Reformierakond (0)

Ajalugu
Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest.

1995-1996

8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri.
1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19 %, mis andis 19 kohta Riigikogus.
14. oktoobril 1995 toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti vastavalt sellele ka uus juhatus.

1996-1997

Kohalikel valimistel 1996. a. oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus , Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest.
1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimaldanud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus "Ühinenud opositsioon".
10. mail 1997 aastal toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi.

1998-1999

5. detsembril 1998 aastal kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ja kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri 1999. aasta Riigikogu valimiseks.
11. detsembril 1998 Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks.
31. detsembril 1998 sõlmiti Reformierakonna ettepanekul partneritega "Ühinenud Opositsioonist" koostöölepe, mille eesmärgiks oli moodustada ühine valitsus pärast 1999. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi.
1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga.
17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta.

2000-2001

1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas.
2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks.
2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise .
2002-2003
2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga.
2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi.
2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades.
Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad
2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.

2004-2005

Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega emal lapse sünni järel aasta lapsega kodus olla ilma, et ta sissetulekus kaotaks. Tegemist on Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003.aasta Riigikogu valimistel, mis peab peatama Eesti rahva väljasuremise, aitama kaasa meie keele, kultuuri ja omariikluse säilimisele. Juba 2004 esimese poolaasta statistika näitab, et sündide arv on oluliselt suurenenud.
2005. aasta 1. jaanuarist jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine kahe protsendi võrra. Reformierakonna poolt valimiste eel välja pakutud idee positiivset mõju tunnetavad palgapäeval lisakroonide näol kõik Eesti töötegijad.
2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna asus juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon.
2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus.

2006-2007

2006. aasta 1. jaanuarist langes taas tulumaks, olles nüüd 23%. Ka vanemahüvitis pikenes 15ne kuuni. 2006 aastal ütlesid 39% sünnitajatest, et vanemahüvitis omas nende lapse sünnitamise otsusele suuremad või väiksemat mõju. Sündivus tõusis sedavõrd , et üle pika aja olid 2 kuud, juuli ja august, Eesti iive positiivne. Eesti majanduskasv oli 11,8% II kvartalis Euroopa ja maailma kiireim ning tööpuudus oli langenud rekordmadalale. Ilmselt neil põhjustel tõusis nii peaminister Andrus Ansip 2006 aasta sügiseks taasiseseisvunud Eesti usaldusväärseimaks peaministriks 62% ja Reformierakond Eesti populaarseimaks erakonnaks 21% toetusega.
Aprillis avalikustas Reformierakond 2007. aasta Riigikogu valimiste programmi majandus- ja perepoliitika teesid, tehes sellega ühtlasi varajase avalöögi sisulisele valimiskampaaniale.
2008-2009
13. novembril 2008 pidas Reformierakond oma 14. sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud.
15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid, kes jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele.
2010-2011
8. märtsil tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi, liberaalsete maailmavaadete seismise ja riigi rahanduse korras hoidmise eest Eestis.
Maikuu alustas Reformierakond üle-Eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Eesmärgiks seati liikmeskonna kasvatamine seniselt 7500 liikmelt 10 000 liikmeni Riigikogu valimisteks 2011. See eesmärk ka saavutati. Liitumiskampaania käigus ühinesid Reformierakonnaga väga paljud ettevõtlikud, tuntud ja tublid Eesti inimesed.
Novembris kogunenud erakonna juhatus otsustas välistada koostöö Edgar Savisaarega ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis.
13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra.
Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA".
2012
1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid.
Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut.
Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013.
Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme.
Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas.
2013
Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget.
Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe.
25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus , mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku.
1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle! Valimistele mindi vastu läbi aegade pikima kandidaatide nimekirjaga, rohkemates piirkondades kui kunagi varem. Reformierakond oli kohalikel valimistel esindatud oma nimekirjaga 156 omavalitsuses 2379 kandidaadiga.
8. septembril toimus Tallinnas Nokia kontserdimajas kohalike valimiste kampaania avaüritus „Läbi tule ja vee“, kuhu kogunes 1500 kandidaati ja nende meeskonnaliiget.
20. oktoobril toimunud kohalikel valimistel kogus Reformierakond 85 850 poolthäält ehk 13,7% valijate toetuse. Valimised võideti 27 omavalitsuses.
2014
15. veebruaril toimunud Tallinna piirkondade üldkogul, valiti uued juhid kaheksasse linnaossa ja maakonnaorganisatsiooni juhatusse.
Märtsi alguses toimunud erakonna üldkogul kiideti erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programm, mille keskmes olid sissetulekute kasv ja julgeolek.
Aprilli lõpus alustas Reformierakond aktiivset europarlamendi valimiskampaaniat, mille sõnumiks oli „Kindlalt“. Valimiste põhiküsimuseks oli julgeolek.
25. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kogus Reformierakond 79 849 häält, meid toetas 24,3% valijatest. Reformierakond sai esmakordselt kaks mandaati europarlamenti.
Riigikogu võttis vastu seadused, mis tõstsid oluliselt lapsetoetuseid, hoidsid jätkuvalt keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstsid tulumaksuvaba miinimumi.