Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas (lühem referaat) (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Signe Müürisepp
Referaat
ESIMENE MAAILMASÕDA
9kl
2012/2013
SISUKORD
Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3
Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6

• Millal? Miks? Kus ?
  
• Sõja põhjused
  

Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7
Tagajärjed ________________________________________________ lk 7
Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8
SISSEJUHATUS
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite (üle 9 miljoni) arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.
ESIMENE MAAILMASÕDA
MILLAL? MIKS? KUS?
Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria-Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil.
Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid.
Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria . Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita.
4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja lõpetas Pariisi rahukonverents (1919–1920), millel võitjad sundisid Saksamaa alistuma Versailles’ rahulepingule. Leping nõrgendas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsust. Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi – Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Endised Austria-Ungari valdused Balkanil liitusid Serbia ja Montenegroga (a-st 1929 kandis riik nime Jugoslaavia ). Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Ukraina , Valgevene ja Taga-Kaukaasia riikide iseseisvumise katsed ebaõnnestusid.
SÕJA PÕHJUSED
Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel,kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus ,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda.
Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad:

Alahinnati ohtu :
Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks.

Sõda romantiseeriti :
Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav .Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad.

Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid :
Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi.

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia :
Riikide valitsused ei märganud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat ning tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.Samas sõjaplaanid olid muutunud ajajooksul keeruliseks,täpseks ja jäigaks.Tähtsamaks oli kujunenud aga see,kes suudaks kõige kiiremini on väed mobiliseerida ja rindele paigutada.See aga tähendas,et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult vara,ja kui see oli tehtud,ei saanud ega tohtinud enam anda mingisugust tagasikäiku.Tulemuseks olid valitsused muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide vangiks.
EESTI ESIMESES MAAILMASÕJAS
1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud. Kuid Venemaa mobiliseeriti armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõjaaja jooksul aga kuskil 100 000 eestlast. Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbkaudu 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast.
1915. aastal jõudsid Saksa väed aga juba Kuramaale ja vallutasid Riia linna ning nii muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja sõjas kannatanute abistamiseks rajas Jaan Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga.
Esimesed katsed luua rahvusväeosasid tehti, peale seda kui Saksa Keisiririigi väed olid vallutanud Lätimaa ja Riia ning moodustati Läti Kütipolgud. 1917. aastal oli aga Eesti oli muutunud otseseks rinde tagalaks ja rindelt pagenevate vene sõdurite, röövsalkade, tegevusväljaks, kes eestlaste kui välismaalaste peale vaatasid. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee otsustatas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna Peeter Suure merekindluse komandant admiral Leskov'ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutškovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta.
Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri.
TAGAJÄRJED
Esimese Maailmasõja võitjad said uusi maid ja palju eeliseid.10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult okupeeritud teritooriumitelt,vaid ka Reinimaalt.Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus,kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma.Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi ,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani.
KASUTATUD KIRJANDUS

Einar Värä, Tõnu Tannberg , Ago Pajur - Lähiajalugu I osa 9ndale klassile

http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Esimeses_maailmas%C3%B5jas

http://www.esm.ee/i-maailmasoda/?id=11062&album_id=11084
8