halduspoliitika haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandusja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioonija kodakondsuspoliitika) avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi
1 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-uurijad-euroopas-peaaegu-pole- sojalist-joudu-mis-suudaks-venemaale-vastu-astuda.d?id=58202708 (10.02.2013) võib tuua fakti, et see moodustab ühe kolmandiku Eesti riigi eelarvest. Lisaks rahalisele eraldisele kaitseministeeriumile on välja töödatud õiguslikud alused ja plaanid, mis reguleerivad kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi strateegia, ühiskonna julgeolek, riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka era- ja avaliku sektori panus, millest daab sõja-ajal totaalkaitse üks osa. Kirjutatud on ka juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on koostööjuhised kodumaiste ja rahvusvaheliste koostööpartnerite jaoks. Dokumendid annavad ülevaate valitsuse julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, mis sätestab juhised tuleviku jaoks
Siseturul muutuvad nõudlikumaks ka tööstuskliendid. Kasvab kodune konkurents ja see õhutab tootmise täiustamist ja innovatsiooni. Rikkusestaadium viib lõppkokkuvõttes langusele. Majanduse liikumapanevaks jõuks on eelnevalt kogutud rikkus, mida on võimatu säilitada. Investeerijate, tootmisjuhtide ja üksikisikute motivatsioonis toimuvad nihked vähendavad investeerimisindu ja innovatsiooni. 20. Vabakaubanduse ja välismajandusliku kaitse dilemma. Kaitsepoliitika eesmärgid. · Dilemma. Vabakaubanduse efekti avaldumine nõuab aastaid ja jaotub üle kogu ühiskonna, kuna aga vabakaubanduse kulud, s.t. hind, mida tuleb maksta täna, on vahetud ja mõjuvad spetsiifilistele gruppidele. Välismajandusliku kaitse dilemma- Valitsuste sekkumine turumehhanismi väliskaubanduse reguleerimise võtetega võib olla laiaulatuslik ja sellise tegevuse põhjendused on samuti äärmiselt varieeruvad ning erineva veenvusega.
lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid * Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15
lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid * Põhiprintsiibid • Süsteemne koostöö • Ühised seisukohad kaitseküsimustes • Ühismeetmed (joint action) • Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine • WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad • Asüülipoliitika • Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad • Immigratsioonipoliitika • Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus • Pettustevastane võitlus • Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades • Tollikoostöö • Politseikoostöö * Koostöömeetodid • Ühised seisukohad • Ühisaktsioonid • Konventsioonid
lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid * Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15
lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid * Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
· Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne. · Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika. · Vastavad institutsioonid: sõjavägi, politsei, vanglad Avalik õiguslik institutsioon ehk asutus: · avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest ehk asutustest · Riigil ei ole otstarbekas teostada kõiki avalik-halduslikke ülesandeid oma organite kaudu, osa neist on antud avalik-õiguslikele asutustele. Avalik-õiguslik asutus:
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
