Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kummaline hääl küsis "Saulus Saulus miks sa mind taga kiusad?
Vasakule Paremale
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #1 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #2 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #3 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #4 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #5 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #6 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #7 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karel Tõnson Õppematerjali autor
ref.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng

Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Ristiusu teke ja areng

Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10

Ajalugu
thumbnail
56
pptx

Pühakud: Peetrus ja Paulus

Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS  Õige nimi Siimon  Vend Andreas  Elukutselt kalurid  Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK  Paavstluse kaitsepühak  Kiriku kaitsepühak  Kalurite patroon  Kaitseb Rooma linna  Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA  Jeesuse õpilane  Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem  Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju  Peetrus saab taevariigi võtme  Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS  29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev  1. august Peetruse ahelate päev  Võtmed  Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Apostel Pauluse elu ja tegevus

tema juurde saabus üks jüngritest, kes ta taas Jumala abiga nägijaks tegi. Kuigi Pauluse ajaloolisuses ei kahelda, peetakse seda sündmust ikkagi ainult piibli legendiks. Kui Saulus nägemise tagasi sai lasi ta ennast ristida, samuti hakkas ta kuulutama Jeesust, et see on Jumala poeg. Räägitakse ka, et just siis muutis Saulus oma nime Pauluseks. Tegelikult on tal need mõlemad nimed kogu aja koos olnud. Saulus oli lihtsalt tema juudi nimi ning Paulus Rooma kodankunimi. Tollal oli paljudel kaks nime. Peale ristimist veetis ta kolm aastat erakuna ja hakkas siis ennastsalgavalt jutlustama. Ta reisis väga palju ­ arvatakse, et mees läbis oma teel pea 13 000 km, mis on tolle aja kohta ikka päris suur vahemaa, arvestades, et seda käidi enamasti jala või siis eeslitega. Paulust saatis nii mitmelgi tema misjoniretkedest evangelist Luukas, kes on kirjutanud ,,Apostlite tegude" raamatu

Piibliõpetus
thumbnail
2
doc

Kristluse tekke ja areng Rooma riigis

Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Kristluse teke

Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad ­ kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees ­ piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Usk Roomas

Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas

Ajalugu




Kommentaarid (1)

acksel profiilipilt
acksel: käib kah
20:06 14-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun