Inimene, kes muutis maailma: Jossif Stalin (0)

Inimene, kes muutis maailma
„ Meie isa, kes sa oled Moskvas. Neetud olgu Sinu nimi. Sinu riik kadugu. Ärgu sündigu Sinu tahtmine, mis saadab meid orjusesse ja vabaduse kaotamisse. Ära röövi meilt meie igapäevast riigi ja loomade huvides. Ja andesta meile meie valed ja vargused , mida Sa meile oled õpetanud, et meie andestaksime oma seltsimeestele. Ära saada meid Siberisse, vaid päästa meid riigilaenudest ja kolhoosist, mis teevad meid kerjusteks ja toovad meile näljasurma. Sest sinu päralt on riik, vägi ja au veel vaid lühikest aega. Aamen .“ Sellise sissekande on teinud eesti kirjandusloolane Jaan Roos oma päevikusse 1952. aastal. Säärane moodne Meie Isa palve peegeldab staliniaegset NSVL - i. Kirjutatu peegeldab „mõtleva“ inimese vimma tolleaegsete elutingimuste vastu. Tekib küsimus, kuidas sai tekkida nii inimvastane riik ja mida tõi kaasa võim, mis inimese mutta trampis? Kas 25 Stalini valitsemisaastat põhjustasid ka tänapäeva puudutavaid muutuseid?
1928. aastal sai NSVL - i juhiks Jossif Stalin , kes enne võimuletulekut töötas Kommunistliku Partei peasekretärina. Viimane ametikoht lõi eelduse ainuvõimu saavutamiseks, põhjusel, et Stalini pädevusse kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Nii kehtestas Stalin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Sellise endale turvalise võimuladviku tekitamine aitas eemaldada takistusi ainuliidri kohale. Ajal, mil Stalini tegevust märgati, oli juba hilja midagi ette võtta. Lenin suri 1924. aastal ja tema testamendis avaldatud soovi, et tema järeltulijaks võiks saada Lev Trotski, ei avaldatud, kuna Trotskit peeti ohtlikuks. Tänu sellele sai toetajaskonda juurde Stalin, keda tollal peeti vähetähtsaks tegelaseks. Toonane arvamus sai aga saatuslikuks, kuna Stalin suutis oma osava mänguga 1929. aastaks kõrvaldada juhtivkohtadelt kõik teda mittetoetavad isikud, kindlustades sellega oma võimu kogu riigis. Stalini ainuvõim pani aluse uuele süsteemile, mille märksõnaks oli terror .
Stalini võim tõi endaga kaasa suurel hulgal muutusi, mis pidid lõppkokkuvõttes inimestest looma mittemõtlevad töötavad robotid , kelle juhtsüsteemiks oleks kommunism. Esmalt võeti suund sundkollektiviseerimisele, mis sai alguse vilja ülimadalast kokkuostuhinnast. Nimelt ei olnud talupojad nõus vilja pakutud raha eest riigile müüma, mis ajas võimu tagajalgadele, kuna vilja oli vaja tööliskonna ja sõjaväe vajaduste rahuldamiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti vili talupoegadelt jõuga, mis põhjustas 1932. – 1933. aastal suure nälja puhkemise. Näljahäda tõsidust tõendavad andmed kannibalismijuhtumitest ja umbes seitsme miljoni inimese surmast. Näite tahtlikust näljahäda tekitamisest võib tuua viimastel mainitud aastatel toimunud ukrainlaste rahvusliku identiteedi hävitamisest. Protsess viidi läbi äärmiselt külmavereliselt: näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast, vaid sajad külad piirati ümber Punaarmee sõdurite poolt. Nälgijad jäeti ilma kõige elementaarsemast inimõigusest - õigusest põgeneda kindla surma eest.
Paralleelselt sundkollektiviseerimisega toimus NSVL- is industrialiseerimine , millega algas suurtööstuse eelisarendus. Rõhku pandi sõjatööstuse arendamisele, mis omakorda mõjutas tänu suurele kogusele relvadele Teist maailmasõda. Kuna NSVL sai maailma mastaabis üheks tugevamaks sõjatehnika arengu poolest, võis taoline positsioon julgustada NSVL- i Teises maailmasõjas nii võimukalt tegutsema. Hüpoteesi kohaselt on võimalik, et mõne teise liidri juhtimisel poleks industrailiseerimisele nii tugevat rõhku pandud, mis oleks tähendanud relvade väiksemat arvu. Eelmainitu oleks omakorda kaasa toonud vähem ohvreid Teises maailmasõjas.
