o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Üks ohvriterohkemaid lahinguid. o 1219 Ründasid Põhja- Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule o 1220 aastaks Hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa o 1220 Rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kui saarlaste malev kihutasid nad minema o Kaks aastat hiljem üritasid taanlased alistada Saaremaad, kuid ebaõnnestusid
· (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale
Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval
· Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel. · Naabritega keerulised suhted latgalitega olid varasemad konfliktid, liivlastega ei tehtud koostööd, sest nad võtsid ristiusu vastu Kaupo juhtimisel, idaslaavlastele pidi maksma ja nad olid kord vallutajad, kord liitlased. Puudusid reaalsed liitlased. · Katoliku kiriku toetus paavst kuulutas välja ristisõja, kes läksid ristisõtta, said pattude lunastuse, kirik oli huvitatud oma võimu laiendamisest ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. Tõi kaasa ristimise. ARUTLUS: MIKS EESTLASED KAOTASID? 12. sajandi lõpus sai alguse ristiusustamine Läänemere piirkonnas. Sealt said alguse
8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/269-32-excel2010-kuupaeeva-ja-aja Sünniaeg Mitmes Eesnimi märk on koma? 1/3/1994 8 Kristi
Battle of St. Matthew's Day · The Battle of St. Matthew's Day (Estonian: Madisepäeva lahing) was fought near Viljandi on September 21, 1217 during the TeutonicEstonian War. The adversaries were the German crusading order the Sword Brethren with their recently converted allies and an army of 6000 Estonian men from different counties, led by Lembitu, who had attempted to unify the Estonians. The Germans won, Lembitu and Kaupo (converted Livonian chieftain, fought on the order's side) were killed. Also many others were converted and without would be murdered Baltic Way · It was in August of 1989 that an event of monumental significance occurred one which put Estonia, Latvia and Lithuania onto the final road toward renewed independence. The event was the "Baltic Way" human chain, held on 23 August 1989. · The "Baltic Way" human chain was a joint protest action
o 1217 vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased Venelaste sekkumine lahkusid ugandist. muistsesse vvsse. Madisepäeva lahing Novgorodlaste-pihkvalaste vägi piiras Lembitu eestvedamisel, alistunud Otepääd -> ristisõdijad ei saanud lembitu langes Liivlaste vanem Kaupo Eesti mandriosa vallutatakse - ristisõdijad langes (vastane) Rootslased üritasid eestisse tungida, kuid Lahing kaotati said lüüa o 1219 Sakslaste ja taanlaste vaheline Lindanisa lahing võiduristimine Lindanise ehk Tabelinus – vanim teadaolev kristlane eestis.
Tootsi Lasteaed Põhikool Pärnu jõgi referaat Kaupo Klemmer 9.klass 2012 Tootsi Sisukord Paiknemine..........................................................................................................................3 Majandustegevus ja inimjõud............................................................................................. 3 Elustik.............................................
Tootsi Lasteaed- Põhikool JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA Referaat Kaupo Klemmer 8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht
ajades. Kroonika põhjendab vallutust ründajate teadmatusega Bertoldi läbirääkimistest. Mõne päeva pärast pöörduti linnusest saadud saagiga tagasi ja linnus ise pandi põlema. Võnnu piiramine ja Ümera lahing Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, Võnnu linnuse, vastu. Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule
1217. jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Sakala vanem Lembitu. Otsustav lahing toimus 1217. a Madisepäeval (21.septembril) Viljandi lähedal ja lõppes eestlase allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid nt eestlaste vanem Lembitu ja ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. 1219. a sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Lahing Tallinna all oli võidukas.1220. a sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas tungipunkti 1220. a Lihula linnusesse. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks, edasised vallutusplaanid sellega nurjati.
Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat.
aladele. 1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus – Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kapo 1219 – 1220 – taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. (Lindanisa lahing ja Dannebrog) 1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. Madisepäeva lahing oli oluline, kuna liivlaste juht Kaupo leidis endale otsa ning samuti eestlaste juht Lembitu, kelle pea viidi Liivimaale kaasa. Tahtis veel, kuna eestlastele oli see raske hoop, peale seda kui sakalased suruti taganema. Saabusid taanlaste võimas laevastik Lindanise. Aasta hiljem saabusid rootslased. 29) 1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti.