Lisaks laienemine: Kaugete territooriumite liitmine. Lahkumine: Brexit- algatatakse varsti. Täpne kulg teadmata. Varem: EL pole lahkututd, ainult ühendustest- keegi tegelikult ei tea, mis saab. Kes võiks tahta lahkuda? Naabruspoliitika: Kahesuunaline: Ida ja lõuna, rohkem raha lõunasse, sisu rohkem idas. Olemus: Naabrite lähendamine, ühisprojektid, toetamine, õpetamine. Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole EL ja muu maailm: Euroopa välispoliitika ja kaitsepoliitika (Kõige suurem vajadus? Samas kõige vähem ühine? Milleks võiks vaja olla?) Välispoliitika: (Lissabon: välisministri amet, Riikide erinev visioon, Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest majandus, kaitse jne) KP: milleks, kui on NATO? Berlin plus kokkulepe. Ühistegevus ja sõdurid kas neid on vaja? Välisminister ja tema tegemised: Komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade
nõrkusehetke võib ära kasutada NSVL. Vastupidiselt kartustele alustas Kennedy peale ametisseastumist pealetungi kommunistlikule blokile. Kennedyl ei õnnestunud sisepoliitilistes küsimustes oma tahet Kongressis läbi suruda. Vanurite tervisekindlustussüsteem, linnaasjade ametkonna loomine ja haridusele antava toetuse suurendamine takerdusid suutmatuse taha teha Kongressiga koostööd. Seadusandliku võimu toetusele võis Kennedy loota vaid välis- ja kaitsepoliitika osas. 1961. a. juunis kohtus Kennedy Viinis Hrustsoviga arutamaks Saksamaa küsimust. Kaks meest olid teineteisele antipaatsed. 1961. a. augustis hakati rajama Berliini müüri. Kennedy ei saanud inimõiguste otsesest rikkumisest hoolimata midagi teha, sest kartis riskida tuumasõjaga. Teine oluline katsumus, mida Kennedy pidi lahendama oli 1962. a. Kuuba kriis. Osa nõunikke soovitas Kuubat rünnata, hoolimata võimalikust tuumasõjast
nõrkusehetke võib ära kasutada NSVL. Vastupidiselt kartustele alustas Kennedy peale ametisseastumist pealetungi kommunistlikule blokile. Kennedyl ei õnnestunud sisepoliitilistes küsimustes oma tahet Kongressis läbi suruda. Vanurite tervisekindlustussüsteem, linnaasjade ametkonna loomine ja haridusele antava toetuse suurendamine takerdusid suutmatuse taha teha Kongressiga koostööd. Seadusandliku võimu toetusele võis Kennedy loota vaid välis- ja kaitsepoliitika osas. 1961. a. juunis kohtus Kennedy Viinis Hrustsoviga arutamaks Saksamaa küsimust. Kaks meest olid teineteisele antipaatsed. 1961. a. augustis hakati rajama Berliini müüri. Kennedy ei saanud inimõiguste otsesest rikkumisest hoolimata midagi teha, sest kartis riskida tuumasõjaga. Teine oluline katsumus, mida Kennedy pidi lahendama oli 1962. a. Kuuba kriis. Osa nõunikke soovitas Kuubat rünnata, hoolimata võimalikust tuumasõjast
Omane vähemusvalitsuste kaudu valitsemine, parlamendis tihti palju väikeseid parteisid. President marginaalsete volitustega. (3.-4.vabariik) Partei kui tugeva poliitiku taustajõud ja olemuselt isikustatud! Maailmasõdadele järgnevad Indohiina ja Alzeeria konfliktid. Charles de Gaulle presidendiks valimise järgselt institutsiooni tugevnemine (1958-1969). 5.vabariigis president kui kaitsepoliitika juht jne, erinevalt varasemast väikesest rollist. De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse konservatiivse erakonna tekitamine), partei kui juhi võidu kindlustamise institutsioon. Parteide vasaktiiva ümberkujunemine: kommunistide tõrjumine sotsialistide poolt (pärast II ms prantsuse kompartei Euroopas suuruselt teine, oluline marginaliseerumine).
Välispoliitika Dwight D. Eisenhower tõi Ameerika välispoliitikasse värske suuna, mille põhielemendid olid USA majanduse elujõulisuse hoidmine külma sõja tingimustes, tuumarelvade arendamine kommunistide agressiooni tagasitõrjumiseks ja vajadusel sõdimiseks, Luure Keskagentuuri kasutamine salajaste operatsioonide läbiviimiseks, mis olid suunatud vaenulike riikide ja riigipeade vastu ja palju muud. Lisaks kõigele soojendas suhteid varasemate parteneritega. Eisenhoweri kaitsepoliitika vähendas kulutusi tavapärastele vägedele, samas suurendas lennuväe ja tuumaarsenali eelarvet. Läbi Eisenhoweri ametiaja püsisid kaitsekulutused kõrgel üle 50% riigieelarvest. Korea konflikti lahendamiseks survestas Eisenhower diplomaatiliste vahenditega Hiina valitsust ja 1953. aastal sõlmiti Põhja- ja Lõuna-Koera vahel vaherahu. Peale Korea sõda jäid USA ja Hiina suhted jahedaks, kuna USA ei tunnustanud Hiina Rahvavabariiki, vaid pidas
ökonomism avaldub ka maailmavaates - kaasaegne liberalism kaldub taanduma: i) heolutarbija rahulolule (utilitarism, rahuolu maksimeerimine, enamuse printsiip) ii) õigustetarbija rahuolule (rõhuasetus põhi-õiguste kaitsmisele; vähemuste kaitse printsiip) 40. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) Euroopa Liidu mõjuvõim on kasvanud, kuid EL ei sekku eriti tugevalt järgmistesse valdkondadesse: haridus, kultuuripoliitika, maksundus, kaitsepoliitika. EL laienemine soodustab neo-medievali mudeli kasutamist Euroopa demokraatlikus valitsemises. Laienemisega kaasnevad muudatused ka rahvusriikides, mis muutuvad pluralistlikumaks, multikultuursemaks ja keerukamaks. Autor analüüsib kas laienemine muudab EL demokraatlikke aluseid. Zielonka eristab kahte demokraatliku valitsemisviisi mudelit: Neo-medieval Neo-Westphalian
omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon
3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks. 4) kaitsepoliitika riik kulutab sellele tohutuid summasid, samas pole need suunatud tootlikele jõududele. Erasektori sisend-väljund · turg ise reguleerib tegvusi ja suhteid. · ahel sisendi ja väljundi vahel toimib automaatselt. · turg reguleerib mehhanisme, inimene viib need ellu. Riigisektori sisend-väljund · otsustaja subjektiivne · "hindade" asemel info valijatelt (nagu kasum erasektoris). · sisendiga seostuvad inimeste huvid see sunnib juhti arvestama objektiivse infoga.
Kas Lissaboni leping on neist olulisemad eemaldanud eduka ÜVJP loomiseks? Peamised takistused ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomisel on olnud: a) sammaste süsteem b) järjepidevuse puudumine c) ressursside hajutatus d) nõrk otsuste tegemise kord e) ühtse välise esindaja puudumine ÜLDISELT: Seetõttu puudus strateegiline visioon, proaktiivne otsustamine ja ühtne tegevus. Lissaboni lepinguga liiguti kaitsepoliitika suunas (terrorismioht). Sõnastab selgemalt liidu välistegevuse eesmärgid. Klausel liikmesriikide vahelise solidaarsuse kohta terrorismiohu ja -rünnaku ning looduskatastroofi korral. Loodi Euroopa Kaitseagentuur. Aga liikmesriigid jäävad peamisteks tegutsejateks ÜVJP-s. Jah, on olulisemad eemaldanud: a) sambasüsteemi kaotamine: kõik valdkonnad juhinduvad samadest printsiipidest b) EL kõrge esindaja ametissemääramine, kelle kõrvale loodi uus Euroopa Liidu
Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...................