Uue süsteemi töölelükkamise nähtuste sekka kuulus ka küüditamine, mida viidi läbi erinevates NSVL- i mõjupiirkondades kogu stalinismiajastu vältel. Vägivaldse ümberpaigutamise põhjus peitus eelkõige kulakluse likvideerimiseses ja kolhoseerimises, kuid küüditamine ei kätkenud endas üksnes kulakute ümberasustamist, tapmist ning nende vara konfiskeerimist, vaid puudutas inimesi märksa laiemalt. Küüditatute hulka kuulusid ka naised, lapsed ja vanurid , kes jõuga eemaldati kodudest ja saadeti asumisele NSVL- i obalstitesse, kus eluks võis nimetada tingimusteta töö rügamist. Taolistes oludes hukkus meeletu hulk inimesi, sündimata jäid paljud lapsed, tagasi koju pääsenutest surid paljud saadud vigastustesse ja haigustesse ning mainimata ei saa jätta ka küüditatute vaimsele tervisele tekitatud kahju. Majandus läks täielikult riigi kontrolli alla, kes ei hoolinud kohalikest tingimustest ja eripärast, millega kaasnes keskonna reostamine . Rahva koosseisu hakati sihipäraselt muutma ja seati ohtu rahvuslik koosseis. Küüditamine lõi eelduse muukeelse elanikkonna sisserände linnadesse ja tööstuskeskustesse, mis omakorda kiirendas maaelu allakäiku ning urbaniseerumist. Eesti näitel murdis omandi võõrandamine talupoegade kiindumuse maasse ning hävitas ka eestlastele omase kodutruuduse. Sellise hinnaga hoidis Stalin NSVL- i majanduspoliitika oma raudse kontrolli all, kasutades küüditatute tööjõudu riigi sõjalise võimsuse saavutamiseks, sundides neid töötama loomalikes tingimustes. Revisjoni üle majanduses kaasnes võim kogu riigi rahva üle, mis saavutati tänu hirmule, mida katkematult stalinistliku tegevusega toideti.
Eelmainitud inimvastased kuriteod tingisid üha uusi tegevusi, mis omakorda mõjutasid tolleaegset eluolu ning tõid kaasa uusi tagajärgi, lisaks eespool juba nimetatutele.
Roimade salgamiseks kasutas NSVL intensiivset tsensuuri. Kogu kirjastustegevus oli täielikult riigi kontrolli all, iga trükitud leheke oli rangelt arvele võetud. Kirjastuste töötajatelt nõuti rikkumata poliitilist minevikku . Arvel oli iga trükimasin ning kirjastused pidid esitama kirjanduse ilmumise plaanid kolmeks aastaks ette. Stalini valitsemisaja lõpuosas keelustati igasuguse võõrkeelse kirjanduse ilmumine . Säärane kontroll takistas ka loomeinimeste tegevust. Näite võib tuua Mihhail Bulgakovist, kes just tänu stalinismile pidi Bulgakov surema meelsuses, mida tõendab kiri Nõukogude valitsusele, kus palub arvesse võtta, et võimatus kirjutada on talle samaväärne elusalt matmisega. Nii võib Bulgakovi elu pidada lõputuks piinaks, kuna tema suurest loomekogust lubati avaldada vaid üksikud teosed, millest sai Bulkakovi “leib”, et kirjanik nälga ei sureks ja ei saaks öelda, et midagi ei avaldatud. Bulgakovi näitel surid ängistuses veel paljud loomega tegelejad ja samuti jäi tolleaegne kultuur tänu väärtusliku mitteavaldamisele kõvasti vaesemaks.
Tsensuuri kõrval tegeleti ka inimsetele kättesaadavate materjalide muutmisega NSV Liidule sobilikuks. Muudeti ajalooraamatuid, võltsiti fakte ja fotosid , tõendid kuritegudest hävitati või muudeti salajaseks. Püüti tõestada Stalini poliitika õigsust ja armastust rahu ja inimese vastu. Nõukogude käsitlus väitis, et rahvas on kui üks mees koondunud seltsimees Stalini ümber ning tegutseb üksmeelselt igas eluvaldkonnas. Taoline tegevus teeb mõistetavaks asjaolu, et tavainimene Stalinit austas. Ka praegusel hetkel pole avalikkuse ees kõik, mis NSV Liidus toimus, siiani on kadunud ja põhjendamatult salastatud paljud dokumendid. Nimetatud asjaolu tähendab, et stalinismiajastus on veel nii mõndagi häbiväärset, kuid osav varjamispoliitika lasi tol ajal ja laseb ka nüüd inimestel elada vales ja kahtluses.
Süütegudel, mis 1928.- 1953. aastal korda saadeti pole vastutajat ja usun, et see muudab tänagi veel nii mõnegi stalinismi terrorist puudutatu südame raskeks. Kedagi pole süüdistada ja ega hukkunuid miski tagasi tookski. Toimunud kuriteod põhjustasid haavu mitmetele põlvkondadele, millest jäänud armid on näha tänaseni. Need armid ei lase unustada praegu ega lase seda arvatavasti teha ka tulevikus, kuna stalinism armastas sügavaid haavu.