1201 rajas ta seega Riia linna. 1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu. (1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud. 1210 oli eestlaste vastulöök liivlastele ja ristirüütlitele e ÜMERA LAHING. Toimus tänapäeva Läti aladel
108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111. Janar Kootikumidele 112. Janar Vapõletik 113. Janek Udpoleinimesed 114. Jobuk Ott 115. Joo Ming (hiinlane) 116. Joosep Udelpõhjani 117. Juhani Onmunenud 118. Juss T. Nii 119. Juuli Kuu 120. Kadri Oruloss 121. Kai C. Vägi 122. Kaja Kakrambid 123. Kaja Kasitt 124. Kalju Rahn 125. Kara Mell 126. Kari Munne 127. Karin Aaritsaid 128. Karmen Nustus 129. Kaspar Gimeauto 130. Kata Stroof 131. Katri Ikrauastvõibalgusesaadatulekahju 132. Kaupo Notsas 133. Kelli Segijäiseisma 134. Ken Otsiid 135. Kessu Sisselasi 136. Kiirkeeduk Anne 137. Kirst Ilustati 138. Kodukomb Ain 139. Koka Ain 140. Komis Tan 141. Komment Aare 142. Konrad Iaatoriall 143. Kont Roll 144. Kre Tiit 145. Kummis Pets 146. Kurik Asta 147. Kus Iti 148. Kuubasiga Rita 149. Kõrgep Inge 150. Kõrgepinge Liina 151. Kärt Speeru 152. Küll Mikk 153. Külli Lii 154. Küllo Nimelik 155. Köögikomb Ain 156. Laine Harjal 157. Laivi Tuvahe 158. Ledzep Elin 159. Leida Laius 160
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale.
Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu
aasta kevadeks. VANGISTAMINE JA KADUMINE Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel.Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha. Siiski on mitmed inimesed väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat: küll deporteeritute rongi peal, kuskil asulas teiselpool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas
65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga
Nendest oli palju kasu Otepää piiramisel, mille vallutamisega andsid sakslastele raske löögi. Vene abiväed jäid aga mitu korda hiljaks, andes eestlastele valelootust kui nendega oldi arvestatud (Madisepäeva lahing, Tartu piiramine). Balti alade rahvad polnud kunagi olnud liitlased, nad olid pigem vaenuväed, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Latgalid soovisid kätte maksta eestlaste röövretkede eest, liivlaste vanem Kaupo soovis kõrget positsiooni ja rahvas leidis, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid need rahvad veel rohkem Eesti vastu üles ässitada ja kasutasid niiviisi ühtesid barbareid, et alistada teisi. Balti rahvaid rünnati ühekaupa, samuti hiljem Eesti maakondi, mis ei suutnud piisavalt efektiivselt koos töötada. Eestlastel oli peale sakslaste ja nende liitlaste veel teisigi probleeme. Siinne maaala äratas ka teiste rahvaste tähelepanu. 1219
Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti
) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud.
aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema. Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222.a.Eestlased kasutasid kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Saaremaad ei õnnestunud vallutada.
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja
(umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige
Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-
purustati täielikult. Korraldati sõjakäik Võnnu linnuse alla mõõgavendade vastu. Piirati sisse ordurüütlite käes olev niinimetatud vana linnus, mis asus hilisema Võnnu lossi pargis Pähklimäel (Riekstu kalns). Eestlaste rünnakud olid ägedad, kuid siis selgus, et Võnnu alla oli Riiast tulemas abivägi. Eestlaste malev seepeale otsustas taanduda, et otsida sakslastele lahinguandmiseks sobiv koht. Orduvennad koos Kaupo juhitud liivlaste ja latgalitega asusid nüüd eestlasi jälitama, kuid sattusid Ümera (Jumara) jõel ootamatult eestlaste varitsuse ohvriks. Eestlased ajasid segadusse sattunud vaenuväe põgenema, jälitades tapeti ja võeti vangi hulk sakslasi, liivlasi ja latgaleid, kes hiljem surnuks piinati. Eestlaste maleva võit oli täielik, kuid selle tähtsust ei tasuks kohe kindlasti üle hinnata. Selleks oli hukkunud ja vangi võetud sakslaste arv liialt väike
maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. · Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II · 1219 sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. · Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada. · Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa halduslik korraldus.
ratsanike läbisõitu korralikuma töö tegid. Kõigepealt vallutati säde all olev linnus. Hiljem mindi Ümera jõe juurde, kuna teati, et vastased sealt poolt tulevad. Peideti endid metsade taha ning kui vaenlane juba kohal, rünnati teda ennast või vaenlast selja tagant. Ott oli ka Vellole vahepeal öelnud, et Ümera jõe juures tuleb puhas töö teha selle jõe äärde ei tohi halbu mälestusi jätta, vaid ainult häid. Vello viis eestlased võiduni, kuid langesid Ott (oli vastamisi Kaupo (liivlaste vanem) pojaga), Kiur (tappis Rahi) ning Vaike. Kiuri viimased sõnad olid umbes sellised, et oli ilus päev ei teagi kas veel kunagi tuleb sarnaseid. Tagasi oma maale suurte saakidega jõudes olid kõik õnnelikud, kuid kurvad langenute pärast. Saaki jätkus kõigile. Langenud põletati hiljem hiides mäe otsas ära. Lembi oli aru saanud, et ristiusk ei ole midagi ning oli mustad riided seljast visanud ning pähe kallatud ristivee maha pesnud. Leini aga jäi ikka ristiusustatud
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusii...
Igal aastal külastab Metsavenna talu üle ca 10 000 inimest. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, kes käivad lihtsalt uudistamas peaaegu, et iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud 8 ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas söjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel. Aastatel 2000-2003 kevadel korraldati Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viidi punkritesse, näidati relvi, üles oli pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidati NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. Plaanis on tulevikus uuesti taastada Metsavenna päevade korraldamine kui selleks avaneb uus võimalus. [2]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
Kas taanduseks on alust? TsMS § 31 sätestab, et ekspert peab taanduma TsMS § 23 nimetatud alusel-eeskätt milles osaleb juba menetlusosalisena, on menetlusosalise lähedane v sugulane jms. Ainult töötamine kostjaga ühes ettevõttes ei ole iseenesest kindlasti taandumise alus, aga TsMS § 23 p.7 alusel võiks isegi taanduda, kui alust kahelda eksperdi erapooletuses- on kostja sõber ja peretuttav vms. 10. Kaupo Väärsi laenas Peeter Tootsile maja remontimiseks 130000 krooni allkirja vastu. Kokkulepitud tähtajal Peeter Tootsi laenu ei tasunud ja nagu selgus, oli ta vahepeal kolinud Sinti, sealt aga lahkunud teadmata kuhu. Oma maja Tartus jättis ta õe valdusesse. Milline on kohtualluvus? Tegemist tavalise laenuvõla nõudega hagiga, mille puhul võimalikud järgmised kohtualluvused. a) Reeglina võlanõuetes üldalluvus ( TsMS § 79) kostja elukoha järgi ( Sindi
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
. (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto ,,Pühajärv". Sõja lõpul kirjutas Sütiste ajaloolise draama ,,Ristikoerad", mis kujutab eesti hõimude võitlust ristirüütlitega XII saj. algul ning Lembitu ja Kaupo surma. Elu viimastel kuudel kirjutas Sütiste oma kaasaega kujutava näidendidialoogia ,,Laviin liigub" ja ,,Laviin puruneb", mis on jäänud viimistlemata ja lavastamata. Populaarseks on osutunud Sütiste värsslugu lastele ,,Kalamehed" Sütiste on ka avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562) 6.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. · Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. · Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale. SISSETUNGI ALGUS
eestlased korraldasid. Kuna eestlastel oli hea strateegia suutsid nad sakslased,liivlased ja latgalid alistada. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Madispäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Madisepäeva lahing lõppes eestlase allajäämisega,mis kandis suuri kaotusi.Lahingus langes Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Pilet nr.9 1.Põhjasõda (põhjused,osalejad riigid,tähtsamad lahingud,sõjatulemused)-Põhjasõda 1700-1721. Venemaa ei saanud Liivi sõja ajal ,,Akent Euroopasse'' ning Peeter I tahab läänistada Venemaad.Oli loodud Rootsi vastane liit. Poola tahtis tagasi võita alasid ,mis Liivisõjas sai kaotatud. Rootsi ning Taani tahtsid võimu Läänemere basseini üle. Sõjas osalesid Taani,Rootsi,Poola ja Venemaa. Tähtsamad lahingud olid Narva lahing ning Tartu katastroof
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Esimesed mõõduvõtud on neljapäeval Tartu Ülikooli poksisaalis, reedest kolitakse A. Le Coqi spordimajja. Nimekaimad medalinõudlejad on aprillis Bakuusse juunioride MMile sõitvad Nikolai Tšaškin (48 kg), Grigori Ilkevitš (69 kg) ja Rain Karlson (81 kg). Kade sõnul on nende jaoks nädalavahetuse võistlus viimane vormi testimine enne maailmameistrivõistlusi. Täiskasvanute hulgas saavad oma taset kontrollida ja lihvida juunis Moskvasse EMile minevad Kaupo Arro (75 kg), Artjom Fjodorov (75 kg) ja Ainar Karlson (81 kg). «Eks tahaks rohkem saata, võib-olla on esmaspäeval juba pilt teine, sõltub nendest võistlustest,» ütleb Kade, «kui poisid hästi võistlevad, saadame suurema delegatsiooni.» 4.2 Poksi kants on Ida-Viru Poksi kandepind Eestis on Kade sõnul 30 klubi ringis. Enim harrastatakse seda spordiala Ida- Virumaal. Väga tugev on Narva, samuti Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi. «Tallinn ei saa
Aastal 1201 hakati ehitama Riia linna ja aastal 1202 asutati Mõõgavendade ordu, mis koosnes vaid kõrilõikajatest ja sõjameestest. Nad alistasid külad, mis siis kohe ristiti. Kui liivlased ja lätlased olid alistatud, jõudis järg 1208. aastal Eesti kätte. Tungiti sisse ja põletati-hävitati külasid. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mis tõi eestlastele võidu. 1217. aastal toimus Viljandi lähistel Madisepäeva lahing, kus langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui liivlaste vanem Kaupo. Legend räägib, et kui lätlased 1219. aastal Tallinnat vallutasid, siis said nad endale oma lipu. Mõisted: pagan võõraste või valede jumalate austaja sõda kahe vaenutseva poole relvastatud võitlus lahing väeüksuste kokkupõrge sõjas piiskop kõrgem kirikutegelane Mõõgavendade ordu Baltimaade vallutamiseks loodud kristliksõjaline ühing 8. VALLUTUSSÕJA LÕPP Sakslased alistasid üksteise järel kõik Eesti maakonnad. Viimaseks jäi aga Tartu, mis samuti 1224
· Inimesed, kes ennustasid tulevikku ja ravisid maarohtudega ja loitsudega. · Ristiusumõjud (millal, kes tulid levitama, mis sõnad on sealt tulnud) Muistne vabadusvõitlus · 1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse. Põhjused: *Ristiusu levitamine algselt tuldi sõbralikuna, hiljem tule ja mõõgaga. *Saada maad *Uusi kauplemis võimalusi *Ristiusu keskused (Riia 1201 asustamis aasta, Lüübeck) *Piiskop Albert, Kaupo liivlaste juht. 1208- tungisid ristisõdijad Ugandisse, 1210- (sakslastega) Ümera lahing (võistsid eestlased), 1211- Viljandi piiramine, 21. Sept 1217- Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid, Lembitu), 1217 Otepää lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega,Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220- võitlus rootslastega Lihula juures, võitsid eestlased; 1224 Tartu langemine, võitlus sakslastega, vene
Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad
(Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool. 2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing Ümera lahing 1210. Eestlased jäid varitsema Ümera lähistele. Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased põgenesid ja enamus sakslasi tapeti. Otepää linnus alistati. Madisepäeva lahing 1217. Lembitu kogus eestlaste hiigelväe 6000 meest Viljandi lähistele. Lahind lõppes eestlaste allajäämisega. Lembitu langes ja ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suuremaid kaotusi. Pilet nr. 9 1. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjus 17. sajandi algul. Taaskehtestati sunnismaisus, mõisad läksid erakätesse. Talupojad olid isiklikus sõltuvuses mõisnikest. Toimus talupoegade pärisorjastamine. See ebaõnnestus. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoegade võõrandamine. Koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus.
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati. http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_ordulinnus 27.03.12 kell 19.45
• Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond • Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis
· ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · Rajas 1201 Riia linna · Kujunes kiriku keskuseks · Asustas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku sõjaline tiib
konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
