Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg (0)

Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg
1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat?

• Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid.
  

2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika , nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku.

• Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu
  
• Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega.
  
• Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad , kasutasid mööblit, kudusid kangast .
  

3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast.
Pronksiaeg
Rauaaeg
Kiviaeg

• 1800-500ekr
  
• Kuna pronks oli kallis ja haruldane , olid põhilised materjalid siiski kivi ja puit
  
• -1000 eKr. Hakati rajama kindlustatud asulaid, maeti surnuid, kivikirst kalmed
  
• Sellest ajast pärineb vanim säilinud põld
  

• 500 eKr.-13.saj pKr.
  
• Välja oli kujunenud Eesti keel ja rahvas.
  
• Raud oli valitsev materjal ja sepp hinnatuim meister.
  
• Seostub tasandkalmega, kust pärinevad ka suurim osa vanaaegseid ehteid jm raudesemeid esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas.
  

• Oli jääaeg
  
• Inimesi siin polnud enne kui alles kiviaja lõpus
  
• Jälgi, esemeid eriti(kui mitte üldse) ei pärine.
  

4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad?

• Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine.
  
• Jumalate roll segane ja vaieldav( TARAPITA )
  
• Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud . Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed)
  
• Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad( sajatused ), hea väega sõnad ( loitsud )
  
• Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst , millega võis tegeleda igaüks.
  

5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik , tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?)

• Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud);
  
• Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire;
  
• Elatusala : põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas.
  
• Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas , polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi ;
  
• Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega .
  

6. Muistsete maakondade kaart
7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1).

• 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga.
  
• 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo . Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”.
  
• 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp , millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu . Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid.
  
• 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks.
  
• 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt , kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine . Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse , et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal.
  
• 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased . Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima.
  

Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „ Meelis ”.

• 1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledal jääl ettevaatlikult liikunud ristisõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla. Selle kaitsjad otsustasid vabatahtlikult alistuda, millele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli sellega ka muistne vabadusvõitlus lõppenud ja eestlased langenud sakslaste võimu alla.
  

8. MV põhjused, kaotuse põhjused ja tagajärjed.

• Põhjused: ristiusu kaitsmine ja levitamine; soov kontrollida kaubateid; patulunastus ristisõdijatele; soodne asukoht ning eestlased tundusid lihtsa vastasena; maavalduste laiendamise soov
  
• Kaotuse põhjused: vastastel oli sõjaline ülekaal; vastased olid hea väljaõppe ja kogemustega; vastastel hea varustus ; vaenlas riike oli palju; pikaajaline sõda kurnas, eestlastel tuli puudus elavjõust; naaberrahvastega koostööd ei tehtud; venelased ei pidanud kinni kokkuleppest.
  
• Tagajärjed: ristiusu pealesurumine; Eestil uued isandad ; tohutud inimkaotused (u. pool rahvast); eesti kui piiriala Euroopa ja Venemaa vahel; eestlased alistusid kindlate tingimuste alusel.
  

9. Keskaegse Eesti kaart
10. Keskaegsed linnad – oskad nimetada linnu, kirjeldada nende valitsemist, elanikke, kaubandust ja käsitööd, arhitektuuri jne.

• Oli 8 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva. Linnadele tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Elanike arv oli suhteliselt väike. Linna valitses nõukogu ehk raad . Kaupmeeste tulud põhinesid eelkõige vahenduskaubandusele. Suur gild , Mustpeade vennaskond. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse . Vanemad hooned olid romaani, uuemad gooti stiilis. Meelelahutuseks oli maikrahvi valimine.
  

Mõisted:

• Püstkoda – koonuselise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore või muu sellisega.
  
• Tarandkalme – kivikalme , mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tasandit.
  
• Kivikirstkalme – kivihaud, mida ümbritsevad kivid ringikujuliselt.
  
• Vägi - kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud
  
• Adramaa – pinnamõõtühik, adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi (1adramaa=10ha)
  
• kihelkond – külakond, mis ühendas mitukümmend küla.
  
• rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Koosnes rehitoast, rehialusest ja kambritest
  
• linnus – muinas- ,vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid
  
• mõis – suur eesõigustega maavaldus ja toomisüksus, mille hulka kuuluvad väiksemad talud
  
• kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele
  
• hinnus – kindlaks määratud maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma
  
• kirikukihelkond – maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna
  
• teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise
  
• sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks
  
• pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas mõisapõllul tasuta ega tohtinud loata elukohta vahetada
  
• linnaõigus - õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks
  
• raad – linna võimu-, valitsus- , esindus- ja kohtuorgan
  
• tsunft - käsitööliste vennaskond
  
• gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus