Töötuskindlustus (0)

1 Hindamata

TÖÖTUSKINDLUSTUS
Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamise korral sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla. Hüvitise saamiseks on kolm põhitingimust.

Töötuna arvele võtmine. Töötuskindlustusthüvitist saavad taodelda ainult need töötud, kes on töötuna arvele võetud tööturu ameti piirkondlikus osakonnas

Nõutav töötuskindlustusstaaž. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse ia kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis.

Inimene ei ole viimaselt töö või teenistuskohalt lahkunud:

Enda algatusel v.a juhul kui inimene lahkub seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis või töökorraldust. Samuti on õigus saada hüvitist kui töövaidluskomisjon tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
Kokkuleppel tööandajaga
Töö või teenistuskohustuste rikkumise , usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu

Teistel töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise juhtudel (nt. Koondamise , asutuse likvideerimise , katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhete tähtaja möödumise või pikaajalise töövõimetuse korral) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele. Eesti töötuskindlustus hõlmab lisaks töötuksjäämise riskile ka kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse riski. Kollektiivse koondamise puhul on töötuskindlustuse eesmärgiks aidata tööandjal osaliselt katta kollektiivse koondamisega seotud kulutisi. Selleks maksab töötukassa töölepingute kollektiivse ülesütlemise ehk kollektiivse koondamise hüvitisi. Kuna töötukassa võtab kollektiivse koondamise hüvitisi makstes üle osa tööandja hüvitise maksmise kohustusest, on ettevõtte ümberkorraldamine tänu sellele vähem kulukas ja makseraskustesse sattumise risk väiksem. Tööandja maksejõuetuse korral on töötuskindlustuse üleandeks hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud.
TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRAD
Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0.5%-2% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0.25%-1% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi valitsusele. Antud hetke 2009 esimesel poolaastal on tööandja maksemäär 0.3% ja teisel poolaastal 0.5% ja töötajal esimesel polaastal 0.6% ja teisel poolaastal 1%. Töötaja töötuskindlustusmakset peab maksma kõik töötajad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad , kes saavad abikaasa tasu. Töötuskindlustusmakse maksekohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmisel või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:

Töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63 eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (1953 või hiljem..63 eluaastast ja varem iga aasta lühemaks)
Füüsilisest isikust ettevõtja
Notarid, kohtutäiturid või muud avaliku õigusliku ametit pidavat sõltumatud isikud
Vabakutselised loovisikud
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kui nad ei saa tasu töölepingu alusel
Vabariigi president , riigikogu ja vabariigi valitsuse liikmed, kohalike omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud , õig
usukantsler ja riigikontrolör

tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt sealhulgas ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
TÖÖTUSKINDLUSTUS HÜVITISE SUURUS
Töötuskindlustuse hüvitise suurus on seotud hüvitise saaja töötuse eelse töötasuga moodustades sellest esimesel sajal päeval 50% ning alates 101-st hüvitise saamise päevast 40% hüvitise saaja ühe kalendripäeva keskmisest töötasust. Väljamakstaval hüvitisel on maksimumsuurus, selleks on Eesti keskmine kolmekordne ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. Töötuskindlustushüvitist on 2009 aastal võimalik saada maksimaalselt 15725 krooni kuus ja ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 338 krooni ja 17 senti seega kolmekordne keskmine päeva töötsau on 1014 krooni ja 51 senti. Hüvitise miinimumsuuruseks on vähemalt sama suur summa kui töötustoetus ja 2009 aastal on see 32 krooni ja 90 senti päevas.
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltub isiku töötuskindlustus staaži pikkusest.

Kuni 180 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud
Kuni 270 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaaži on 56 kuni 110 kuud
Kuni 360 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaaži on üle 110 kuu

Hüvitise saamise ajal peab töötu aktiivselt tööd otsima . Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:

Kui te esitate sellekohase avalduse

Kui tööturu amet lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise töötu soovil, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vananemispensioni määramise tõttu

Kui töötu ei lähe vähemalt kord kolmekümne päeva jooksul või töötule määratud ajal tööturu ameti piirkondlikku osakonda vastuvõtule ja töötul puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus

Kui töötu keeldub mõjuva põhjuseta talle pakutud sobivast tööst
NETO JA BRUTO ARVUTAMINE
Neto on see palk, mis me saame kätte, bruto kajastub meie töölepingus.
N-neto
B – bruto
TM – tulumaks 21%-0.21
TK – töötuskindlustus 0,6% =0.006
P II – sammas – 2%=0.02
Maksuvabamiinimum – 2250.-
N=B – TM-TK-PII
TK= 0.006 ×B
PII = 0.02 × B
TM = (B-2250-TK-PII) × 0.21
N= B- (B-2250-0.006×B – 0.02×B) × 0.21 – 0.006×B – 0.02 ×B
10770 N
8520
1789,2
215,4
64,62
B -8760
TÖÖLEPING
Kohustuslikud kokkulepped (asjad, mis peavad töölepingus kirjas olema):

Poolte andmed – tööandja nimi, registreerimisnr ja asukoht, töötaja poole pealt – nimi, isikukood , elukoht.
Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise kuupäev

Tähtajalise töölepingu kestuse ja alus
Ameti või kutse nimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus
Töötegemise asukoht või piirkond
Töötasu tingimused
Tööaja norm
Põhi- ja lisapuhkuse kestus
Töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajad või määramisalused
Viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta

Töötaja kohustused:

Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt

Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi

Teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal

Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi

Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel

Hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara

Teeb tööülesannte täitmiseks koostööd teiste töötajatega

Teatab viivitamata tööandjale töötakistustest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu

Tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi

Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu

Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikkust kestusest

Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokkulepitud teisiti
Tööandja korralduse sisu:

Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega

Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi

Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega

Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest
Töötaja õigus keelduda töötegemisest
Töötajal on õigus keelduda töötegememisest eelkõige juhul, kui:

Ta kasutab puhkust

Ta on ajutiselt töövõimetu

Ta esindab seaduses põhikollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid

Ta osaleb streigis

Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel
Katseaeg
Katseaja eesmärk on kindlaks teha tööks vajalik:

Tervis
Võimed
Suhtlemisalane sobivus
Kutseoskus

Katseaja maksimaalne kestus on neli kuud. Katseaega on lubatud rakendada ainult tööle asumisel ja ainult ühel korral. katseaja hulka ei arvata töölepingu peatumise aega. Töölepingut peatatakse:

Töölepingus või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
Poolte kokkuleppel, sealhulgas palgata puhkus
Puhkuse aeg
Haiguse ajal
Riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise aeg
Töötaja esindamise aeg
Seadusliku streigi aeg

Katseaega ei rakendata alaealistele ja puudega töötajatele neile ettenähtud töökohtadele
Tööaeg
Töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Töötaja töötab 8 tundi päevas. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Lühendatud täistöö aeg:

7-12 aastastel 3 tundi päevas ja 15 tundi nädala jooksul

13-14 aastastel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas

15 aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi nädala jooksul

16 aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik ja 17 aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädala jooksul
Ületunni töö
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunni töö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunni töö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunni töö kokkulepe alaealisel on tühine. Ületunni töö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunni töö vaba ajaga ületunni töö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunni töö hüvitamist rahas. Ületunni töö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 korde töötasu.
Öötööl ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
Kui tööaeg langeb ööajale kella 22:00-st kuni 6:00-ni, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu.
Tööaja lühendamine
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3 tunni võrra.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vivian Õppematerjali autor

11. klassi majanduse konspekt

töötuskindlustus neto bruto katseaeg ületunnitöö

Sarnased õppematerjalid

docx

Töötuskindlustus 2018

3.5. Töötuskindlustus Töötuskindlustuse õiguslikuks aluseks on töötuskindlustusseadus (RT I 2001, 59, 359....koos hilisemate muudatustega) (edaspidi TTS). Nimetatud seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Samuti reguleeritakse selle seadusega töötuskindlustuse korraldust ning töötukassa staatust. Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, va töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud

Õigus alused

docx

Töötamine, tööline, tööandja

1.Mis on riigieelarve 3 suurimat tuluallikat (mitu % igaüks) ja 3 suurimat kuluartiklit (mitu % igaüks) Suurimad riigi kuluartiklid - kodumajapidamiste tarbimine 50.1% - põhikapitali investeeringud 24.5% - valitsussektori tarbimine 18.8 % Suurimad riigi tuluallikad - teenused 66.4% - tööstus 29.7% - põllumajandus 3.9% 2.Kopeerida viit, kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus- ja Teadusministeerium). 3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut? § 59. (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepi

Ühiskond

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te

Tööõigus

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle

Tööõigus

docx

Tööõigus kordamisküsimuste vastused

Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 13-1

Õigusõpetus

doc

Töötuskindlustus

Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste sead

Õigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus

pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05

Tööõigus

Rohkem sarnaseid