Ümera Jõel kokkuvõte (7)

4 HEA

Mait Metsanurk „Ümera jõel“ kokkuvõte
Lugu algas sellega, et Leini( Sakala vanema Kämbi naine) läks Kämbi juurest oma pojaga metsa vanasse püstkotta elama. Kämbi oli vastu ning ytles kõikidele, et kui ta peaks tagasi tulema , siis keegi ei tohi tema vastu hea olla. Minema läks Leini sellepärast, et Kämbi peksis teda ja ei kohelnud kui naist vaid kui orja. Ühel tuisusel päeval, kui nad juba paar päeva olid püstkojas elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega – ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva pärast läkski Leini lõuna poole võttes endaga kaasa poja kolba. Kui ta oli juba tükk maad kõndinud, sõitsid temast Vello (mägiste vanem), Ott ja Kahro (Vello sulased) mööda ning võtsid kahvatu naise endiga kaasa. Hiljem saadi teada, et too olevat Vello õde. Ta jäeti vanema majja. Ühel päeval nägi Leini paatrit ja lasi end ristida . Vello sai pahaseks, kuna ristitud rüütlid on lätlased ehk vaenlased. Pärast ristimist ei tundnud Vello Leinit ära. Ta palvetas iga päev ega rääkinud palju. Kõik sõnad, laused mis ta rääkis olid seotud jumalaga (ristiusulaste kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud. Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos teistega Kämbile kätte maksma Leini väärkohtlemise eest. Nii ta tegigi. Ta korjas mehed kokku ning läks talvel koos pakasega Sakalat riisuma. Mindi nii ratsa kui jalgsi . Kohale jõudes, äratati kõik rahvas üles, pandi maju põlema, tapeti meeste kõrval ka lapsi ja naisi ning võeti ka mõningad ilusamad vangideks. Vello otsis Kämbit. Lõpuks seisid nad vastastikku. Vaatepilt oli kohutav, mis tol öösel toimus. Vello ja Kämbi vahel käis tihe võitlus, kuid mõlemad teadsid, et välja pääseb sellest ainult üks. Selleks osutus Vello. Kämbi tapetud ja küla poolenisti põletatud võeti võõrast kallist vara kaasa nii ehteid kui mõõku, veiseid, hobuseid, vilja ja ka Rita ( Leini hea sõbranna, kes ise palus , et teda Leini juurde võetaks) ning mindi tagasi Mägistesse. Seal ootas Vellot juba Lembi ( Vello armastatu, Asso (ta nõrkuseks olid hobused ) tütar). Kaasa toodud vara jagati järgmisel päeval sõdijatele ja vaestele ning poole jättis vanem ka endale – peitis Oti ja Kahroga sügavale mulla alla. Kuna Vellol oli nüüd palju saaki ja muud vara, mõtles ta et võiks tal uus maja olla, sest vanal laseb katus läbi juba. Ott hakkaski talle suurt puust palkidega maja ehitama. Tuba tuli 3-toaline. Ühe toa andis ta sulastele, teise näitsikule ja õele ning kolmanda ehk kõige suurema jättis endale. Leini ei tahtnud sinna elama minna ning jäi Ritaga Vello vanasse majja. Vahepeal hakati nõidade peale kaebama, et need halba õnne soovivad nii valjasaagis kui ka mujal ning ka haiguseid ja tõbesid saadavad inimestele. Veel sai Vello teada, et lätlased tahavad põhja poole riisuma tulla. Vello mõtles, et võtab ühel päeval Kahro kaasa, kuna too oskab ise ka veidi nõiakunsti ning läheb vaatab mida need nõiad siis õige head räägivad. Sel õhtul mil nad läksid oli pime ja kõle. Jõudes nõia juurde, võttis nõid nad lahkesti vastu ning rääkis, et lätlased plaanivat jah põhja poole riisuma tulla ning ütlesid veel, et see on lihtsalt halvasti tehtud töö, mitte nõia teod. Iga päev oldi nüüd kartuses, et iga hetk võib lätlane Mägistes olla ja mõnele mõõga kaela torgata. Just sel ööl, mil Vello nägi und taplusest kuulis ta õues suurt kisa. Ta võttis seina pealt mõõga ning jooksis välja. Paljud hooned olid juba põlema läinud ja kõik jooksid ringi erisuunas. See taplus läks neile kõvasti kätte maksma. Neilt võeti palju vara ja kaasa palju vange ja hobuseid. Lätlaste riisumine oli väga suur kaotus lõuna pool elavatele eestlastele, eriti Mägiste, kuna see asub lätlastele kõige lähemal. Kõige hullem oli see, et Rahi (punapeade pealik ) oli Lembi kaasa võtnud ning Lätis ta hiljemalt ristiususse pannud . Lembi uueks nimeks sai nüüd Maria ning ta võis abielluda vaid ristitud inimesega mitte paganaga nagu kutsuti ristiusustamata inimesi. Vello sai kohe aru, et midagi peab tegema. Ta läks Otiga laadale läti poole, et vaadata ega Rahit seal pole, kuna Rahile meeldis laatadel käia. Rahi asemel leidis ta tema venna kellelt ta kätte saades küsis kus on Rahi ja mis on saanud Lembiga. Mõni päev hiljem nägi ta paatrit ja ütles, et too vaataks kus on Lembi ja kui vähegi võimalik, siis ta tagasi Mägistesse tuua. Sama ütles ta ka kahele kaupmehele. Vastutasuks lubas anda kalleid ehteid ja muud kallist vara. Paari nädala pärast oli paater koos kahe kaupmehega ja Lembiga Mägistes Vello maja poole suundumas. Vello oli nagu särav täht, kes ei suutnud paigal püsida, kui teada sai, et Lembi on tulemas. Kuid kui ta nägi, et Lembi on mustas, ta ehmus . Paater ütles, et ta on nüüd siin, kuid ta ei ole enam teie oma ta on jumala oma ning Asso oma ta ka enam ei olnud. Vello mõtles, et nii see asi lähe. Kuigi lätlastele alistuti ning lepiti hiljem kokku aastane rahu, mõtles Vello siiski, et nii see asi ikka ei jää. Kuna ta teadis, et kurelased ja saarlased plaanivad ka lätlastele kätte maksma, hakkas ta kõiki teisi kokku koguma, et ka sõtta minna ja kõik mis kord kaotatud tagasi võita. Kõigepealt käis ta Lembitu ( Lehola vanem) juures, kuid too ütles, et pole niisama mõtet minna. Ta ootas midagi suuremat, et siis minna. Vello palus sulastel teiste vanemate juures käia ning kutsuda kokku kõiki, kes tahaksid ristisõdijate vastu astuda ning näidata, et jumal pole kõikvõimas. Kõik, kes tahaksid kaasa tulla, kutsus ta Mägistesse, et seal rääkida sõjaplaanist ja muust . Kokku hakkas mõne päevaga kogunema sadu inimesi, kes jalgsi kes hobusel , kes suurte ja vägevate sõjariistadega kes mõni väikese puukaikaga. Vello koos Oti ja Kahroga jagas sõjamehed gruppidesse ja määras sinna pealikud ning nad hakkasidki minema. Kaasa tahtis tulla ka Vaike. Vello võttis ta kaasa, kuna teadis, et vibu laskmisega on ta nii mõnelegi mehele ära teinud. Asuti teele. Kõik pandi valve alla, et keegi ei saaks lätlastele edasi öelda, et eestlased Lätile kätte maksma tulevad. Keda nähakse, kohe ära tappa. Kõige ees olid ratsanikud, kes kõige kaugemale läksid, nende järel jalavägi, kes ka mitmeks harunes ning pärast ratsanike läbisõitu korralikuma töö tegid. Kõigepealt vallutati säde all olev linnus. Hiljem mindi Ümera jõe juurde, kuna teati, et vastased sealt poolt tulevad. Peideti endid metsade taha ning kui vaenlane juba kohal, rünnati teda ennast või vaenlast selja tagant. Ott oli ka Vellole vahepeal öelnud, et Ümera jõe juures tuleb puhas töö teha – selle jõe äärde ei tohi halbu mälestusi jätta, vaid ainult häid. Vello viis eestlased võiduni, kuid langesid Ott (oli vastamisi Kaupo (liivlaste vanem) pojaga), Kiur (tappis Rahi) ning Vaike. Kiuri viimased sõnad olid umbes sellised, et oli ilus päev ei teagi kas veel kunagi tuleb sarnaseid. Tagasi oma maale suurte saakidega jõudes olid kõik õnnelikud, kuid kurvad langenute pärast. Saaki jätkus kõigile. Langenud põletati hiljem hiides mäe otsas ära. Lembi oli aru saanud, et ristiusk ei ole midagi ning oli mustad riided seljast visanud ning pähe kallatud ristivee maha pesnud. Leini aga jäi ikka ristiusustatud. Vahepeal tekkis isegi tüli Leini ja Lembi vahel ristiusu pärast, kuid Lembi jäi ikka kindlaks, et parem on pagan olla. Lugu lõppes sellega, et Lembi oli koos Velloga ning mõtlesid tuleviku plaane. Vello tegi oma armastatule abielu ettepaneku(vanasti räägiti naitumis ettepanek) ning Vello ütles, et nende perre peaks Lembi palju tugevaid poisse ilmale tooma , et igasse kihelkonda tulevikus üks saata. Kuigi maja oli nüüd palju tühjem, kuna armsad kallid lähedased on siit ilmalt läinud, oli Vello õnnelik, et sai nüüd Lembi kõrval olla.
Järelmärkusi kokkuvõte lugejale:
Pärast lätlaste poolt riisumist põles ka Vello uhke uus maja ära, et magamisaset oleks, ehitati ruttu püstkojad valmis.
Vahepeal külastas Vellot ka Aliste vanem(Räiso) oma tütrega( Urve ). Urve oli küll kena ja korralik ning abivalmis naine, kuid Vello jäi ikkagi oma arvamusele, et Lembi on see üks ja ainus.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 172 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

