Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas (lühem referaat) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal Miks Kus ?
  • MILLAL MIKS KUS?
Vasakule Paremale
Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #1 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #2 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #3 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #4 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #5 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #6 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #7 Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Signe M Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i ­ Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Esimene maailmasõda

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30.oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. · 1918.aasta oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austria kapituleerus 3.novembril 1918. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp · Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11

Ajalugu
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja põhjused Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks. 2. Sõda romantiseeriti : Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav.Leidus paljude hulgas ka

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%.

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%.

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Eesti mehed esimeses maailmasõjas

Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil.

Ajalugu



Lisainfo

Lühem referaat esimesest maailmasõjast ning eesti osalus selles. *Sisukord*Sissejuhatus*Esimene maailmasõda, millal? miks? kus?*Sõja põhjused*Eesti esimeses maailmasõjas*Tagajärjed

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun