12. klassi lähiajaloo õpitulemused kokkuvõtvalt (0)

12. Klassi lähiajaloo õpitulemused
Maailm Esimese maailmasõja eel
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;
Suurenes kaupade ja teenuste hulk.
Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks.
Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele.
Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa
2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915)
ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa.
Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril . Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina.
Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia.
Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
Venemaa peamiseks vaenlaseks oli Türgi.
Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks riigiks Euroopas. Samal ajal tahtis Inglismaa tõusta maailmavõimuks.
3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda : näitab kaardil suurriikide
sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju
Suurenev globaliseerumine ehk üleilmastumine kiirendas kaupade, kapitali ja inimeste liikumist.
Vaba turg soodustas konkurentsi ning elavdas kaubandust.
Turge kaitsti kõrgete tollidega.
Tööstuse koondumine suurtesse monopolidesse.
Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng
Kiire infolevik – kättesaadavam maailm.
Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid.
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol , Antant, Kolmikliit.
Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärk on laiendada oma võimupiire.
Monopol – kaubaartikli ainumüügi- või ainutootmisõigus.
Antant – kokkulepe, liit. Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit.
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel 18822. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit.
Esimene maailmasõda
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;
PÕHJUSED:
- Võitlus turgude, toorallikaainete ja ekpordivõimaluste pärast.
- Suurriikide soov suurendada mõjupiirkondi.
- Sõja heroiseerimine, sõja ootus rahva seas.
- Sõjatehnika areng.
- Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine.
- ,,Balkani Püssirohutünn’’
SÕDIVATE POOLTE TAOTLUSED:
- Suurbritannia eesmärk oli vallutada Saksamaa
- Venemaa tahtis oma mõju suurendada Balkanil ja tõrjuda sealt Austria-Ungari
- Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina.
- Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia.
- Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
2) analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
TAGAJÄRJED:
- Võitjariikide territooriumite suurenemine
- Rahulepingutega vähendati saotajariikide (eriti Saksamaa) territooriumi, neile pandi rahalisi ja sõjalisi kohustusi + reparatsioonid .
- Lagunes Austria-Ungari, tekkis palju uusi riike.
- USA sai maailma juhtivaks suurriigiks.
- I Maailmasõjas mobiliseeriti 74 miljonit meest.
- Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata.
MÕJU MAAILMALE:
- Sõda kurnas kõiki selles osalenud riike ning pärast sõda varises mitu endist suurriiki kokku. Näiteks: Venemaa, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa. Paljudes neist puhkesid revolutsioonid ning kodusõjad.
3) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
EELDUSED:
- Suur osa Eesti linna ning maa omavalitsused olid eestlaste hallata, välja oli kujunenud iseseisev majanduselu.
- Meil oli oma haritlaskond ning I Maailmasõja lahingutes karastunud ohvitserkond.
- Eesti oli igati valmis ka seesmiselt.
PROTSESS:
- Iseseisvusmanifestid Pärnus , Tallinnas.
- Nõukogude Venemaa ründas Narvat, kuid see tõrjuti sakslaste poolt.
- Nädal hiljem ründasid uuesti, Eestis kuulutati sundmobilisatsioon kogu riigis.
- Laidoner määrati sõjaväe etteotsa 23.dets.1918.
- Meile tulid appi Soome vabatahtlikud, Inglise laevastikukaader, Suurbritannia relvastik.
- Sõjatehnika paranes ning tänu sellele saime Punaarmeele lõpuks vastu.
- 30.jaanuar.1919. Toimus Paju lahing, Eesti suutis oma kaitse Punaarmee vastu säilitada, olenemata pea poole väiksemast sõjaväest.
- 19.-20 juuni toimus Võnnu lahing, kus eestlased suutsid purustada Landeswehri väed.
- 31. august. 1919 tegi Punaarmee ametliku rahupakkumise, kuigi see ei jõustunud.
- 5.detsember tegi Punaarmee uuesti rahupakkumise ning 3.jaanuar jõustus relvarahu.
- 5. detsember 1920 on ametlik Vabadussõja lõpp.
- 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping.
4) teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;
5) Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia , Asutav Kogu,
Landeswehr , Tartu rahu, Päästekomitee ;
Veebruarirevolutsioon – 1917. aastal toimunud Venemaa revolutsioon . Kukutati Nikolai II.
Autonoomia – osaline iseseisvus, mis põhiseadusega antakse teise riigi mingi osa rahvale, rahvusrühmale või asutusele.
Asutav Kogu – 1919. aastal valitud kogu, mis töötas Eesti riigile põhiseaduse ja korraldas seadusandlust.
Landeswehr – Balti maakaitse, Kuramaa ja Liivimaa organiseeritud väekoondis, mis oli loodud baltisakslaste algatusel . Nende eesmärk oli Balti Hertsogiriigi rajamine.
Tartu rahu – leping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja.
Päästekomitee – 1918. aastal sai neist Eesti Riigivõimuorgan. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik . Neile anti kogu riiklik võim Eestis.
7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin , Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts,
ning iseloomustab nende tegevust.
Nikolai I – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst. Tema andis inimestele kodanikuõigused ja oli pigem positiivne valitseja.
Vladimir Lenin – Vene Bolševikute juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht. Kasutas terrorit ja sunnimeetodeid.
Jaan Poska – Eesti riigimees. Asutava Kogu liige, seotud põhiseaduse valmistamisega ja allkirjastas Tartu Rahu.
Johan Laidoner – Vabadussõja ajal kuulutati ta Eesti sõjaväe etteotsa ja tänu temale võitsid eestlased Vabadussõja.
Konstantin Päts – Riigiteadlane , Eesti riigi üks rajajaid , esimene president , Asutava Kogu liige ja ka riigikogu liige.
Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib ning võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste
põhjusi;
1920’ndatel olid rahvad ja riigid vaesunud, ringi liikusid ka epideemiad, närviline elurütm paistis välja ka kunstis ning arhitektuuris.
1930’ndatel see-eest said paljud riigid jalad alla, teadus ja tehnika areng oli üüratu.
Sellise suure muutuse põhjus on see, et aega oli juba sõjast möödunud ja inimesed olid rahulikumad, tänu sellele suutsid ka muutusi läbi viia.
2) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab
majanduskriisi põhjuseid;
MAJANDUSE ARENG:
- Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest
- Sõdade järel kasvab alati tarbimine = rohkem on vaja toota.
- Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel
MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED:
Ületootmine, vale majandamine, valitsuse vead kriisi ajal, hulgaline tööpuudus ja elatustaseme langus.
3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
Demokraatia – Loeb kodanike arvamus, kõik inimesed on võrdsed, riiki valitsevad mitmed erakonnad , kehtib isikuvabadus ja kodanikuõigused , arvestatakse ka vähemuse arvamusega.
Diktatuur – Range, karm, agressiivne valitsemis vorm, kus valitseb üks inimene või erakond. Loeb vaid üks arvamus ja selle järgi otsustatakse.
4) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi
kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut ;
1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused,
riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured.
Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner.
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism , totalitarism ,
kommunism , NSVL , fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit , Versailles ’ süsteem, vaikiv 15
ajastu, vabadussõjalased;
Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa.
Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida.
Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil.
NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
fašism – juhikultusega totalitaarne poliitiline liikumine.
Natsionaalsotsialism ehk natsism – Saksas levinud ideoloogija, püüdis ühendada ravuslust sotsiaalse heaolu põhimõtetega.
Versailles’ süsteem – peale esimest maailmasõda kehtinud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve.
Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist.
Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg .
6) teab, kes olid Jossif Stalin , Adolf Hitler , Benito Mussolini , Franklin Delano Roosevelt,
Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson , ning iseloomustab nende tegevust.
Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus , agressiivne välispoliitika )
Adolf Hitler – Saksa poliitik , diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus)
Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,)
Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32. president. (demokraatlik)
Konstantin Päts – Eesti esimene president. (karmikäeline, arukas)
Jaan Tõnisson – riigiteadlane, poliitik, õigusteadlane. ( isekas , põikpäine, agressiivselt ründas)