Kuigi iga riik vastutab oma poliitika eest ise, võivad nad seada ühised eesmärgid ning õppida teineteise kogemustest. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete allkirjastamine Nõukogu kirjutab ELi nimel alla lepingutele väga erinevates valdkondades näiteks keskkonna, kaubanduse, arenguabi, tekstiilitööstuse, kalanduse, teaduse, tehnoloogia ja transpordi valdkondades. 4. ELi eelarve heakskiitmine ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. 5. Välis- ja kaitsepoliitika Nendes poliitikavaldkondades on liikmesriikide valitsused sõltumatud, kuid nad teevad koostööd ühise välis- ja kaitsepoliitika (ühise välis- ja julgeolekupoliitika) väljatöötamiseks. Nõukogu ongi sellise koostöö peamiseks foorumiks. ELil ei ole oma sõjaväge. Et olla paremini valmis kiireks reageerimiseks rahvusvaheliste konfliktide ja loodusõnnetuste korral, eraldavad mõned ELi liikmesriigid oma sõjajõude
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside otstarbeka kasutamise. Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste komplekteerimine. Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: · Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. · Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel. · Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise
ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul). Põhiseaduse lepingu pädevused: Euroopa Liit otsustab: tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika Jagatud pädevused: põllumajandus ja kalandus (v.a. mere bioloogiliste ressursside kaitse), keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel, ja õigusel rajanev ala Liikmesriik otsustab: 55 valdkonda, sh maksustamine, pensionipoliitika, kaitsepoliitika, finantsperspektiivi vastuvõtmine, perekonnaõigus, sotsiaalpoliitika 14. Riigikantselei. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasu-tus, kelle eesmärk on toetada Valitsust ja peaministrit poliiti- ka kujundamisel ja elluviimisel. Riigikantselei on aruandeko-hustuslik Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantselei: toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogram-mi ja koordineerib selle elluviimist; valmistab ette ja
heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud operatsioonina. Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest, millest põhilised esitatakse sõjalise kaitse strateegilises kavas. Seejuures arvestatakse Eesti NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusest tulenevaid kohustusi. Totaalkaitse põhimõte on oluline Eesti riigikaitse ühtsuse säilitamisel. Totaalkaitse on riigi tsiviilstruktuuride, omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseliidu ning kogu rahva vaimse, füüsilise,
Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all). 2. Demokraatia ohud:
Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all). 2. Demokraatia ohud:
loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede ja kriisisituatsioonide likvideerimisel. Ajateenistus Eestis on kohustuslik 18–28-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist. Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. 15 8. MAJANDUS Euroalasse kuuluvad riigid Austria, Belgia, Eesti, Holland, Hispaania, Iirimaa, Itaalia Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome on kaardil märgitud tumesinisega ja euro ühepoolselt kasutusele võtnud riigid Andorra, Montenegro ja Kosovo helesinisega
ökonomism avaldub ka maailmavaates - kaasaegne liberalism kaldub taanduma: i) heolutarbija rahulolule (utilitarism, rahuolu maksimeerimine, enamuse printsiip) ii) õigustetarbija rahuolule (rõhuasetus põhi-õiguste kaitsmisele; vähemuste kaitse printsiip) 38. EL ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) Anneli kokkuvõte tekstist: Euroopa Liidu mõjuvõim on kasvanud, kuid EL ei sekku eriti tugevalt järgmistesse valdkondadesse: haridus, kultuuripoliitika, maksundus, kaitsepoliitika. EL laienemine soodustab neo-medievali mudeli kasutamist Euroopa demokraatlikus valitsemises. Laienemisega kaasnevad muudatused ka rahvusriikides, mis muutuvad pluralistlikumaks, multikultuursemaks ja keerukamaks. Autor analüüsib kas laienemine muudab EL demokraatlikke aluseid. Zielonka eristab kahte demokraatliku valitsemisviisi mudelit: Neo-medieval Neo-Westphalian
puhul on näha kaasvalitseja olemasolu. Olulist osa mängis abielupoliitika. 1325 a andis Gediminas oma tütre mehele poola tulevale kuningale Kasimirile. Vytanis osav sõjamees ja diplomaat, saavutas edu Liivi orduga. 1298 a ühendas Vytenis jõud Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku munkadel riigis, kuigi ise oli pagan. Sarnaselt kaitsepoliitika lääne suunas ning ekspansiooni poliitika ida suunas. Gediminas 1275 a paiku suurvürstiks sai 1316 ja oli Vytanise poolvend. Võitluses Saksa Orduga kasutas nii sõjalisi, kui ka diplomaatilisi vahendeid. Enamik võitlused orduga aga pikki Nemenit. Riia peapiiskopi kaudu saatis Gediminas rea kirju Paavstile ja teistele Lääne- Euroopa valitsejaile, kus süüdistab, et Saksa ordu vägivaldsus piirab Leedu ristiusustamist. Ida poole edukas rahumeelne ekspansioon diplomaatiliste vahendite abil
Saksamaal Soome iseseisvumine ja kodusõda Veebruarirevolutsiooni mõju Vene Ajutine Valitsus taastas Soome autonoomsed õigused; Moodustati uus Senat ja Valiti uus Eduskond; Noorsoomlased; Vanasoomlased; Maaliit (maa inimeste jaoks); Sotsiaaldemokraadid Soomlased jagunesid neljaks 18.juuli 1917seadus riigivõimust; Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada; Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust; 1917.a. Segane olukord Inflatsioon ja tööpuuduse kasv; Toidupuudus; Streikide arvu suurenemine; Vene sõjavägi Soomes; Vastuolud soomlaste hulgas; Korrakaitsesüsteemi puudumine; Kaitseliit ja Punakaart Korra hoidmiseks hakati looma kaitseliite; Tööliste poolt hakati looma Punakaarti; Venemaa oktoobripöörde mõjul kuulutas Soome end faktiliselt iseseisvaks;
haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Euroopa Liidu kolm sammast. Maastrichti lepingu kohaselt kuulus kolmanda samba alla koostöö justiits- ja siseküsimustes. Sellise koostöö raames käsitleti eelkõige varjupaigaõigust, välispiiride ja immigratsiooni kontrolli, tollikoostööd ja politseikoostööd võitluses raskete kuritegude vastu ning õigusalast koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. 2. oktoobril 1997
Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta, sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all). Unitaarriik ehk ühtlane riik. Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi (osariik, liidumaa jne). See jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Näiteks Eesti). Suveräänsus kuulub riigivõimule. Ühtse riigi koosseisus võib esineda autonoomseid piirkondi, nende võimupiirid on laiemad kui tavalisel omavalitsusel (Näiteks: Ahvenamaa saared).
Et vähendada erinevusi omavalitsuste vahel. 4. riigilõivud ja trahvid. Kohalikud omavalitsused teostavad ka ehitusjärelvalvet. Maavalitsuse ülesanne on riigivõimu esindamine kohapeal. Kohapeal järgitaks riigiseadusi, selle järelevalve. Valitsusasutuste töö korraldamine. Kohalike huvide viimine keskvõimu juurde. Määratakse ametisse valitsuse poolt viieks aasta maavanem. SOL Saaremaa omavalitsuste liit. Ülesanne on lahendad ülemaakonnalisi probleeme. RIIGI JULGEOLEKU JA KAITSEPOLIITIKA Ülesanded: 1. Riigi iseseisvuse säilitamine. 2. Riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamine. 3. Põhiseadusliku korra kaitse. 4. Elanikkonna turvalisuse tagamine. 5. Elanikkonna väljaõpe, kuidas käituda ohu situatsioonis.
krahh ja rahva ulatuslik ükskõiksus. Referendum kukkus läbi väiksema osaluse tõttu. Suurimaks parteiks tõusis blokk Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Võidu tõi Venemaa ohu rõhutamine. Parteipoliitiline süsteem ja valimistulemused- Leedu on parlamentaarne riik, kus valitsusvõimu teostab 4 aastaks valitud parlamendi (Seimi) poolt moodustatav valitsus eesotsas peaministriga. Võrreldes Eesti ja Lätiga siis Leedu presidendil on suurem mõju välis- ja kaitsepoliitika teostamisel. Rahva poolt 5 aastakts otse valimiste teel valitakse endale president. Probleem on tasakaalu küsimuses riigipea ja valitsuse vahel. Presidendil on suurem vetoõigus parlamendi poolt väljakuulutatud seaduste üle, mille ületamiseks peab parlamendil olema absoluutne häälteenamus. Leedu presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus. 2008. aasta parlamendi valimise tulemused: 1) Isamaaliit 45 kohta, 2) Sotsiaaldemokraatlik partei 25 kohta, 3) Leedu
võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepinguga laiendati kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on: kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine. Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed, sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse, keelenõuded ja eeskirjad ning
20. 1) Julgeolekuriskid ja -poliitika. Eesti kodanikud rahvusvahelistes missioonides. (https://www.riigiteataja.ee/akt/72805 , http://www.mil.ee/et/operatsioonid/operatsioonid-alates- 1995) Julgeolekuriskid ja -poliitika Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Peamiseks riskiks Eesti julgeolekule on võimalik ebastabiilsus ja poliitiliselt kontrollimatud arengud rahvusvahelises keskkonnas ning rahvusvahelised kriisid. Seni, kuni pole lõplikult välja kujunenud külma sõja järgne uus Euro-Atlandi julgeolekusüsteem, on võimalik Eesti
Euroopa Nõukogu- Eesti liige alates 1993 OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon- Eesti liige alates 1999 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon OECD- Eesti liige alates 2010 Valitsustevaheline koostöö Eesti julgeolekupoliitika Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Julgeolekupoliitika põhimõtted: Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigiõigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepingus laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on : kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise juilgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine.Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed, sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse,
politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepingus laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on : kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine. Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed, sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse, keelenõuded ja eeskirjad ning
sõltuvad regionaalselt nõusolekust, et neid jõustada. -Poliitika balanss on ikka kaldus liikmesriikide poolele. Kõikides valdkondades peale majanduspoliitika on liikmesriigid ikka enam vähem kontrollival tasemel. -Need poliitikavaldkonnad, mis traditsioonilistes föderaalsetes süsteemides on tsentraalse tasandi vastutusel, on EL-is peamiselt rahvusliku tasandi vastutusel. Nt välispoliitika, kaitsepoliitika, kodanikeõigused. -Tsentraalsed võimud ei ole võimelised kasutama „legitiimset vägivalda“ EL territooriumil. Eelnevast tulenevalt võib EL-i pidada föderaalseks süsteemiks „in the making“. Ühelt vaatelt võib EL-i pigem pidada konföderatsiooniks, definitsioon föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel on udune, kuid üldiselt on konföderatsioon selline, kus võimbalanss kaldub pigem regionaalsele tasandile, mitte tsentraalsele. Riigikeskne mudel ja consociationalism
üksikisikule olla raske, aga riigimehele on see vältimatu. Presidendi ametiaja alguses tegi Eesti mitu suurt sammu teel uude tulevikku. Lisaks oma rahale, põhiseadusele, mitmeparteilisele parlamendile ja presidendile suurendasid tulevikulootusi erastamisprotsess ning Eesti vastuvõtmine tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Uue peaministrina alustas tööd Isamaa liider Mart Laar. Meri on rõhutanud, et õnnestunud kaitsepoliitika eelduseks on hästi teostatud välispoliitika. Enne kui tõsiseltvõetavast kaitsepoliitikast Eestis üldse rääkida sai, pidi riik lama korralikud piirid, mille sees ei ole võõrvägesid 1992. aasta sügisel oldi sellest olukorrast veel päris kaugel. President Lennart Meri esimene pressisekretär, praegune parlamendisaadik Enn Eesmaa ütleb oma hinnangus: "Lennart Meri poleks kindlasti Eestile parim president kõigiks
· 2) toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega · 3) võime täita liikmelisusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärke · Nende kriteeriumite alusel on tõrjutud Türgi liikmekssaamist Kokkuvõtteks EL arengutest · 1990. aastatel kujunes Euroopa Liit tänu laienemisvõimaluste tekkimisele tõeliseks majanduslikuks suurvõimuks · EL ühtse välis- ja kaitsepoliitika läbikukkumist näitasid Jugoslaavia arengud. · Vaieldi küsimuses ,,süvenemine versus laienemine". · 1990. aastad on tähendanud ka Euroopa suurriikide tähtsuse tõusu. Mis on muutunud uue sajandi esimesel kümnendil? · Venemaa roll rahvusvahelistes suhtes on üksnes tõusnud. Ta on hakanud end käsitlema teatava erandina, mille peamiseks püüdluseks on oma suurriikliku staatuse taastamine.
