PILET 1 1.1. Kirjeldage muinasaegset Eestit kasutades järgmisi märksõnu: ● Jääaeg ● Kiviaeg ja kiviaegsed kultuurid ● Metalliajad ja nende aegade peamised saavutused ● Eluolu ● Usund Nüüdisinimese Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes 10 000 kuni 15 000 aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks
pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et see on esimene märk sellest, et Eestis olid asuald ja käis elu. See on esimene teadanne sellest, et Eestis olid asulad. *Vanim säilinud Eesti kirjalik mälestis on paavsti Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. *Üks peamisi kirjalikke allikaid on Läti Henriku kroonika. Too kroonika annab kõige rohkem aimu Eesti elust tol ajal. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta.
Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondade vahel, hiljem ka Poola-Leedu ühisriigi – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani. 2. Muinasaeg - lühiülevaade Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum). Vanemal kiviajal oli Eesti alal jääaeg, millest on tänapäeva maastikku tulnud teatud tundemärgid (Lõuna-Eesti kuppelmaastik, Kesk-Eesti voored, Põhja-Eesti paljastunud pankrannikud). 9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi
ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus
Merevaik- leidus läänemere idakaldal. Seda kasutati ehete ja amulettide valmistamiseks. Rooma rauaaeg oli eestlaste jaoks edukas, sest asustus laienes, vara tekkis juurde. 5.-11.SAJAND 19.09.11 1. Eestlaste elu mõjutas enim Vana-Vene. Nad vallutasid Tartu. Vana-Vene ajal tuli kasutusele kedral valmistatud savinõud, mida Eestis varem ei tuntud. Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja hakkasid levitama õigeusku. Sel ajal võtsid eestlased kasutusele ka sõnad: rist, raamat ja papp. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 28.09.11 EELUGU Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine.
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa).
Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t
Kõik kommentaarid