Passiivmaja (0)

VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL
Kersti Kaupo
EV (plaatija)
PASSIIVMAJA
Referaat
Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli
Antsla 2011
Sisukord
Sissejuhatus
Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale.
Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali.
Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid . Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik aeglustada kliima muutusi. Referaat koosneb veel tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest.
Mis on passiivmaja?
Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel . Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad.
Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi .
Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon . Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist.
Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima.
Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer).
Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a).

Passiivmaja põhielemendid:
Kompaktne kuju ja hea isolatsioon:
Kõik välispiirete osad on isoleeritud piisavalt, et tagada soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K).
Lõunapoolne asetus ja päikesevarje kasutamine:
Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja projekteerimisel olulise tähtsusega.
Energiasäästlikud aknaklaasid ja –raamid:
Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%.
Välispiirete õhutihedus:
Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 Sissetõmmatava värske õhu eelsoojendus :
Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude, mis saavad soojust maapinnast . Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C.
Väljatõmmatava õhu kõrge efektiivsusega õhk-õhk tüüpi soojusvaheti:
Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%.
Soojaveevarustuses kasutatakse taastuvaid energiaallikaid:
Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid.
Energiasäästlikud kodumasinad :
Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud.

Passiivmaja projekteerimine
Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma.
Passiivmaja energiakulu arvutamiseks on Euroopas välja töötatud PHPP arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm.
Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt , et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC.

Mis on energiatõhusa ehk madalaenergia maja eelised?

• Väikesed arved elektrile, küttele, soojale veele
  
• Tervislik sisekliima
  
• Töökindlad seadmed juhtivatelt tootjatelt
  
• Kiire paigaldus tänu moodulsüsteemidele
  
• Konkurentsivõimeline hind
  

Hooldus ja reguleerimine
Vastavalt ehitusseadustiku osale D2 tuleb köögist, WCst, vannitoast, garderoobist ja saunast väljutada õhk nii, et eluaseme üldine väljalaskeõhu kogus vastab 0,5-kordsele ventilatsioonile. Kompenseerivat õhku puhutakse elu- ja magamistubadesse ning ka sauna.
Pärast tiheduse kontrollimist tuleb viia hoones läbi väljalaskeõhu torustiku tasakaalustamine ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada.
Eluruumide ventilatsiooni toimivust tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida ja vajadusel ka reguleerida. Kõige parem on seda teha pärast ventilatsioonitorustiku puhastamist. Puhastamise käigus eemaldatakse torustikus olevad võimalikud ummistused. Puhastamine soovitatakse läbi viia iga 10 aasta tagant, uusehitiste puhule esimest korda juba varem.
Õhu liikumine ühest toast teise tuleb tagada juhistele vastavate uksepragude abil (ukse alaserva ja põranda vahel vähemalt 20 mm pragu) ning vajadusel ventilatsioonirestide abil. Kontrollige ukseprao piisavust pärast parketi paigaldamist.
SunAIRi plasttorudega koos kasutatavad EH-Muovi sisse- ja väljalaskeõhu ventiilid ning restid on reguleeritavad ja väikese müratasemega, mis on ventilatsioonisüsteemi jaoks sobiv.
Passiivmajade ehitamisega on võimalik aeglustada kliimamuutust
2008. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon kliima-ja energiapaketi, mis sisaldab vastavalt Euroopa Nõukogu otsustele seaduseelnõusid kliimamuutuste ohjeldamiseks . Aastaks 2020 on plaanis 20- protsendiline heitmete vähendamine nii heitmelimiite kasutavates kui ka teistes majandussektorites. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh liikluses, ehituses ja põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele.
Euroopa ühisele energiapoliitikale soovitakse teed rajada kliima-ja energiapaketiga. Selles on igale EL-i liikmesriigile rahvuslikud kohustused, et saavutada heitmete vähendamine. Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%.
Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest.
Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 % vähem, siis on võimalik sellise alternatiivse ehitamisega säästa märkimisväärseid energiakoguseid. Ka EL-i energiaefektiivsuse programmis on seda arvesse võetud, mis elluviiduna nõuaks passiivmajade kasutuselevõttu uusehitamise standardina pärast 2015. aastat.
Kokkuvõte
Sain teada, et passiivmajad on hooned, kus kasutatakse väga energiasäästlikke komponente. Majade küttekulud on palju väiksemad, kui teistel majadel. Passiivmaja hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas 15 kwh/m2. Majad ei saasta õhku ja on loodusesõbralikumad. Passiivmajade ehitamisega on võimalik aeglustada kliimamuutust.
Kasutatud kirjandus

www.passiivmaja.ee

www. madalenergia .ee/passiivmaja

www.arcovara.ee/passiivmaja

www.sunair.ee/hooldus