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80 [2].
    Käibemakstarbimismaks , mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra [2].
    Sotsiaalmaks – maksustatakse riiklikuks ravikindlustuseks (13%) ja pensionikindlustuseks (20%). 2016. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 390 eurot [2].
    Maamaks - maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas) [2].
    Maamaksu soodustusi on kahesuguseid [2]:
    • soodustus , mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid );
    • soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest.

    Hasartmängumaks – maks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist.
    Tollimaks – maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiril.
    Raskeveokimaks – seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong . Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2].
    Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2].
  • Kohalikud maksud


    Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3].
    Paadimaks – maks, mida maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud [3].
    Reklaamimaks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsusüksuse territooriumil paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt; samuti omavalitsusüksuse territooriumil elavatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatele ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt [3].
    Teede ja tänavate sulgemise maks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi , puhkeala või selle osa sulgemine [3].
    Mootorsõidukimaks – maks, mida maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või neid mootorsõidukeid kasutavad füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad või asuvad maksu kehtestanud omavalitsusüksuse territooriumil [3].
    Loomapidamismaks – maks, mida maksavad selliste loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu [3].
    Lõbustusmaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ja seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud. Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt [3].
    Parkimistasu – tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks [3].
  • STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU


    Kõik Eestis ettevõtlusega tegelevad ühingud peavad raamatupidamise käigus tegelema ka maksude maksmisega vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele. Maksustatakse omandit , tulu või hüve. Üldine reegel on see, et kõik ettevõtted on maksustatud võrdselt ja ühesugustel sisulistel alustel. See, millised makse ning mil määral peab ettevõte maksma, sõltub konkreetse ettevõtte eripärast [4].
    Ettevõtte maksude nimekiri:
    • Kogumispensionimakse
    • Tulumaks
    • Sotsiaalmaks
    • Töötuskindlustusmakse
    Kogumispensionimakse – perioodilistest sissemaksetest kogunenud summast makstav pension .
    Kogumispension jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks ning neid nimetatakse pensionisüsteemi teiseks ja kolmandaks sambaks (esimene on riiklik pension). Kohustusliku kogumispensioni korral määrab seadus, kui palju tuleb pensionikontole maksta, vabatahtlikus kogumispensionis määrab seda maksja ise. Maksumäärad on 2% või 3%.
    Tulumaks – juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80. Deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäevaks (TSD). Töötaja tulumaks on 20% ja maksuvaba tulu kuus on 170€.
    Juriidiline isik maksab tulumaksu jaotatud kasumist, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt ( kaubad , teenused, rahaliselt hinnatavad kingitused) [5].
    Sotsiaalmaks – on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Tasub töötaja eest tööandja [5]. Maksumäär on 33% ja deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäev (TSD).
    Töötuskindlustusmakse – tööandjale on 0,8% ja töötajale 1,6% brutotasust. Deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäev (TSD).
    Makse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämine, töölepingu kollektiivse lõpetamisevõi tööandja maksejõuetuse eest. Maksu tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu pealt [5].
  • MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED


    Maksumaksja on isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma.
    Põhiõigused ja kohustused [6]:
    • Kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse, nende määrades ja korras;
    • Õigus saada maksuhaldurilt teavet tema poolt maksustamisele kuuluvate maksude kohta;
    • Õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast alates, kui maksumaksja on tasunud maksu ettenähtust enam;
    • Õigus öelda mille katteks tema enammaksustatud summa jäetakse;
    • Õigus nõustuda või mitte nõustuda, kas tema maksumaksja informatsioon avaldatakse (välja arvatud maksuvõlgu ja maksuvaidluste tulemusi puudutavat teavet);
    • Kohustus pidada oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone;
    • Kohustus andma maksuhaldurile teavet vastavalt maksuseadustele ning muudele õigusaktidele;
    • Õigus saada teavet enda kinnipeetud maksusumma kohta.

    KOKKUVÕTE


    Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat.
    Paljud inimesed on võib-olla maksude maksmise vastu ja nad ei saa aru, mida nemad maksude maksmise eest saavad. Tänu maksumaksjatele saab riik aga pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus , maanteed, tuletõrje jne). Inimene aga ise saab tänu maksude maksmisele kõigi neid hüvesid kasutada ja samuti sõltub makstud maksudest pensioni suurus.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    [1]
    „www.wikipedia.org,“ MTÜ Wikimedia Eesti, [Võrgumaterjal]. Available : https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maksus%C3%BCstee m. [Kasutatud 24 10 2016].
    [2]
    Eesti, „www.eesti.ee,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/maksud_2/maksusustee m. [Kasutatud 24 10 2016].
    [3]
    „www.pub.stat.ee,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/14Rahandus/08Valitsemissektori_rahandus/02Kohalike_omavalitsuste_eelarve/RR_31.ht m. [Kasutatud 25 10 2016].
    [4]
    „www.heatava.ee,“ Hea Taba OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.heatava.ee/uudis/luhike-ulevaade-ettevotte-maksudest/ . [Kasutatud 25 10 2016].
    [5]
    „www.eranthe.eu,“ ERANTHE OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eranthe.eu/kkk/ . [Kasutatud 25 10 2016].
    [6]
    „www. riigiteataja .ee,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/28626 . [Kasutatud 25 10 2016].
  • Vasakule Paremale
    Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #1 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #2 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #3 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #4 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #5 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #6 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #7 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #8 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #9 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #10 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #11 Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hmklc Õppematerjali autor
    SISSEJUHATUS 3
    1. EESTI MAKSUSÜSTEEM 4
    1.1. RIIKLIKUD MAKSUD 5
    1.2. KOHALIKUD MAKSUD 6
    2. STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU 7
    3. MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 9
    KOKKUVÕTE 10
    KASUTATUD KIRJANDUS 11

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Maksud
    3
    doc

    Maksud

    saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks

    Ühiskonnaõpetus
    Maksud ja määrad
    12
    docx

    Maksud ja määrad

    MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel

    Maksundus
    EESTI MAKSUSÜSTEEM
    7
    doc

    EESTI MAKSUSÜSTEEM

    2 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks,

    Maksundus
    9
    odt

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud

    Maksundus
    Maksustamise olemus
    11
    docx

    Maksustamise olemus

    Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut

    Majandusarvestus
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    • Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.

    Maksundus
    Mittekehtivad kohalikud maksud
    24
    docx

    Mittekehtivad kohalikud maksud

    ee) 8 Tallinna linnavolikogu kaotas paadimaksu (www.tallinncity.postimees.ee) 4 3. Mootorsõidukimaks 3.1. Üldiseloomustus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksja, kui ta kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi.(...) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30

    Maksundus
    Maksunduse valdkonna mõisted
    26
    doc

    Maksunduse valdkonna mõisted

    MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine ­ maksude kehtestamine või määramine - Makse ­ kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon ­ tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur ­ täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.

    Maksud




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun