JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA (0)

Tootsi Lasteaed- Põhikool
JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA
Referaat
Kaupo Klemmer
8 klass
Tootsi 2012
SISUKORD
Lk.2 – Sisukord
Lk.3 – Asukoht
Lk.4 – Maa-ameti kaart
Lk.5 – Pinnamood ja pinnavormid
Lk.6 – Veestik
Lk.7 – Taimestik , loomastik
Lk.9 - Majandustegevus
Lk.10 – Kokkuvõte
Lk.11 – Kasutatud kirjandus
Asukoht
Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond.
Pinnamood,-vormid
Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit.
Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo).
Veestik
Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m.
Apna jõgi - ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi.
Taimestik-loomastik
Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee.
Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja kuusemets , jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets.
Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200- aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri. Madalad pole ka kuusikud - rekordpuu kõrguseks on mõõdetud 45 meetrit.
Aegade jooksul on Järvselja metsadesse istutatud palju võõrpuuliike, nii võime kohata kuriili lehist, siberi ja palsaminulgu, alpi seedermändi, musta kuuske, mandžuuria pähklipuud, kuradipuud, vahtralehikut, amuuri korgipuud, idajugapuud, ameerika pärna. 1968. aastal rajati võõrpuuliikide kollektsioon arboreetum.
Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest - saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad.
Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking , virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill -tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe-lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga -peenpoorikut
Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50.
Hiljuti raputas meie seeneteadlasi üle aastate üks tähelepanuväärne avastus. Nimelt leiti Tartumaal ühest Järvselja kandi metsast kasvamast Eestis seni avastamata ning kogu Euroopas üliharulduste hulka kuuluv seeneliik liibuv roostetorik (Pycnoporellus alboluteus).
Majandustegevus
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega.
Kokkuvõte
Järvselja looduskaitseala süda – ürgmetsakvartal – on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala suurenes sel aastal peaaegu kümme korda, nüüd hõlmab see 184,4 ha. Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad . Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad . Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama - ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo-leht-, siirdesoo- ja raba - ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri. Eriline vaatamisväärsus on Kuningamänd. Nimi tuleneb puu kõrgest east (ligi 370 aastat) ja majesteetlikust välimusest. Kuningamänd on üle 33 meetri kõrge, mis ei ole männi jaoks eriti tähelepanuväärne. Võimas on aga tema tüvi: ümbermõõt rinnakõrguselt 3,4 meetrit, mahuks on arvestatud 11 tm. Kaitsekorraldus. Järvselja looduskaitseala jaguneb kaitse-eeskirja järgi ürgmetsa ja Järvselja sihtkaitsevööndiks ning Apna piiranguvööndiks. Ürgmetsa sihtkaitsevööndis tagatakse metsaökosüsteemi looduslik areng. Järvselja sihtkaitsevöönd ja Apna piiranguvööd on loodud selleks, et hoida neil aladel elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet. Kaitse- eeskiri seab liikumispiirangu üksnes Ürgmetsa sihtkaitsevööndile, mis kuulub Natura 2000 Järvselja loodusalade koosseisu. Siin tuleb välistada igasugust inimmõju, seetõttu tohivad uudistajad liikuda üksnes laudteel.
Kasutatud kirjandus

http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=243

http://www.loodusring.ee/uus/content/j%C3%A4rvselja-looduskaitsealale?page=6

http://www.epl.ee/news/eesti/jarvselja-varjas-eestis-seni-nagemata-seent.d?id=51286429

http://et.wikipedia.org/wiki/Kaunis_kuldking

http://test.fotokogu.com/index.php?id=24&L=1&pid=8&add_lb=1

http://www.jarvselja.ee/?id=15&mid=14

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE2061600310&mount=view#HTTP5qa7dSPtwkGH3Kr0XoqaY20y1ckBvt

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apna_j%C3%B5gi.jpg

http://www.tageo.com/index-e-en-v-18-d-m3616759.ht m

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1556_1547.html
11