172 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olenjupats Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte raamatust "Ümera jõel".

kokkuvõte ümera jõel mait metsanurk kirjandus

Sarnased õppematerjalid

txt

"Ümera jõel"

''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rah

Kirjandus

doc

Ristideta hauad

-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võ

Kirjandus

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid

Kirjandus

doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal.

Ajalugu

doc

Nimetu

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................

Kategoriseerimata

doc

Vabadusvõitlus

Hea sõjataktika andis mitmed suured võidud (Otepää ja Ümera) orduvägede üle. 15. Venelased - sõbrad või vaenlased muistses vabadusvõitluses? Venelased olid pigem Eestlaste vaenlased. Vene vürstiriigid, nagu sakslasedki taotlesid ülemvõimu Eesti alade üle. Sulev Vahtre oma raamatus "Muinasaja loojang Eestis vabadusvõitlus 1208 - 1227" mainib, et 1212. aastal sõlmis Polotski vürstiriik piiskop Albertiga lepingu, millega pidid venelased oma mõjuvõimust Väina jõel loobuma. 1215. a. pöördusid eestlased sõjalise abipalvega vürst Vladimiri poole, eesmärgiga vallutada Riia. Valitseja oli nõus, kuna see andis võimaluse lepingust taganeda ja oma autoriteeti taas tõsta. Pihkva vürstiriigis tekitas Ugandi ristimine suur pahameelt, kuna usuti, et Ugandi on Vene vürstide maksualune maa. Ugalasi ähvardati sõja, maksude ja tribuudiga. Venelased käisidki Ugandis rüüstamas. 1219. a. tulid venelased (Vitslavi vägi) koos Taani kuningaga Tallinnasse

Ajalugu

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

Rohkem sarnaseid