õppekülastusi. Liibüa ja EL-i suhted Liibüal, kus elab viimastel andmetel 6420000 elanikku, pole praegusel ajal EL-iga lepingulisi suhteid. Küll aga on Liibüa kodusõja ajal ning pärast seda EL-il olnud oluline roll täita selle riigiga seotud asjades. Koos teiste rahvusvaheliste osapooltega koordineerib EL Liibüa abistamist side, kodanikuühiskonna ja piirihalduse valdkondades. EL on käivitanud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni, mis hõlmab ka Brüsselist komandeeritud 160 töötajat, kes aitavad Liibüal ehitada üles piirihaldussuutlikkust. Praegusajal on EL Liibüa suurim doonor. Europarlament pidas enne Liibüa liidri kolonel Muammar Gaddafi režiimi kuklutamist riigiga 4 parlamentidevahelist kohtumist. Europarlamendi viimane külaskäik Liibüasse korraldati 2010. aastal. Kuna kodusõja ajal tekkis riigis kaks
ning selle kaudu on liikmesriigid andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Eesmärke viiakse ellu järgmiste meetmetega: määratledes ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, tehes otsuseid ühisstrateegia kohta (oma iseloomult poliitilised), võttes vastu ühismeetmeid (on liikmesriikidele siduvad nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes), võttes vastu ühiseid seisukohti (ei ole siduvad, kuid
andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Eesmärke viiakse ellu järgmiste meetmetega: määratledes ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, tehes otsuseid ühisstrateegia kohta (oma iseloomult poliitilised), võttes vastu ühismeetmeid (on liikmesriikidele siduvad nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes), võttes vastu ühiseid seisukohti (ei ole siduvad, kuid
ö nii öelda NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon nn nii öelda OCHA ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet sh sealhulgas st see tähendab UNDAC kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelev meeskond UPS katkematu toiteallikas VPN virtuaalsed privaatvõrgud 12 ÜJKP ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜVJP ühine välis- ja julgeolekupoliitika X-tee infosüsteemide andmevahetuskiht 13 SISSEJUHATUS Maailmas toimub iga päev hulgaliselt ettearvamatuid olukordi, mis toovad kaasa õnnetusi. Meie kõigi kohus on anda endale aru, et igal ajastul on omad kriisid ja see esitab ühiskonnale üha uusi väljakutseid. Need väljakutsed on seda teravamad ja
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
bürokraatia, õigussüsteem). TURVALISUS 52 53 Riikide turvalisus sõltub paljudest faktoritest: · geopoliitiline asend · ajalugu · militaarne tegevus · ettekujutus teiste riikide eesmärkidest · oma mõjuvõimu soov teiste riikide üle USA militaarne jõud valvab kõigi esimese maailma riikide üle. Kuigi võimalus tegutseda igal riigil iseseisvalt, on USA kaitsepoliitika tugevaim faktor, mis mõjutab nende riikide endi kaitsepoliitikat. Erinevad suunad välispoliitikas 80ndatel määras USA välispoliitikat külm sõda: esimese maailma riikide vabaduse, mõju ja isegi ellujäämise määras nende sõjaline seisund teise maailma vastu. USA välispoliitika: · militaarjõu kasutamine, et piirata teise maailma rahvusvahelist tegevust (ettevalmistused tuumasõjaks, raskerelvastus strateegilistes punktides üle maailma)
a, 1990. a said vabaks Namiibia ja 1993. a Eritrea. 6. Aafrika majanduslik areng iseseisvusperioodil 1960. aastate alguse integratsioon Aafrika peamiseks küsimuseks oligi poliitiline integratsioon ja juba 1950. aastatel, mil mitmed alad olid alles asumaade staatuses, töötati välja mitmeid ideid poliitiliseks konsolideerumiseks. Ghana president Kwame Nkrumah rääkis ka Aafrika Ühendriikide moodustamisest, millel oleks ühine välispoliitika, integreerunud majandus ning kaitsepoliitika. Eeskujuks oli USA – avatud piirid, ühtne föderaalvalitsus. 1966. a ta küll kukutati, aga tema ideid on tänaseni levitatud – Gaddafi propageerib nt seda. 1960. aastate algul tekkis aga kohe kaks riikide rühmitust. Casablanca rühmitus, kuhu kuulusid osad Põhja- ja Lääne-Aafrika riigid, olid poliitiliselt väga radikaalne. See nägi ette majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist koostööd, aga ka võitlust imperialismi vastu. See ei eksisteerinud väga kaua, see püsis vaid 1963
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
