Esimene maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
SISSEJUHATUS
 
 Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel kuulutas Asutria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale.
Sõdurid läksid sõtta innustunult,oodates kuulsust ja au,ning olles veendunud,et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi,kuid seda ei juhtunud.Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. 
 
Esimese maailmasõja põhjused
 
 
Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus ,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda.
Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad:
1.   Alahinnati ohtu :
Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks.
2.   Sõda romantiseeriti :
Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav .Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad.
3.   Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid :
Maailmas ei eksisteerinud  organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi.
4.   Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia :
Riikide valitsused ei märganud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat ning tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.Samas sõjaplaanid olid muutunud ajajooksul keeruliseks,täpseks ja jäigaks.Tähtsamaks oli kujunenud aga see,kes suudaks kõige kiiremini on väed mobiliseerida ja rindele paigutada.See aga tähendas,et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult vara,ja kui see oli tehtud,ei saanud ega tohtinud enam anda mingisugust tagasikäiku.Tulemuseks olid valitsused muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide vangiks.
Sõdivate  osapoolte sõjaplaanid
 
 
Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid.
Saksamaa:
Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga .
Prantsusmaa:
Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud kindlustustesüsteemi,kuna arvati,et sakslased Belgia neid sealt kaudu rünnata püüavad.
Prantsuse sõjaplaani hakati nimetama plaan 17.See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased pidasid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks-hõivamise ja seejärel tungi Saksamaale.Terve Prantsusmaa sõjaplaani ideeks oli hoogne pealetung!
Inglismaa:
Vastupidiselt teistele riikidele puudus Inglismaal iseseisev sõjaplaan.Inglismaa valmistas ette koostööks Prantsuse vägedega,toetamas nende vasakut tiiba.Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest,midagi oli hiljem võimalik ka suurendada.
Venemaa:
Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes väga nõrgalt ette valmistanud.Teiste riikidega võrreldes,oli armee tunduvalt suurem,kuid halvasti varustatud.Selle kõige kogunemine ja rindele saamine võttis suurte vahemaade tõttu palju aega.Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari.Prantsusmaa palus Venemaal rünnata mobilisatsiooni 14.päeval Ida-Preisimaad,kuigi talle endale oli kasulikum rünnata esialgu Austria-Ungarit.
Austria-Ungari:
Sõjaplaan oli koostatud arusaamaga,et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel- lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu.Terve sõjajõud tuli koondada kahte ossa,millest väiksem suunatakse Serbia ning suurem Venemaa vastu,arvestades seejuures ka Saksamaa toetusega
 
 
Esimese maailmasõja käik
1914                                                                                                                                                              28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust.
·     Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni.
·     Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja.
·     Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja
·     4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale
·     Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale.
Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul  (5.–6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).
Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari.Idarindel tekkib samuti positsioonisõda.
Sõtta astuvad ka Türgi ( keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu).
1915                                                                                                                                                         22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb ).
2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma . Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa . Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada.
Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja.
·     23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja.
·     14. mail astub sõtta  Bulgaaria  Keskriikide poolel.
Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia
1916                                                                                                                                              Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar)
Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.
1. juulil alustavad Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos kasututatakse tanke).  Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.
·     27. augustil astub sõtta  Rumeenia  (Keskriikide vatsu), kelle sõjavägi purustatakse.
Aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes.
 
1917                                                                                                                                                         1. veebruaril  kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki.
Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub
tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine.
1918 ja sõja lõpp                                                                                                                           Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsilallakirjutatud rahu kohaselt jäävad vallutatud alad Saksamaa võimu alla.
7. mail sõlmib Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Saksa väejuhatus rakendab kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Aga pealetungid ei too strateegilist edu ja Saksa vägi kaotab 700 000 meest.
15. juulil alanud II Marnei lahingus läheb algatus lõplikult Antandile.
11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne 'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.
Tagajärjed
 
Esimese Maailmasõja võitjad said uusi maid ja palju eeliseid .10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult okupeeritud teritooriumitelt,vaid ka Reinimaalt.Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus,kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma.Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi ,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani.